Kiviahi lõhki!

[teadja]

Olen nüüd oma murega mööda foorumeid surfand aga targemaks pole
saanud.Mõtlesin,et annan mõnele paar õpetust ,asjast mida vähe mõistan.
Kirjutis pole mõeldud pottseppadele nemad teavad niigi,mõnel veel paremad nipid varuks.
NIISIIS! KÕIK ahjuladujad,müürsepad ja isehakanud nüüd prillid ette!
Esiteks lööme lahti selle paljukiidetud A.Veski raamatu Ahjud,pliidid,
kamlnad.Ärme hakka sissejuhatusega aega viitma kohe härjal sarvist.
Asi on mõeldud neile, kes ikka tahavad ahju lõhki kütta,olgu siis kivist
või potist,vahet pole!Esiteks lk.200.Joonis112.Müüritis teha täpselt joonise
järgi(oma peaga ära mõtle)Ahi soeneb ühtlaselt,vaata visuaalselt ristlõiget
ahju välispinnalt müüritise sisepinnani.Võrdle seda nurga ristlõikega.Vaata
ka joonis 113.Nüüd koldekaar,tee täpselt joonise järgi,muidu ei saa tule-
must.Savimördi sisse pane ka tsementi,(olen seda lõuna-eestis kohanud)
saab kõvem (pauk ma mõtlen).Kiviahju sidumistraadid segavad kah!
Ära sa kohe tuld alla tee,savimört ei kannata kuuma.Ahjutellist ju ka
sossutatakse ega põletata.pöördsiiber olgu tihedalt pandud.Ahi köetud
pane kohe siiber ja uks kinni,muidu niiskus lendab korstnasse.
Parema tulemuse saad kui kütad kivisöega(odavam).Ahi kinni aja lapsed
naised õue ja jää ootama.Kui ellu jääd anna teada!Edu!

[ahto26]

Mis selle asja mõte oli?

[teadja]

Asko!Aegu tagasi tõstsid pottsepad lärmi,Veski raamat vigu täis.Olin
siis noor sell veel.Ei saanud suurt asjale pihta.Meeste jutt jäi hüüdjahääleks kõrbes.Vähe sellest,anti välja kordusdrükk.Nüüd on
tulemus käes.Kõik,kes tahavad ehitada(Au neile) võtavad õpiku ette.
Ahjud aga ei kuula ja lähevad lõhki! Sorry,ongi kogu mõte.

[Hiid]

kas kusagil on mõni raamat, mille järgi võib ahju ise ehitada?

[teadja]

Neid raamatuid on juurde tulnud erinevatelt autoritelt.Mõnda olen käes
hoidnud aga süveneda pole jõudnud.Luban,et teen seda kui aega saan.
Ega see Veski oma ka lootuseta ole,pliidi-soojamüüri ja kamina teeb
ikka valmis aga ahi läheb rappa.Ega pliidil on ju see praeahju alune tule-
keel,(üks kivi) mis tahab veidi mõtlemist,olenevalt pliidi ehitusest.Muidu
saad perenaise käest märja lapiga kui küpsetis jääb alt tooreks ja pealt
kõrbenud või vastupidi.Kaminal jällegi kaminakeel,et korstnast tagasi
sisse ei lööks.Ahi,kulla mees on aga kunst.Sinna jätab pottsepp veidike
edast.Üldjuhul,kui väga tahad ehitada siis otsi ikka meister,neid ikka on
ja pea nõu.Mingil juhul mite nii,et teed midagi raamatu järgi valmis ja oledki kõvamees.Kõvamees üldjuhul küll aga mitte nii kõva,et ennast
müüa,rusikaga vastu rinda taguda ja targutada.Edu sulle.

[Koit]

Võta mõni 50ndatel toodetud kivi ja löö pooleks, siis võta praegune Aseri kivi ja tee sama. Võrdle neid ja siis hakka Veski raamatut kiruma. Kui tahtmist on, siis uuri veel kivipõletus tehnoloogijat, mõtle natuke ja saad paljudele küsimustele vastusse. Kui niipalju uurida ei viitsi, siis võta need kaks kivi ja proovi neid leeklambiga kuumutada, siis näed, kuidas naad käituvad. Jõudu Sulle.

[teadja]

Mis Veski raamatusse puutub,siis seda hakkasid kiruma minu õpetajad
ja tema põlvkonna meistrid.Au neile,sest aeg näitas, et õigus neil oli.
Rahu neile,sest paljusi enam pole.Sellel ajal mina,poisike hoidsin suu
kinni.Nüüd,kus raamatu järgi õppinud"Meistrid" ahjud lõhki ajavad arvan,
et on aeg suu lahti teha!
Mis puutub veneaegsesse Aseri kivisse,siis peeti seda paremaks kui Võru-
kivi.Ma mõtlen suurt.Ühte otsa lõid,teine ots kukkus ära.
Lõpeta oma leeklambi naljad.Kui vana ahju lõkuma hakkad.siis
ära seo silmi kinni.Vaata ahi üle,eriti lagunenud kohad.siis hakka lahti
võtma.Loodan,et teed seda õigest otsast ja vaata miks ahi nii käitus.Sealt
tulevad tedmised.
Koit! Kivi kiruda on kõige lihtsam.Tema kurat ei hakka vastu. Edu!

[teadja]

Ood Koidule.
Sai käidud sünnipäeval ja rääkisin Koidu juttu paarile vanale kolleegile.
Need,mugistasid naeru.Mitte ei usu,et sina Tartu mees oled,see pidi
rohkem Räpina meeste jutu moodi olema.Seal olid olnud pulli ja naljamehed.Arvati,et oled katelsepp ja tunti puudust.Katlad ju töötavad
pihustitega.(mis see leeklamp muud on).
Vene ajal olid Iru
katlad meie hooldada ja see kibekiirel suve ajal.Sinna oleks sind vaja läind.Nimetati seda" trahvirooduks".Kui mänguisu ikka kõva,siis soovitati
muretseda ikka põletuskamber,et kahju ei tekiks.Ja kivi, see kõik see
tähtsam soovitati ikke samott võtta.Tehakse ju küttekolded KÕIGIL ikka
nendest.Saame vast teada kuda need käituvad.
Omalt poolt ütlen veel lisaks,et kooli füüsika peab lkka selge olema ja
selleks ongi pottsepp,et kivi niimoodi ahju panna,et ta oma mängimisega
ahju lõhki ei ajaks!Veel soovitan osta pottsepa haamri sobib ka müürsepa
oma.Varre pead käepärast lühemaks tegema ja koputa ikka kõik kivid
üle enne kui ahju laod.Eriti välismüüri.Mõrad pole alati silmaga näha!Edu!

[Koit]

Kas rohkem mõistust ja teadmisi ei olnud. Minuarust oli juttu kivist, mitte sellest, kas olen Tartust Räpinast, või hoopis Valgast. Mina julgen siin oma õige nime all esineda, aga sinu südametunnistus vist nii must, et pead varjunime kasutama.
Ja ikkagi soovitan sul need kivid võtta va neid vaadata.

[tedmatu]

Lugesin seda yllitist ja tekkis sama kysimus ,mis Koidul- kus iva on?
Veski raamatust on ilmunud kolm trykki erinevate toimetajate käe all. Kindlasti olid nad koik ullikesed vorreldes nende vendadega, kelle juttu sa lapsepolves kuulasid. Kui midagi asjalikku edasi soovid anda voiks ilkumise ära jätta. Muidu tekib tahtmatult kysimus, kumb pool lausest, mille juhtmotoks valinud oled sinu kohta käib.

[teadja]

Vastupidi Tedmatule sai Koit väga hästi aru.et neti,raamatu ja paari
päevaga pottsepaks ei õpi!!!Edu!

[teadmatu]

Sorry kasutajanimest kadus täht. See tode, mis Koidule väidetavalt selge, ylerääkimist ei vaja . Minu rohuasetus oli asja esitamise stiilile seatud. Samuti jääb kysitavaks kas vanahärra Veski nii kyyndimatu oli. Ladusin esimese ahju tema raamatule tuginedes 1985.a(pottkivist). Arvan, et kestab veel kaks- kolmkymmend aastat, kui normaalselt hooldada.

[müürimees]

kirjutate sellest, et keegi tegi valesti ja nii ikka ei saa. oleks parem teada kuidas te ise teete, tundute ju kõik siin selle ameti esindajad olevat. sooviksin teada kuidas laote teie nii küljed kui võlvi. et see ka küttes koos püsiks.(pean seda simas, et võlv paisub eriti)

[Koit]

Ehk tead omastkäest, et lihtsam on teha, kui seletada. Pealekauba on igal konkreetsel ahjul ikka väike omapära. Kahte identset kollet vist praktiliselt ei olegi, teoreetiliselt küll. Kasutama peaks ikkagi kolde jaoks tänapäevaseid segusid: tulekindel müürisegu, või samottmörtel. Poodides on eksitavalt veel tulekoldesegu, see on tavaline liiva savisegu mingi lisandiga, aga ta ikka rohkem mõeldud telliste ladumiseks. Võlviks kasuta ikka kiilkive. Nüüd mõni hambatohter küsib kindlasti, et ammu need spets segud välja tulid, aastasadu saviseguga laotud. Õigus, võib ka saviseguga väga edukalt laduda, aga savikihi paksus samoti vahel ei tohi ületada 5mm. Normaalseks loetakse 2-3mm. Kui samotile paksema vuugi laod, siis pudeneb pikapeale segu vahelt ära ja siis ei ole hästi. Eriti tuleb seda võlvi juures jälgida. Üks peamisi vigu, mis võlvi ehitamisel tehakse ongi paksud vuugid. Puidust tehakse sabloon alla ja kui kivid hästi ei klapi, siis topitakse vahed savi täis ja küll ta käib. Käib küll, aga heal juhul viis aastat, aga tavaliselt veelgi vähem. Kuid kõige kindlam nagu teadja ütleb on spetsialist kohale kutsuda ja temalt konkreetse asja kohta nõu küsida. Loomulikult peab ka omal mingeid teadmisi olema, sest neid "spetsialiste" liigub ju igasuguseid.
Edu.

[teadja]

Tahaks lisada,et keegi ei taha vanameistrit Veskit siin küündimatuks
nimetada,lihtsalt niipalju,et ta polnud pottsepp.Kui keegi teeb ahju
endale valmis ja see kolmkümmend aastat kestab on ju igati vinks vonks.
Ei tohi aga unustada,et tegemist pottahjuga,mis omavahel seotud klamb-
ritega.Ahi mängib,kui puhtalt laotud,ei pääse savi vuugi vahele ja jahtudes
tõmbavad klambrid potid kokku tagasi,köik toimib.Kiviahjuga nii lihtsalt
ei pääse.Peab aru saama,et ahju sisu ja väliskest vastavalt temperatuurile
mängivad erinevalt,see aga tähendab seda,et nad peavad olema sõltu-
matud.Selle saavutamiseks igal pottsepal omad võtted.Koldekaar jälle
tuleb teha nii,et raskusjõud suunatakse alla st.kolde seinte kaudu.Mitte
ahju väliseintele,mida tihti kohtab.(ajab ahju lõhki).Koldekaare rakised,
kui neid üldse vaja,tuleb ära koristada kohe kui viimane kiilukivi paigas.
Kaar peab seisma oma raekuse najal.mitte savi najal.Ise panen savi nii,
et kiilukivi alumised (koldesisesed)ääred täitsa koos,pealpool juba ole-
nevalt kaare suurusest.Savil pole kusagile kukkuda!Kivil ka!Edu!

[Teadmatu]

Kolde koha pealt Teadjaga täiesti päri. Väikse nyansina lisaksin veel, et kui ahju mootmed vähegi lubavad, tuleks kolde seinad laduda lapiti kividest. Serviti laotud shamott kipub liialt paisuma ja pragude tekkimise oht suureneb. Viimasel ajal on osadel meistritel kombeks laduda ka tavalise tellisahju looride siseseinteks ohukest shamotti. Kuigi jäetakse noutavad paisumispilud ja kasutatakse Tul-10.t, olen ise kahte ahju näppinud, mille ilmseks pragude tekkepohjuseks see on olnud. Asi, mis ylerääkimist ei vääriks on ka veel see, et esimese loori ja tema vastu jäävate vahesein tehakse liialt ohuke. Kuumenemine toimub kiiremini kui mujal ahju sisemuses ja tulemus sama. Tellisahju olen ladunud väikse voimsusvaruga(kui kandekonstruktsioonid lubavad). Siis ei teki kylmadel talveilmadel ylekytmis ohtu. Arvan ka, et parem kytta suurte kylmadega kaks korda päevas. Meeletu puulaadungi ahjutoppimine on rohkem extreemspordi valdkonda kuuluv yritus.
Lisan paar täpsustust Teadjale: ahi, millest eelmises kommentaaris juttu oli sai tehtud tellimustööna ning sonagagi ei olnud juttu välimise ja sisemise myyritise sidumisest. Sellise asja ohtlikkust peaks iga ennast vähegi pottsepaks pidav töömees teadma. Teine mure- äkki oskad nimetada monda pottseppa, kes olles eluaeg ainult selle ameti peal, on ka raamatuid kirjutanud. Selline huvitav postulaat sinu esituses on kindlasti uue ajastu synniks kutsehariduses.

[Koit.]

Kui nüüd kiviahjudest rääkida, siis pole ma ühtegi vana kiviahju kohanud, mis oleks ehitatud lappi tellistest. Kõik on ehitatud servi tellistest ja nurkadest jooksevad ümarrauad alla, mis on omvahel traatidega kokku tõmmatud. Jutt käib Tartu Maakonna endiste majandite majadest. Eks ole ka naabermakondades käidud, kuid vähem. Nüüd aga võetakse ja laotakse ahi lappi kivist ja üldjuhul voodrit seal sees ei olegi. No ega sinna ju eriti annagi teist panna, sest välisseina paksuseks tuleb niigi juba 12cm. Kui sinna veel vooder sisse laduda, siis ei jõuta ju seda soojaks kütta. Kui aga siis kõvasti "agu" anda, siis läheb ju seal sees paisumine nii suureks, et ta peabgi laiali minema. 1m tellist paisub 100 kraadi juures 0,95mm. Kui siis kütta ikka südamest, tõuseb esimeses lõõris temperatuur 800 kraadini, st. et meetrine kiviahi läheb (8x0,95=7,6)mm. laiemaks ja seda iga kütmise ajal. Samas viimases lõõris on temperatuur 200 kraadi ja paisumine ainult 1,9mm. Ka kivis endas tekkivad pinged, kui sisemise ja välimise külje temperatuuride vahe on nii suur. Miks siis ikkagi püsivad need vanad servi kividest laotud ahjud koos? Servi tellis on 6,5 cm paks. Seal annab lõõridega soojus ühtlaselt ära jagada, samuti nagu pottkivi ahjul ja tõmmitsad töötavad samal põhimõttel, mis pottahjul klambrid. Kuid ikkagi väidan, et praegune kivi on suht saast. Kui vanasti ütles meister, et sellisest kivist saab hea ahju, mida annab servi kolmeks raiuda müürihaamriga, st. 2cm steks, siis praegu oled õnnelik, kui saad kivi pikuti kolmeks raiuda, st. 8cm steks tükkideks. Väga palju oleneb ka kütmisest, kui kütta ikka nii, et ahi sõna otseses mõttes särtsub, kui vett peale lasta, siis on ju liig mis liig. Kui ikka tahta, siis usun, et kandilise plekkahju annab kaa ümarguseks kütta, kui just enne maja põlema ei lähe. Arusaamatuste vältimiseks võiks tulevikus juurde lisada millisest kivist ja kuidas ahi ehitatud on, või oli.

[teadja]

Teadmatule selgituseks,et postulaadid postulaatideks ja stiil stiiliks,pea-
asi,et asi kohale jõuaks!Räägid,et nõustud kolde osas aga vaata nüüd
Veski raamatus joonist 115,mis seal tolmub? Keegi ei räägi välismüüri
ja ahjusisu sidumisest,vaid sõltumatusest.Vaata jooniseid veski raamatus.Kuhu on siin võimalus sisemüüril paisuda?Väidad,et võtsid
aluseks Veski raamatu,järelikult olid sul olemas mlngid algteadmised
või oli meister läheduses,kes juhtis asjadele tähelepanu.Võhikul reeglina
need võimalused puuduvad ja ahi lähebki lõhki,kiviahi kohe kindlasti.
Asja mõte aga oligi lokku lüüa,pidage meistritega nõu!!!
Selles,et pottsepad vaidlevad kellel õigus,kuidas laduda pole ju midagi halba,tavalugeja saabki aru,et asi polegi nii lihtne kui algul näib.
Olen lse ka lõõristikus näinud samotti.pean seda valeks,see ikka koldekivi.
Ka kehv akumolaator.Koiduga vaidleks.ikka lapiti välismüür kah.Võimalusi
kuhjaga.Kütmise osas lähevad Teadmatuga arvamused lahku.Tundugu
pealegi mu jutt veidi opakana aga minu arust igal kivil oma energia,mls
talletab sooja.Seda ei tohi välja põletada.Ahju kütta luban üle päeva.Olgu
väljas külm kui tahes,Kaks ahjutäit ja ülejärgmine hommik peab ahi veel
leige olema.Nüüd kivist,Koit siin unistamine kahjulik.Tahad kivi kolmeks
lüüa.Saaks pikuti poolekski,nii üle põlend seest.Edu!

[Teadmatu]

Ju minu viga, et kirjast jäi mulje nagu oleksin ainult raamatu najal ahju yles saanud. Kirjutan, siis veelkord yle: koigepealt lasi meister mul " kodutööd" teha ja raamatu läbi lugeda, siis arutasime asjad tema ahju korval läbi ning sain lihtsamate töödega kätt proovida. Ei taha Veski raamatut nagu piiblit lauanurgal hoida, sest näpukaid on seal sees jah. Samas jään endale kindlaks, et tegu viimase kahekymne aasta jooksul ilmunud raamatutest yhe loogilisema ja lihtsamalt moistetavamaga. Kes kätte votab ja läbi loeb näeb, et tegelikult pea koik need teemad ,mille yle siin vaieldakse on seal lahti seletatud.
Teadja eelviimases kirjas pani mind lihtsalt kukalt kratsima tees - pole elukutseline pottsepp- ei saa tosiselt votta. Selle loogika järgi tuleks enamus igasuguseste tööalade kohta välja antud opperaamatuid ajaviitekirjanduseks tunnistada.
Iseoppijatele soovitan alustada ikkagi erinevate autorite lugemisest, siis jääb ruumi ka vordlemiseks. Kui asi teoorias selge tuleks leida meister kellega asjad läbi analyysida ja koos ka tööd teha. Olen kindel, eestlased on andekad käsitöölised ja paljud on ka raamatute abil kyttekolded valmis saanud. Kysimus ainult selles kas asi praeguste materjali hindade puhul seda riski väärib.

[Teadmatu]

Vahepeal jooksid asjatoimetused peale, kiri jäi lopetamatta. Koidule tahtsin täpsustuseks lisada, et välisosa laon tellisahjul 8 * 25 cm. kivist. sellisele ahjule kannatab lisavoodrit sisse laduda kyll . Isegi kui kasutatakse 12 * 25 cm. kivi tuleks esimese loori välisseina lisavoodrit laduda. Kui sinukandis laotakse selliseid kiviahje nagu kirjutad, siis jumal temaga. Pohiline, et tellija rahule jääb.
Mis puutub aga tellise pikisuunas kolmeks raiumisse, siis minul on see onnestunud esimese vabariigi aegsete ning varasemate tellistega. Ka enamus praegustest kividest kannatab töötlemist. Veneaegsed kippusid vahel ka enamaks kui kolmeks minema. Paraku mitte sealt kust sina soovisid. Joudu.

[hobipottsepp]

Südamik ja väliskest kuumenevad erinevalt, neid ei tohi siduda
Kogu kupatus peab küttes ühtlaselt soojenema
Ei tohi uut ahju üle kütta- niiskus kivides ja mördis aurustub liiga intensiivselt ja ongi häda käes- ahi lõhki ja hing täis

Olen oma tarbeks teinud pliidi ja soemüüri, ahju, pliidi ja kamina, ükski neist põle lõhki läind

[ss]

Ahju lõhkiminemise põhjused võib 2ks jagada, 50% köetakse lihtsalt lõhki, inimesed ei oska ahjusid kütta, ja muidugi liigub ringi ka sossseppi, kes teevad ahju tehniliselt valesti.

[Külaline]

Olen umbes sadat tellis ahju ja pliiti vaadanud ja pole ühtigi näinud millel kas või paari pragu pole.Need kuuluvad kahjuks tellisahjude juurde

[Robi 1]

Huvitav teema on kuidagi ära vajunud. Kas ei oleks nüüd ( uute tarkuste varjus) mõtet seda edasi arendada?

[Robi 1]

Huvitavas teemas on räägitud ka ahjude seinapaksusest. Ma ei saa aru kuidas kellegil 20 cm paksune müür soojaks ei lähe, et peab lausa maha lõhkuma... Alles hiljuti tegime 2 sellist ahju ja tunduvad küll head. Eks muidugi asi on koldes ja põlemise temp. kinni.Muidugi paksema osa võib teha ka nii, et väljas on 85mm kivi ja sees servi vooder. Ahju alumine osa, aga 120 täistellisest. Aga kõige paksema seinaga olen ise teinud nii, et väljas on üleni 85 kivi ja sees 120 vooder. See seisab ikka kaua soe ka ja ahi on väljast 5X 5,5 kivi suur ja neljas küljest laskuv.