Betoonplaadi valamine

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 205
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 » 02 Aug 2019, 00:12

Kas võrdled oma puuksumaja nendega?
Kas väidad, et puuksumajale kehtivad teistsugused füüsikareeglid?
Kas tahad väita, et su plaat on 20 cm pikk ja lai?
Äkki avalikustad tehte, kuidas sa sellisele tulemusele jõudsid. Praegu ma ei suuda seda pähklit kahjuks katki hammustada.

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 847
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 23 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 02 Aug 2019, 00:16

Nende plaadi külg on ca 20 m, sa väitsid, et sul 100 korda väiksem(ad ühikud). Ka 1 m=100 cm.
Bürokraatia sünnib idiootidest.

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 205
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 » 02 Aug 2019, 00:24

kunn24 kirjutas:
02 Aug 2019, 00:16
Nende plaadi külg on ca 20 m, sa väitsid, et sul 100 korda väiksem(ad ühikud). Ka 1 m=100 cm.
Mina rääkisin plaadi paksusest. Kõigile just ikka paksus ette jäänud, ma ei kujutanud ette, et sulle küljepikkus nüüd ette jäi. Küljepikkuse võtsin 2,1 meetritx3,1 meetrit, et 6 meetrist armatuurist on hea lõigata 2-ks ja 3-ks ja siis jääb kummassegi otsa veel ruumi betooni kaitsekihi jaoks ka. Ja võibolla sa pole teemat päris läbi lugenud, siis tegemist on topeltpuuksumajaga, ehk siis 1,5 on ühe osa laius ja 1.5 m teise oma. Mõõtmed võtsin sellised, et oleks pärast hea lahe seal toimetada, tünn saepurule jms. "There is no replacement for displacement " nagu ameerikamaal öeldakse.

abe
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 57
Liitunud: 30 Dets 2009, 15:38
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas abe » 02 Aug 2019, 05:14

abe kirjutas:
22 Juun 2019, 12:13
T25 kirjutas:
13 Juun 2019, 10:39
Pane nüüd siia viide, kus on kirjas norm välipeldiku ehitamisel nõutava minimaalselt kahekordse armeeringu kasutamise kohta.
Ühest küljest jääb see plaat küll meetrijagu maapinna alla, kuid teisest küljest on praktiliselt maapinna juures sellega tasa
Ebaühtlane plaadi aluse külmumine võib plaadi viltu tõsta. Lahenduseks teine reguleeritav/automaatselt reguleeruv betoonplaat alumise plaadi peale.
Talvel tõuseb see igavesti kujupüsiv plaat Sul viltu, hakka mõtlema seinte kujupüsivuse probleemile....
Kõik, mis teeme, parandame kohe ära!

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 205
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 » 02 Aug 2019, 10:50

Talvel tõuseb see igavesti kujupüsiv plaat Sul viltu, hakka mõtlema seinte kujupüsivuse probleemile....
Kui plaat puruks ei lähe, siis vajub kevadel tagasi. Loomulikult olen mõelnud ka sellise stsenaariumi peale, et kui plaat kuskilt otsast natuke õhku tõuseb, siis hakkab sinna kõrvalolevast tagasitäitest liiva jms sodi vahele pudisema ja plaat jääbki pärast natuke viltu, kuid see on risk, mille ma teadlikult võtsin.Loodetavasti järgmine kord kergitab külm natuke teisest kohast ja summa summaarum jääb plaat enam vähem õigeks aastate jooksul. Analoogia siinkohal Lippmaa tuulikute ja maakera pöörlemise pidurdamise teooriaga, mille ma olen samalaadselt enda jaoks lahti mõtestanud - osa tuulikuid pidurdab maakera pöörlemist, need, kus tuul maakera pöörlemisele vastassuunas puhub, osa tuulikuid aga annavad hoogu juurde ehk tuul tõukab tagant. Summa summarum aga on tulemus nullilähedane. Kui aga saaks hetkeks kõik pidurdavad tuulikud ära kaotada, siis teoreetiliselt peaks tõepoolest maakera pöörlemine kiirenema.

-virks-
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 97
Liitunud: 28 Apr 2013, 12:38
On tänanud: 0
On tänatud: 3 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas -virks- » 02 Aug 2019, 17:06

T25 kirjutas:
02 Aug 2019, 10:50
[ Analoogia siinkohal Lippmaa tuulikute ja maakera pöörlemise pidurdamise teooriaga, mille ma olen samalaadselt enda jaoks lahti mõtestanud - osa tuulikuid pidurdab maakera pöörlemist, need, kus tuul maakera pöörlemisele vastassuunas puhub, osa tuulikuid aga annavad hoogu juurde ehk tuul tõukab tagant. Summa summarum aga on tulemus nullilähedane. Kui aga saaks hetkeks kõik pidurdavad tuulikud ära kaotada, siis teoreetiliselt peaks tõepoolest maakera pöörlemine kiirenema.
Tõsiselt?

Urmas
autodidakt
Postitusi: 5960
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 130 korda
On tänatud: 209 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas Urmas » 02 Aug 2019, 17:18

T25 kirjutas:
02 Aug 2019, 10:50
Kui aga saaks hetkeks kõik pidurdavad tuulikud ära kaotada, siis teoreetiliselt peaks tõepoolest maakera pöörlemine kiirenema.
Kui kiiresti kimas maakera ajal, mil tuulikuid ei olnudki? No nii 3000 aastat tagasi, aga tsivilisatsioon juba oli. Ja üleüldse on keegi su peakese seestpoolt väga sassi ajanud, sest maakera on tegelikult lapik nagu supitaldrik.
Nõudke kvaliteeti, aga olge valmis selle eest ka maksma! Siseviimistlustööd, 55 676 252

dumbuser
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3352
Liitunud: 08 Jaan 2008, 23:08
On tänanud: 11 korda
On tänatud: 57 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas dumbuser » 02 Aug 2019, 17:37

Maa ei ole lapik.jpg
Krt jäta meelde, et maakera ei ole lapik.

Urmas
autodidakt
Postitusi: 5960
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 130 korda
On tänatud: 209 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas Urmas » 02 Aug 2019, 19:43

dumbuser kirjutas:
02 Aug 2019, 17:37
Krt jäta meelde, et maakera ei ole lapik.
Näh, järgmine, kes on fotoshopi ohvriks. ;)
Nõudke kvaliteeti, aga olge valmis selle eest ka maksma! Siseviimistlustööd, 55 676 252

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 205
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 » 02 Aug 2019, 22:01

-virks- kirjutas:
02 Aug 2019, 17:06
T25 kirjutas:
02 Aug 2019, 10:50
[ Analoogia siinkohal Lippmaa tuulikute ja maakera pöörlemise pidurdamise teooriaga, mille ma olen samalaadselt enda jaoks lahti mõtestanud - osa tuulikuid pidurdab maakera pöörlemist, need, kus tuul maakera pöörlemisele vastassuunas puhub, osa tuulikuid aga annavad hoogu juurde ehk tuul tõukab tagant. Summa summarum aga on tulemus nullilähedane. Kui aga saaks hetkeks kõik pidurdavad tuulikud ära kaotada, siis teoreetiliselt peaks tõepoolest maakera pöörlemine kiirenema.
Tõsiselt?
Kui sul on parem teooria , siis lase tulla.

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 847
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 23 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 02 Aug 2019, 22:05

Osa tuulikuid hakkab tuult tootma?
Bürokraatia sünnib idiootidest.

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 205
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 » 03 Aug 2019, 02:38

Urmas kirjutas:
02 Aug 2019, 17:18
T25 kirjutas:
02 Aug 2019, 10:50
Kui aga saaks hetkeks kõik pidurdavad tuulikud ära kaotada, siis teoreetiliselt peaks tõepoolest maakera pöörlemine kiirenema.
Kui kiiresti kimas maakera ajal, mil tuulikuid ei olnudki? No nii 3000 aastat tagasi, aga tsivilisatsioon juba oli.
Ehk selgitad, mis on selle küsimuse mõte. Hetkel tundub mulle, et mingeid mõistlikke järeldusi sellest teadmisest teha ei ole võimalik.
Ja üleüldse on keegi su peakese seestpoolt väga sassi ajanud, sest maakera on tegelikult lapik nagu supitaldrik.
Jälle hakkad lapiku maa teooriast rääkima. Ütle parem kohe välja, kas pooldad antud tuulikute küsimuses Lippmaad võid oled vastane. Siis on sotid selged, mis seisukohta sa selles küsimuses omad. Samuti dumbuser ja kunn24, ootan huviga , mida teie siis sellest asjast arvate. Praegu ainult lapikust maast suudate jahuda.

Kopeerin siia siis ka Lipmaa sõnavõtu foorumi saatest:
Lippmaa:
“Jah, mul on ka aeg natuke sõna võtta. Esiteks – pole olemas taastuvenergiat ja kaduvenergiat, on olemas energia jäävuse seadus, mida koolis õpetatakse ja mõni võib-olla isegi õpib, aga kõik ei õpi ilmselt. Järelikult selline terminoloogia ise on ebaõige. Meil on tõeliselt mittetaastuvad energiaallikad on päike, seda me ei saa uuendada, ja maakera pöördeimpulss. Nüüd, tuuled ja hoovused on maakeral olemas ainult tänu sellele, et maakera pöörleb. kui ta oleks paigal ja ainult tiirleks ümber päikese, siis ei oleks tuuli, sest puuduks Coriolise jõud mis neid põhjustab ja ei oleks hoovusi, mis on tuulte poolt tekitatud – need suured hoovused nagu Golfi hoovus ja teised niisugused.
Järelikult iga energia jagu, mis me võtame tuulelt, võtame me tegelikult maakera pöörlemisenergialt, ja see on absoluutselt mittetaastuv ressurss, täiesti mittetaastuv, meil ei ole mitte mingit võimalust seda taastada, mitte mingisugust, ja huvitav on see et praegu me oleme peaaegu igal teisel aastal, viimasel ajal peaaegu igal aastal lisanud aasta pikkusele ühe sekundi juurde aastavahetusel. seda on kerge järgi vaadata, seda on alati meie uudisteagentuurid teatanud et jällegi lisati üks sekund juurde, tähendab järgmine aasta oli ühe sekundi võrra pikem.
Mida see siis tähendab, kas seda et maakera kiiremini hakkab pöörlema või aeglasemalt. Ma tahan lihtsalt juhtida tähelepanu sellele, et tuult käsitleda kui midagi jumalast antud ja igavest on täiesti vale, ta puhub ainult niikaua, kui maakera sama tempoga pöörleb, ja muud mitte midagi, ja seetõttu temasse suhtuda niimoodi ei saa. Tuulikud ei ole kuidagi nagu perpetum mobile.”

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 847
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 23 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 03 Aug 2019, 13:34

Lippmaa loogika järgi oleks kasulik, kui metsad oleksid maha raiutud, sest need pidurdavad oluliselt tuult maapinna lähedal. Samuti jätab Lippmaa tähelepanuta, kuidas tuul tekib, st kas tuule tekkimisel on maakerale vastassuunaline impulss kui tuule pidurdamisel takistuste ja õhumasside hõõrdumise tõttu või mitte. Kuid kogu see jauramine läheb teemast täielikult välja on on OT.
Bürokraatia sünnib idiootidest.

Kasutaja avatar
rokikas
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6787
Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
Asukoht: Saue
On tänanud: 220 korda
On tänatud: 216 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas rokikas » 03 Aug 2019, 18:13

"Meerikamaal" kust siine teemaalgataja oma "teadmisi" hangib hoiatas mõni aeg tagasi üks poliitik, väga armastatud (=rahastatud) söekaevanduste omanike poolt, et kui nende osariiki liiga palju päikesepaneele paigaldada siis see võib päikese ära kurnata ja põllumeeste saak ikaldub! :think:
Asi see see siis tuulikutega maakera pidurdada pole. :write:

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 205
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 » 03 Aug 2019, 21:15

kunn24 kirjutas:
03 Aug 2019, 13:34
Lippmaa loogika järgi oleks kasulik, kui metsad oleksid maha raiutud, sest need pidurdavad oluliselt tuult maapinna lähedal. Samuti jätab Lippmaa tähelepanuta, kuidas tuul tekib, st kas tuule tekkimisel on maakerale vastassuunaline impulss kui tuule pidurdamisel takistuste ja õhumasside hõõrdumise tõttu või mitte. Kuid kogu see jauramine läheb teemast täielikult välja on on OT.
Poliitiku jutt, paluks konkreetselt, kas pidurdab tuulik maakera pöörlemist või mitte. Mina olen oma nägemuse asjast kirja pannud ning kohe hakati miskipärast lapikust maast rääkima. Ja füüsikaalane arutelu ei ole kunagi OT, kõik on kõigega seotud ja analoogiaid võib leida paljudes asjades.
"Meerikamaal" kust siine teemaalgataja oma "teadmisi" hangib hoiatas mõni aeg tagasi üks poliitik, väga armastatud (=rahastatud) söekaevanduste omanike poolt, et kui nende osariiki liiga palju päikesepaneele paigaldada siis see võib päikese ära kurnata ja põllumeeste saak ikaldub! :think:
Asi see see siis tuulikutega maakera pidurdada pole.
Mind tõesti huvitab, mis on sinu isiklik arvamus antud küsimuses. Kas pidurdavad või mitte.

Mind isiklikult on see küsimus jäänud kummitama juba sellest foorumi saatest alati ning rahuldavat vastust ma tookord ei leidnudki ajakirjandusest, kus mitmed spetsialistid võtsid sõna. Põhiprobleem oligi selles, et hakati pikka juttu ajama kuu mõjust jne , kuid mind huvitas rangelt teoreetiline tuulik vs maakera pöörlemise probleem.

Peldikuehitusest aga niipalju, et kaks päeva on jäänud poolikuks ning seega pole jõudnud väga palju teha ja sidumine võtab rohkem aega , kui esialgu arvasin. Just väikeste varraste sidumine vertikaalsuunas väikese kõrgenduse jaoks ülemise otsa sidumise/lukustamise jaoks. Homme õhtuks peaks aga teise kihiga suures osas valmis saama ja siis saab juba uuemat pildimaterjali postitada.

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 205
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 » 04 Aug 2019, 21:59

Täna tegin täis päeva , kuna tahtsin valmis saada , et saaks järgmisel nädalal kindlasti valada. Kõigepealt siis sidusin pisemaid vertikaalseid juppe ja see võttis aega päris palju, oma 5 tundi läks nendega. Pisijuppide tükeldamisel olin jällegi alguses kohe valearvestuse teinud ja seepärast pidin lisa hoidevardad panema, et jupid ulatuksid. Kõik see võttis aega. Tõstsin paika raami/saalungi , millesse hiljem kõrgenduse valan, sellega oli hea varraste kõrgused paika timmida. Pilt ise pärast oli selline:
IMG_0601.JPG
Seejärel läks asi juba lõbusamaks lihtsaks armatuuri sidumiseks, mis võttis kokku ca 3,5 tundi ja lõpptulemus oli järgmine:
IMG_0604.JPG
Seejärel oli aeg hakata diagonaalseid vardaid panema hakata ja siis sain ma aru, et alumisse kihti olin pannud diagonaalseid vardaid ainult poole jagu, sest ülemise kihi vardad jooksid alumisest poole võrra pikemalt üle. Ehk siis hakkasin alumisse kihti lisavardaid juurde panema, et alumine ja ülemine diagonaalkiht oleksid samasuguse mõõtmega. Selge oli ka kohe see, et valmis täna enam ei jõua.

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 847
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 23 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 04 Aug 2019, 22:13

Ehk siis hakkasin alumisse kihti lisavardaid juurde panema, et alumine ja ülemine diagonaalkiht oleksid samasuguse mõõtmega.
Betooni armeering teostatakse mõjuvate jõudude, mitte "samasuguse mõõtmega" kriteeriumi alusel. Kui eeldad oma tuuliku- või teletorni vundamendi kergitamist, siis aee toimub suure tõenäosusega servast. Järelikult ülemisse kihti pole midagi (eriti) vaja.
Bürokraatia sünnib idiootidest.

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 205
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 » 04 Aug 2019, 22:42

kunn24 kirjutas:
04 Aug 2019, 22:13
Ehk siis hakkasin alumisse kihti lisavardaid juurde panema, et alumine ja ülemine diagonaalkiht oleksid samasuguse mõõtmega.
Betooni armeering teostatakse mõjuvate jõudude, mitte "samasuguse mõõtmega" kriteeriumi alusel. Kui eeldad oma tuuliku- või teletorni vundamendi kergitamist, siis aee toimub suure tõenäosusega servast. Järelikult ülemisse kihti pole midagi (eriti) vaja.
Võimalik, kuid ma üritan võimalikult palju riske maandada. Palja savi peale külmumispiirist ülespoole valamine ei ole vististi kõige tavapärasem tegevus. Kuna plaadi mõõtmed on ainult 2x3, siis ma eeldan selle plaadi vastupidamist igasugustele külmakergetele. Ühes teises teemas ma küsisin kõrvalhoone vundamendi kohta, kus ma kaalusin samasuguse põhimõttega plaati, kuid loobusin sellest mõttest, sest ma ei usu, et suurem plaat( pikkus/laius) jääks terveks.

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 847
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 23 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 04 Aug 2019, 23:57

Usuga ei tehta tugevusarvestuses erit midagi. Samas tahtsid siia igasugust füüsikateemalist jahu, ise ei oska plaadis (oletatavat) momenti arvutada.

Sa pole vastanud ka varasemale küsimusele: Kas vardad on siledad või rihveldatud?
Bürokraatia sünnib idiootidest.

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 205
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 » 05 Aug 2019, 01:12

kunn24 kirjutas:
04 Aug 2019, 23:57
Usuga ei tehta tugevusarvestuses erit midagi. Samas tahtsid siia igasugust füüsikateemalist jahu, ise ei oska plaadis (oletatavat) momenti arvutada.
Momenti ma ei arvuta ( ja ega ma oskagi ), usaldan rusikareegleid. Samamoodi ma ei vali sarika ristlõiget arvutuste põhjal, vaid vaatan tabelist.Plaadi paksus on valitud vastavalt armatuuri kaitsekihile ja topeltarmeeringule ning on miinimumi lähedal. Kõike seda aga ma olen siin eelnevalt mitmeid kordi seletanud ja ei hakka seda uuesti üle kordama.
Mis puudutab usku, siis ma mõtlen asja füüsikaliselt läbi, täpselt sama moodi nagu tuulikute ja maakera pöörlemise probleemi, ning mõtestan selle enda jaoks lahti ja leian sisemise veendumuse. Ma ei väida, et see õige on, kuid kuni keegi pole paremat varianti välja pakkunud, siis see jääb minu jaoks kehtima.
Kui kõrvalhoone pikkus on 12 m ja on valatud samasugune plaat 2-kihilise armeeringuga otse savile, ning külm kergitab näiteks ühest otsast 10 cm ja teisest otsast 10 cm, siis on selle plaadi läbipaine 10 cm ning ilma arvutamata võib öelda, et kuskilt midagi läheb puruks.
Sa pole vastanud ka varasemale küsimusele: Kas vardad on siledad või rihveldatud?
Vardad on krobelised nagu tavaline raudarmatuur.

Urmas
autodidakt
Postitusi: 5960
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 130 korda
On tänatud: 209 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas Urmas » 05 Aug 2019, 06:15

T25 kirjutas:
05 Aug 2019, 01:12
Momenti ma ei arvuta ( ja ega ma oskagi ), usaldan rusikareegleid. Samamoodi ma ei vali sarika ristlõiget arvutuste põhjal, vaid vaatan tabelist.
Ja kuidas sinu arvates numbrid tabelisse said? Keegi vahtis lakke ja nägi vaimusilmas? Imes hanesulest/pliiatsist/pastakast? Kellegi kõhutunde ja sisemise veendumuse järgi?
Nõudke kvaliteeti, aga olge valmis selle eest ka maksma! Siseviimistlustööd, 55 676 252

Prill
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 398
Liitunud: 27 Veebr 2017, 10:36
On tänanud: 0
On tänatud: 19 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas Prill » 05 Aug 2019, 08:41

Vala aasad ka kraana jaoks servadesse, kui ikkagi ära vajub tõstad üles, loodid aluse paika ja jälle sirge :) või su lapse-lapse-laps tahab plaati mõnel muul otstarbel kasutada, näiteks kriisivaruvarjendi laeks, on lihtsam aasadest tõsta.

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 847
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 23 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 05 Aug 2019, 09:30

Momenti ma ei arvuta ( ja ega ma oskagi ), usaldan rusikareegleid.
:scratch:
Viimati muutis kunn24, 05 Aug 2019, 09:51, muudetud 2 korda kokku.
Bürokraatia sünnib idiootidest.

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 205
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 » 05 Aug 2019, 09:31

Urmas kirjutas:
05 Aug 2019, 06:15
T25 kirjutas:
05 Aug 2019, 01:12
Momenti ma ei arvuta ( ja ega ma oskagi ), usaldan rusikareegleid. Samamoodi ma ei vali sarika ristlõiget arvutuste põhjal, vaid vaatan tabelist.
Ja kuidas sinu arvates numbrid tabelisse said? Keegi vahtis lakke ja nägi vaimusilmas? Imes hanesulest/pliiatsist/pastakast? Kellegi kõhutunde ja sisemise veendumuse järgi?

Sedasama ma ju kogu aeg räägingi, et ma võtsin rusikareeglid ehk siis tarkade meeste poolt läbiarvutatud ja tabelitesse/ehitusnormidesse kantud asjad ja nende põhjal arvestasin välja plaadi paksuse. Nendes tabelites on reeglina miinimumnõuded, ma tsipakese puistan omalt poolt alati peale. Näiteks kui tabel ütleb, et 5x15 pruss on piisav, siis mina panen 5x20. Ma mõtlen füüsikaliselt asjad enda jaoks alati läbi, sest kuskilt maalt läheb piir talupoja loogika ja inseneri arvutuse vahel. Näitena võiks tuua ühe lause T.Masso väikemajade raamatust, mis mind siiani on kummitama jäänud. Nimelt oli seal teemaks prussidest katusefermide ehitamine ja seal oli mainitud, et fermidega saab väga tugevaid konstruktsioone teha ning 10 ja enamat meetrit sillata . Ent seejärel oli seal mainitud, et kuskil diagonaalis tekkis surve 4 tonni ja et siis mingis sõlmes oli seetõttu 5x10 prusside korral tarvis neli 20mm polti või 20 tk 5 mm naela( parandus: vaatasin täpselt järgi ja oli hoopis 2 tonni ning neli 12 mm polti või kaksteist 5 mm naela. 4 tonni sisejõud oli hoopis turviku korral, mis oli järsema kaldega ferma ja seal oli tõesti neli 20 mm polti tarvis ning elementide ristlõiget ei olnud üldse mainitud) ja mina hakkasin kohe mõtlema selle peale, kuidas on võimalik 5x10 prussi sisse niipalju naelu taguda, ilma et prussist sõelapõhi alles jääks. Sealsamas oli veel kirjas ka naelutusreeglid, et puitelemendi otsast peab olema 15d naela kaugus, ehk see on ainuüksi juba 7,5 cm ja pikkisuunas peab ka naelte kaugus olema 10 d ehk siis 5 cm ja ristikiudu oli vist 5d ehk 2.5 cm. Igatahes mina jõudsin endas sisemisele veendumusele, et mina ise omale 5x10 prussist fermi ei ehitaks vaid telliks ogaplaatidega fermi tehasest.
Viimati muutis T25, 05 Aug 2019, 22:06, muudetud 3 korda kokku.

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 847
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 23 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 05 Aug 2019, 09:35

Kas sellest aru saad, et ogaplaadi ogad on täiesti naelalaadsed?
Bürokraatia sünnib idiootidest.

Vasta