OSBi ja parketi vahele pane spets põrandamatt. näiteks isoplaadi põrandaplaat. http://www.isotex.ee/isoplaat.aspx/1/menu/136 hea odav, vast 25 eeku ruut. see aga pole tasandamiseks, vaid rohkem summutamiseks ja pehmendamiseks. kui talad pole loodis, siis risti midagi peale. 500 sammu juures on muidu...
üks tuulutuse variant on "risti" (kui maja väga pikk ei ole, nii kuni 7m), st mitte alt üles, vaid külgedelt. meil eestis tuult piisavalt palju, et tuuletõkke või aluskile (või mõlemad) ära kuivatada, peamine, et vähemalt 5cm ruumi oleks (kui silmaga näeb ühelt küljelt teisele katusematerj...
kas katusele äkki tappühendusega tuuletõke ei sobiks paremini? (juhul kui veel ostmata) kallim (hind ~50-60 kr m2) ta muidugi on, aga mõeldud justnimelt selleks: http://www.isotex.ee/isoplaat.aspx/1/menu/135 25mm plaat 12/13mm-sest oluliselt paksem ja vastupidavam. ainuke jama asi see, et 25mm plaat...
sa mõtled, et panna 10cm üks kiht näiteks horisontaalselt ja teine 5cm kiht vertikaalselt lisaroovitusega? mul sama villa idee 200mm laisusele fibo plokist seina soojustada, seega teema puudutab mind ka. seestpoolt: elutoa ruumides ja pesuruumis rohkem ei plaani soojustada, elutoas/köögis krohv kohe...
kasutaks sama kruusa mis välja kaevatud (rusikast suuremad kivid praagiks välja) ja siis veel mul üks kuhi musta kildu (0-22mm). niiskuse jaoks on liiv (vähemalt seni olen lugenud, et liiva puhul on vee kapillaartõus mitte üle 30cm, vähemalt mitte soisel alal). välja? miks peaks niiskus põranda alt ...
niih, ehk siis kui ehitusbuum veidi jahenenud, siis algas minul plaan ehitada. ehitan osaliselt ise, lisaks aitavad paar tuttavat ehitajat. suured joonestajad ja projekteerijad nad ei ole, aga on seevastu kuldsete kätega tegijad. tahaks spetside arvamust stiilis "mida võtta, mida jätta, mida mu...
meil peres on ka mingi säästupill, tln vesse tööriistamarketist võetud, nii 1500 eegune või selle ringi ja täitsa hästi käranud. pumbatud nii kummi, pandud sisevoodrit/liiste kui ka välisvoodrit suure naelapüssiga, täitsa asjalik tööriist olnud. tööle lülitudes lärmaks ta muidugi on, uriseb nigu seg...
eks korstnapühkija annab kohe oma hinnangu.
kui on korralik telliskorsten, tõmme korralik, liigselt pigitanud ei ole, kivid/vuugid pole murenenud, siis tasub kindlasti kasutusse jätta.
iluravi saab alati krohvimise, värvimise või uue kostnafassaadiga teha, kui mingil põhjusel vana enam ei sobi.
mina olen seni "liigitanud" nii: mustad ruumid (välistingimused, keldrist, püstikud jne) PEM ehk see must plastiktoru; puhtad ruumid: henco/alupex. kui toru läheb läbi seina horisontaalselt ja liitmike pole, siis vast pole kõri vaja. kui pikemalt, siis võiks jah eristada sooja/külja veel t...
imelik, et tänapäeval tellitakse voodripuitu ilma tehasevärvimiseta, vähemalt krunt +1kiht võiks ju olla. säärane katmine on u 50 kr m2, mis värvi ja tööeripära arvestades on täitsa soodne ja eriti keeruline on ise värvida talvisel ajal. leia sa koht, kus lauad laiali laotada, kruntida, värvida ja k...
kui sul tavaline plekist soome ahi ja terastorud (must värvi), siis ei. mul läks isegi 100kg/m3 kallis paroci kivivill kärssama, kui see vastu toru oli. mitte põlema, aga läks tumedaks ja hakkas rõvedat haisu eritama. ainus, mis teha sain oli maha kiskuda. sul on pisut kehvem lugu, sest sul on seda ...
üks asi on soojuse/jaheduse hoidmise võime, st soojuse mittelaskmine välja ja jaheduse mittelaskmine sisse. teine asi on mürasummutus ja reaalne kasutusvõime. minu meelest ei ole sellel materjalil olulist kasutusala, v.a vanad renoveeritavad ruumid, kus juba seinad olemas, aga soojust ei pea ja ruum...
solgitoru vii läbi vundamendi, mitte talla alt. säästad julgelt meetri kõrguses. piisab, kui äravooluks on 1-1,5cm/m kohta, see oleks "ideaalilähedane". kui korraks 0-kalle või natuke teravam nurk, siis pole hullu, peamine, et väga kiirelt ei lange ja negatiivset kallet ei teki. muidu jah ...
ma lahendasin oma sauna "teise kihi" isoplaadi 25mm standardplaadiga. muidu välissein 15x5 pruss, vahel isover kl35 150mm vill, sellest väljaspool 12mm roheline tuuletõke, 30mm horisontaalne (vanadest põrandalaudadest, mida mul üle jäi :oops:) ja krunditud/värvitud püstlaudis 18mm. http://...
pole ekspert vaid samuti amatöör, aga 1) vahelduvvoolu puhul tüüpiline oomi R=U*I seadus ei käi, on lisafaktorid (sagedus, mingid siinused jne) 2) jah, aga kogu kremplit korraga sa üsna tõenäoliselt ju ei kasuta. elektripliidi 9,3kW sa kohe kindlasti korraga ei kasuta ja sauna 9KW ka äkki kord-paar ...
50x200 peaks ~60cm ja 3m silde puhul täitsa ilusti piisama, kui teisel korrusel väga suurt koormust ei viljele (näiteks ei plaani rasket ahju või paksu valatud betoonpõrandat). lisaks, kui hiljem ülemine korrus välja ehitada, tuleb prusside peale niikuinii mingi plaat (osb või saepuru vms) või siis ...
ei ole eriti hea kogemus taoliste ahjudega. mitte küll enda saunades. sellise võrguga ahi 1. vajab pikka kütmist (sõltub küll kivide kogusest), aga vaadates pilti ja proportsioone, siis kive ole ikka nii 100kg ringis. minu meelest väga ebamugav, kui peab pool päeva sauna kütma. 2. kui selline ahi on...
tavalist tuuletõkkeplaati (rohelist) laia peaga tsingitud naeltega. 12mm-st annaks mingi u alates 35mm papinaelaga seina lüüa, sellel hea lai pea. 25mm paksuse puhul võiks olla vähemalt 60mm pikk tsingitud nael (näiteks ehituspoest laialt levinud sinises karbis janere toodetud 2,5x60 tsingitud ümarn...
kas jaomeetritega ei ole lihtsam arvutada? alumise ja ülemise sidepuu (ise panen jäikuse mõttes ülemisele 2 ringi peale, mõni paneb küll tapiga ja serviti, aga jään arvamuse juurde, et 2 lapiti on lihtsam (eriti hiljem soojustamisel, sarikate paigaldamisel jne) saab ümbermõõdu järgi arvutada. seina,...
kortermaja puhul loeb ühistu põhikiri, et mida võib ja mida mitte. enamasti ei lubata omavoliline fassaadi muutmine (näiteks rõdude kinniklaasimine, SAT-i pannide või antennide paigaldus ja kasvõi näiteks õhksoojuspumba paigaldus). Kui selline nõue ühistu põhikirjas on olemas ja too korteriomanik ei...