Kui kiiresti ostab tagasi soojusvahetiga sundventilatsioon?

[Priit Pärn]

Alustaksin sellest, et ükskõik millise ventilatsioonisüsteemi kasuks te otsustate, küttekulud tõusevad igal juhul. Küsimus on selles, kui palju kulu tõuseb. Kui paigaldada eramusse väljatõmbeventilatsioon, siis tõuseb kulu küttele vähemalt 60% rohkem kui paigaldada soojusvahetiga sundventilatsioon. Tooksin siinkohal selgitava näite.


Väljatõmbeventilatsioon eramus, kus on gaasiküte
Eramu: 160 m2
Õhuhulk: 450 m3/h
Väljatõmbeõhu temperatuur märgadest ruumidest: +24C
Välisõhu keskmine temperatuur kütteperioodil: +1C
Lisakulu aknapiludest sisenevale külma õhu küttele 240 päeva: 5774.- krooni


Sundventilatsioon eramus, kus on gaasiküte
Eramu: 160 m2
Õhuhulk: 450 m3/h
Väljatõmbeõhu temperatuur märgadest ruumidest: +24C
Välisõhu keskmine temperatuur kütteperioodil: +1C
Lisakulu aknapiludest sisenevale külma õhu küttele 240 päeva: 2310.- krooni

Sellisel juhul säästame aastas 3464.- krooni. Kui agregaadi maksumuseks võtta 17500.- krooni ostab see ennast tänaste hindadega tagasi 5 aastaga.

[Külaline]

Tere. lugedes teie artiklit tahaks teada, keda te lollitate sellele hinnale lisanduvad ju veel asju näit. toru 75.- jm. põlv 125 140.-,liitmik 68.-,kkk-25.-,plafoon 145.-,mürasummuti 500.-,vajadusel tuleklapp 750.-
väljaviskekorsten 1000.- soojustus ja muidugi paigaldus 150-300-/h.Ma olen siin arvestanud 125mm toru ja tarvikutega.Selle õhukoguse peale tuleb muidugi panna suurem toru jt. tarvikud ka see tõstab omakorda materjali hindasi.Olles ise tegelenud 6 aastad ventiga ja sellest 2 viimast FIE-na ajab mind tigedaks selline iba ajamine tullakse rääkima ,et pane vent ära ,et maksab 18000 eeki ,üks noor ja hästi tark onu ütles, hakkad uurima siis on tegu ainult oma firma reklaamiga ja seegi on kuidagi jama .HEAD TÖÖINDU.

[Priit Pärn]

Täpselt nii

Aga kui vahetate väljatõmbeventilatsiooni sundventilatsiooni vastu jäävad jälle ära värskeõhuklapid, avade puurimised välisseinteas, väljatõmbeventilaator jne. Nende asjade asemele tuleb sissepuhketorustik. Väljatõmbetorustik on mõlemal süsteemil. 100% lisakulu on sundventilatsiooni agregaat. Selle peale tegingi tasuvusaja arvestuse.

[Külaline]

Ma olen viimase 2-e aasta jooksul paigaldanud 10 majale vendi ja pole kuskil kasutanud fresh või muid klappe sest nende kasutegur pole eriti suur ca 7-9 l/s see kogus on tõesti nii väike kui arvestada ,et ilma tihendita uks laseb ca 15-20 l/s õhku läbi ja kui pole just "kile" maja ,siis lasevad seinad põrandad ka piisavalt õhku läbi.Odavam on vist ehitada "hõredam" maja .Kui pärast maksta lisa vendile. Kuigi pole mõtet
siin tarkutada iga maja vajab konkreetset lähenemist ja alles siis selgub õigem parem lahendus. Ma lihtsan tahan hoiatada ,et mitte alati ei pruugi pealtnäha lihtne ja odav toode ,asjasse süüvides enam lihtne ja odav olla.

[Külaline]

Tere. Et siis üleskutse süüvimisele. No süüvime siis. "...kui pole just "kile" maja ,siis lasevad seinad põrandad ka piisavalt õhku läbi" Komm: Mis asi on "kile" maja? Ega ometi kilest kasvuhoone? Äkki oskab keegi numbriliselt väljendada kui palju laseb õhku läbi mitte "kile" maja ja siis võrdluseks see sama "kile" maja. "Odavam on vist ehitada "hõredam" maja" Komm: Loomulikult, Nif-Nif maja on väga "hõre", ainult soe seal küll ei ole. Kokkuvõte. LÄBI MITTE ÜHEGI KORRALIKU SEINA EI OLE VÕIMALIK TAGADA MITTE MINGISUGUST VENTILATSIOONI. Kõik see jutt "kilest" ja "hingamisest" on üks suur mull, mida diletandid lolli järjekindlusega kultiveerivad. Kui juba sein õhku läbi hakkab laskma, siis on see läbipuhutav sein ja seetõttu tuul vihiseb toas ringi. Vendi tagab vent. süsteem (kasvõi algeline läbi aknapilude) aga mitte sein. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Hr. Piirfeld.Kahtlemata olles ehituinsener ei tohiks seinast õhku sisse puhuda aga enamikus minu paigaldud vendilatsioon on tehtud projekti
järgi mis on üle 10 aastase staaziga ja eelnevalt on on tehtud mõõtmised
ja kõige tihedam maja on läbi lasknud 4/s.Nii,et üks teooria ja teine on
praktiga,kahjuks .

[tõnis]

Huvitav kuidas praktik-külaline maja "tihedust" mõõtis ja tulemuseks esoteerilise nelja sai?

Priidule: Räägi parem reaalsetest numbritest. Tuttavad on väitnud, et neile on pakutud 40 000 - 70 000 kr hinnaga sundvendi lahendusi. Aparaat 11k-20k, pudinad 10k, tööraha 10k-20k, niiet klapib. Freshklappide lahenduse hind piirdub ilmselt neljakohalise numbriga. Aastas 4000 kr säästes kulub kulude võrdsustumiseks terve dekaad ja rohkemgi. Siis aga vajab agregaat remonti ja "tasuvusaeg" venib veelgi. Paraku kehtib see enamike mugavuslahenduste puhul, näiteks ka maakütte puhul. Ei tahaks teemast kõrvale kalduda, kuid kui maakütte puhul investeerid 100 000 kr rohkem kui elektriradikaid kokku ostes ning hiljem aastas 10 000 kr rohkem makstes, kulub nullpunkti jõudmiseks järjekordne dekaad. Ei tasu unustada, et enamik peresi ehitab maakütet pangalaenu abil, näiteks 10 a laenu, 2.8% intressi ning 150 000 kr investeeringu puhul (maaküte+põrandaküte) maksad pangale rohkem kui 20 000 kr intressi, mida sisuliselt võib lugeda maakütte investeeringu osaks..

Mis on moraal? Moraal on see, et mugavusnänni müüjad ei peaks pidama loengut 3000 kr krooni kokkuhoiust. Mugavusteenuse/vahendi ostjal on ilmselt muud eesmärgid kui 3000 kr säästmine aastas.

[Külaline]

Tere. Tänan mulle vastajat, aga nüüd tekkis mul hoopis teist laadi mõte. Kui kõige tihedama hoone sein õhku kinni ei pea, mida vent mehed oma riistadega ka mõõta saavad, siis miks nad on kliendi suhtes ebaeetilised ja määrivad neile kaela veel täiendavat mittevajalikku vent süsteemi. Kas poleks eetilisem siis kliendile öelda, et tee kõigepealt oma hoone õhkupidavaks ja alles seejärel on mõtet tegeleda kaasaegse ventilatsioonisüsteemiga. Aga seda, et Eestimaised odavad karkassmajad õhku kinni ei pea usun küll. Tuleb ehitada korralikud seinad, mis ei lase õhku läbi, saab ka majad soojaks, ning saab ka vent süsteemiga õhu liikumise kontrolli alla. Aga see on juba ehitusfilosoofiline teema. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Tere. Olles ise seotud ventilatsiooniga.Siis ma võin öelda, et on võimalik mõõta õhu rõhu võrdlemise teel töötava ventiga ,ja avatud ustega ja suletud avadega.Ja eks eetika ja raha ennegi segunenud.Aga teha
soojusvahetiga ca 150m2 maja alla 40 000 on odavalt saadud. Aga sama
kubatuuriga maja,ainult sundväljatõmbega võib saada hakkama 10 000,
hinnavahe päris suur ja kui soojusvaheti kalorifeer on elektriga,siis teha inimestele selgeks,et tasuvus 5-e aastaga,no andke andeks, see on eetika
küsimus.Ka vendiga kehtib seadus et maksa projekti eest rohkem ja tulemus on parem ja ka kokkuvõttes odavam.Ja mis puutub Priidu mainitud soojusvahetiga agr. siis need pole ka eriti tervise sõbralikud, kuna nad filtreerivad ainult tolmu ja teisi teisi suuri osakesi ,see on võrreldav tava tolmuimejaga ,mis filtreerib aga ei puhasta õhku vaid ajab mööda tuba laiali ja me hingame seda ja puhastame alles kopsus. Aga see on juba uus teema.

[roheline]

....on olemas veel selline looduslik asi nagu soolalamp. mul ühe ööpäeva jooksul võttis nina lahti ja nohu-köha oli kui pühitud...

[roheline]

sorry, et veidi vale teema alla kirjutasin. soovisin ohuionisaatorite alla seda panna...aga sellegipoolest, soojad soovitused!

[loogik]

On küll vana teema, aga minuarust väga demagoogiline ning suunatud kavalale müügistrateegiale.
Algandmed on küll õiged, aga hr Pärn on oma arvutustes seda väga valesti kasutanud, jättes arvestamata tõsiasja, et 60% kehtib välja vahetatava õhu soojendamisele.
Välja vahetatava õhu soojendamine aga moodustab 20-30% küttekulust (mitte 100%, millega siin arvutatud on). Eeldades, et plaatsoojusvaheti kasutegur on 60%, muudab soojusvaheti lisamine sundventilatsioonile küttearvet mitte 60% vaid maksimaalselt 18%.
kui praeguste hindade juures arvestada näiteks gaasikuluks 750m3 aastas, teeks see 7kr gaasihinna juures ca 800kr aastas ning agregaadi tasuvusaeg tuleb hoopis 20 aastat (mille peale juba ilmselt uus agregaat on). Lisaks veel torustiku maksumus, mis väljatõmbe sundvendi puhul on märksa odavam (lühem).
Parandage mind, kui eksin.

Alustaksin sellest, et ükskõik millise ventilatsioonisüsteemi kasuks te otsustate, küttekulud tõusevad igal juhul. Küsimus on selles, kui palju kulu tõuseb. Kui paigaldada eramusse väljatõmbeventilatsioon, siis tõuseb kulu küttele vähemalt 60% rohkem kui paigaldada soojusvahetiga sundventilatsioon. Tooksin siinkohal selgitava näite.
...
Sellisel juhul säästame aastas 3464.- krooni. Kui agregaadi maksumuseks võtta 17500.- krooni ostab see ennast tänaste hindadega tagasi 5 aastaga.

[erks]

Kül OT, kuid siiski.
Mind paneb alati muigama need tasuvus jutud.Kui teed/ostad asju müügiks, saan tasuvusjuttudest aru.Kui aga omale, siis ....Sealtsamast ostad endale 20 tuhhise teleka, millal see ennast ära tasub?Ostad auto loksu, millal see tasub jne.Ehitan ka omale juba 8 aastat maja.Kui asi meeldib ostan ära, ei ole kordagi arvutanud tasuvus aegasi.
Võib-olla olen lihtsalt loll, kuid see on minu isiklik arvamus asjadest

[velts]

Kui sul on valida peaaegu sama tulemus, kulutades 4x rohkem raha ja vaeva, kumma valid?

[erks]

Kui sul on valida peaaegu sama tulemus, kulutades 4x rohkem raha ja vaeva, kumma valid?

Võtan optimaalsema, kuid ei aja ikkagi sõrmeg järge, et mitme tunni või mitme aastaga see ära tasub.Mõttetu.Kui on vaja siis on vaja.

[Rostfrei]

Fresh ja sundvent ei anna kindlasti mitte sama tulemust.
Aga jäägu see arvutajate närida, eks igaüks teeb nii, nagu talle meeldib, mina eelistaksin sundlahendust.

[eml]

Kas saan õigesti aru, et need odavamad vent. agregaadid võtavad õhu soojendamiseks ka voolu mingi 500 w tunnis + siis vendid ise ehk mingi 700 w tiksub iga tund?
See teeb kuus päris arvestatava summa.

[Rostfrei]

Ja samas fresh klapiga tuppa tulnud külma õhku ei pea soendama? Ehk sellele kulub samuti energiat. Kui palju - kes küll oskab arvutada?
Samuti kulub energia sundväljatõmbe vendile nii kui nii. Vahe on ainult selles, et majast väljatõmmatav soe õhk annab osa soojusest ära külmale õhule.
Aga nagu eespool kokku võeti - kellele mis meeldib. Päris 4kg agregaati loomulikult ei tasu osta, aga selle taluvuse piiri pead ise paika panema.

[Alfrediino]

Aga mulle tundub,

...et enamus inimesi kes fresh klappe kiidavad, elavad tegelikult sügaval eelmises sajandis.
Parimal juhul on nad soojusvahetiga vent seadmest kuulnud...

Mulle pandi 1997 a ehitades ka sundventilatsioon. (sel hetkel olin sama loll, kui enamus freshi-sõpru täna).
Varsti pärast seda ning tänaseni olen väga - VÄGA kindel, et see on AINUÕIGE.

Siis ei ole asi rahas vaid enesetundes ja elukvaliteedis.
Olete ise ka kindlasti tundnud lämbumistunnet sisenedes läppunud ja niiskusest haisvasse Mustamäe korterisse...
Vot siin see vahe ongi

[Kylaline kylast]

Kuna omalgi seis sealmaal, et tuleb hakata ventilatsioonitüüpi valima siis võtaks sund ja väljatõmbesüsteemide plussid miinused kokku. Projekt on tehtud väljatõmbega wc-dest, pesuruumist, köögist ja teise korruse koridorist läbi katuseventilaatori. Tubades on värskeõhuklapid.

Täiendused on oodatud.

Väljatõmbevent. :
+ Süsteem lihtne ja odav ehitada
+ Peaaegu hooldevaba.
+ Pidev värske õhu juurdevool.


- seinaklappidest sissetuleva õhu soojendamise vajadus.
- ?

Sundvent.
+ Võtab väljapuhutavast õhust energia tagasi.
+ ?
+ ?


- Kallis ehitada
- agregaatide voolutarve ja hooldamine
- Filtreeritud ent siiski mitte päris värske õhk.


Mulle on alati meeldinud lihtsad ja töökindlad lahendused mis ei vaja pidevat hooldamist...

[Rostfrei]

Väljatõmbe vent - sama moodi pead mingil määral hooldama ja filtreid vahetama klappidel (agregaadi filter a 900.-, korra aastas - kallis? )
Klapist tulev külm õhk soojeneb üles .... ise enesest? Energia (voolutarve), mida kulutab agregaat või külma õhu kütmine üldise kütte süsteemi arvelt?
Kas sa viitsid klappe pidevalt reguleerida (kui avatud üks või teine klapp on? ) - vaevalt.
Tegelikkult on need kaks süsteemi nagu siga ja kägu. Pigem kannatab võrrelda kas rootor soojustavahetit või plaat soojusvahetit ja nende plussid ning miinused. Rootor soojusvaheti 200 m2 majale (ma ei räägi jae letihindadest) saab hea otsimisega kätte 30 000 kg, plaat vahetid 12 kg.

[Eestikinnisvara]

Kõik räägivad hirmkallist ,kuid väga mugavast sundsüsteemist, kuid võrdluseks tuuakse kõige odavamad freshklapid..Võtke teatavaks,et ka freshklappe on väga mugavaid (termostaadiga,soojustatud jne....) mis maksavad ka omajagu hinda.

Võrrelge siis juba kõige odavamat (prostamat) sundsüsteemi ja kõige odavamat (prostamat) freshsüsteemi.

Korralik freshsüsteem koos kooraliku projektiga maksab samuti palju raha (korralik süsteem al. 20 000).

Edit.
Tasub mõelda ka sellele, et sundventilatsioon (täielikult automaatne) võtab ka kohutavalt palju ruumi. Paljudes majades on paigaldus väga keeruline. Toru kogused on uskumatud.

[aastast1997vendipeal]

kle kinnisvara pool sinu jutust on hülgemöla.sa pole ise vist suuremat sorti vendimees,sinu juttu ei soovita kellelegi kes tahab ok venti.kõike teadjad ei saa millegagi ok hakkama.see viimane lause jäta omale meelde.

[Eestikinnisvara]

kle kinnisvara pool sinu jutust on hülgemöla.sa pole ise vist suuremat sorti vendimees,sinu juttu ei soovita kellelegi kes tahab ok venti.kõike teadjad ei saa millegagi ok hakkama.see viimane lause jäta omale meelde.

Ennast anonüümsena välja elada on ikka hea, eks see on ka kriisi märk...
Ole parem objektiivne (teema suhtes) ja anna mulle vastuväiteid. Tsiteeritud jutt on tõesti hülgemöla ja seda tervikuna.

[ponkskar]

Kuna omalgi seis sealmaal, et tuleb hakata ventilatsioonitüüpi valima siis võtaks sund ja väljatõmbesüsteemide plussid miinused kokku. Projekt on tehtud väljatõmbega wc-dest, pesuruumist, köögist ja teise korruse koridorist läbi katuseventilaatori. Tubades on värskeõhuklapid.

Täiendused on oodatud.

Väljatõmbevent. :
+ Süsteem lihtne ja odav ehitada
+ Peaaegu hooldevaba.
+ Pidev värske õhu juurdevool.

+ maasoojuspumba puhul "tagastab" väljatõmmatav soe õhk "energia" küttesüsteemi