Kas maandusega pesast tohiks ainult maandussoone kõrvalpesasse edasi viia, et paigaldada mõlemale poole seina maandatud pistikupesad?
Joonis plaani kohta:
Ehk siis:
- faas ja null: tuleksid pesa enda praegusest, 2 soonega kaablist
- maandus: hargneks edasi teisel pool seina asuvast pistikupesast, st selle pesa 3 soonega kaablist
Küsisin AI-lt, kes keelas sellise idee kohe ära, sest:
- ühest pesast teise mineval üksikul maanduse-jupikesel pole välist isolatsiooni ümber
- kui kõik 3 soont pole samas kaablis, tekivad ahelas häired ("induktiivne silmus" - mis see on?) ning ülekuumenemise oht
- kui süsteemi panna RVK, ei hakka see korrektselt tööle
Aga huvitab ka päris-inimeste arvamus.
Lisateema on, et juhtmed on alumiiniumist, Nõuka-aegsed. Seega peaks ju ka see hargnev maanduse-jupike olema alumiiniumist (paigaldamine praegu üldse keelatud vist?). Või tuleks kasutada mingit Al-Cu üleminekut, aga nende usaldusväärsuse osas vist üksmeel puudub (foorumi teemasid olen lugenud).
Ühistu kavandab maja elektrisüsteemi renoveerimist, mistõttu hetkel omal algatusel korteri kogu kaabeldust uuendama ei hakkaks (kuigi muidugi oleks vaja). Püüaks senikaua praeguste lahendustega läbi ajada.
Tegelikult saaksin maandusega kontakti vedada ka korterisse hiljem juurde veetud 3G2.5 vaskjuhtmete ahelast (pindpaigaldatud), aga see eeldab puurimist jne. Seetõttu pakkuski esialgu huvi teoreetiline võimalus olemasoleva Nõuka-aja juhtmestikuga.
Maanduskontakti on vaja poja mänguriarvuti ühendamiseks
. Ehkki, nt varastel 2000ndatel olid lauaarvutid kortermajades küllap enamasti maandamata (lihtsalt kontakte polnud)? Kuigi ka tollased arvutite toiteplokid vist eeldasid maandust. Ähmaselt meenub küll vist suunis, et ära töötava arvuti tagaosa puuduta, võid särtsu saada.