Ehitusfoorum

Ja mida rohkem ma puiduga kokku puutunud… seda rohkem ma ühte asja märkan — tulemus ei alga kunagi mingi purgist. See algab alati ettevalmistusest.

Kui jutt läheb tamme tulekaitseimmutusele, siis räägitakse tavaliselt tootest, sertifikaatidest, kihtidest… kõik on justkui väga “õige”. Aga reaalsus on tihti natuke teistsugune. Ohh… ja jälle sama teema.

Tamm ise on aus materjal. Aga karm. Kui pind on valesti ette valmistatud, siis ta lihtsalt ei “mängi kaasa”. Ja siis ei päästa enam see, kui kallis või hea tulekaitseimmutus oli.

Vahel piisab ainult ühest detailist — natuke vale lihv, veidi tolmu poorides, liiga sile pind… ja juba käitub immutus täiesti teistmoodi, kui tootja lubab. Hingad korraks välja ja mõtled: miks see alati nii läheb?
Ja siis tekibki küsimus… kas me tegelikult pöörame sellele algusele piisavalt tähelepanu?

Mul on ausalt öeldes tunne, et tihti otsitakse probleemi valest kohast. Huvitav, kuidas teil see praktikas on.

• Millise karedusega lõpetate tamme enne tulekaitseimmutust?
• Kui põhjalikult te tegelikult tolmu eemaldate — “kiirelt üle” või päriselt puhtaks?
• Kas olete tundnud, et just ettevalmistus, mitte immutus ise, otsustab lõpptulemuse?

Usun, et siin on palju väärt kogemusi, mida ei leia ühestki tehnilisest juhendist. Oleks huvitav kuulda, milline on teie lähenemine tamme ettevalmistamisel enne tulekaitseimmutust.

addictedtowood kirjutas: 26 Juun 2026, 14:50 .... Kui pind on valesti ette valmistatud, siis ta lihtsalt ei “mängi kaasa”. Ja siis ei päästa enam see, kui kallis või hea tulekaitseimmutus oli.

Vahel piisab ainult ühest detailist — natuke vale lihv, veidi tolmu poorides, liiga sile pind… ja juba käitub immutus täiesti teistmoodi, kui tootja lubab. Hingad korraks välja ja mõtled: miks see alati nii läheb? ...
.... Huvitav, kuidas teil see praktikas on. ...

Need "kaugelt maalt" toodud, lõkkes ja kaminas mittepõlevaid (ainult hõõguvad) puidust kaubaalused ei paista küll lihvitud või muidu "ette valmistatud pinnaga" olema.

Mis tingimustel on vaja kaitsta?
Kogemus näitab, et kaetakse kõike võimalikku - aga tegelikult seda vajadust pole
Toon näiteks kandekonstruktsioonid: reeglina pole midagi vaja kaitsta (terasest kinnitusdetaile on vaja kaitsta)
Kandevõime tagatakse efektiivristlõikega so "põlemise tagajärjel alles jäänud ristlõikega ja tulekahju on avariiolukord so koormused ses olukorras on kordi väiksemad kui kandepiirseisundis - nt nii tuul kui lumi on 0

Tuletundlikkus ja põlemiskoormus (piirarvud siis) on need asjad, mis võivad siseviimistluses sundida kasutama tulekaitse immutust.

Maaks kirjutas: 29 Juun 2026, 11:54 Tuletundlikkus ja põlemiskoormus (piirarvud siis) on need asjad, mis võivad siseviimistluses sundida kasutama tulekaitse immutust.

Kas me räägime eramust? Mitte essugi pole vaja...
Ühikondlikus hoones võib tuletundlikkus olla vajalik...
Konstruktsioonide tulepüsivuse määrab R... ja kriitline temperatuur (terase puhul) - need omakorda sõltuvad mitmetest asjadest sh põlemiskoormusest
Ja R antakse insenerile ette mitte tema ei nuputa - R järgi arvutatakse kriitilised temperatuurid

Teemaalgataja ei räägi seda, kas on või ei ole vaja kaitsta, vaid seda, kuidas kaitse teostatakse. Ja seda et valade võtetega et ‘tule’ sellest kaitsmisest midagi välja.

kaimagk kirjutas: 29 Juun 2026, 14:44 Teemaalgataja ei räägi seda, kas on või ei ole vaja kaitsta, vaid seda, kuidas kaitse teostatakse. Ja seda et valade võtetega et ‘tule’ sellest kaitsmisest midagi välja.

Tuletundlikuse kaitse on nagunii nö "paberil"...
Mina räägin sellest, et milleks üldse on vaja kaitsta

Harige lolli, kas siseviimistluses kasutatavat puitu immutatakse tulekaitsega? Kui siis milliseid elemente/detaile täpsemalt?

Siseviimistluse pinnakaitse (mitte immutus) on teatud juhtudel nõutav...
Kindlasti mitte eramus
Kortermajas vbl evakuatsiooniteed nt trepikojad
Suurtes inimeste kogunemise kohtades vbl ka midagi
Selleks on tuleohutuse spetsialistid kes tegelevad just hoonete tuleohutusega

Ei ole üldse loll küsimus. Tegelikult ajavad paljud segamini tulekaitseimmutuse ja tulekaitse pinnakatte.

Nagu juba eespool mainiti, siis siseviimistluses kasutatakse enamasti tulekaitse pinnakatet, mitte immutust. Ja sedagi ainult siis, kui projekt või tuleohutusnõuded seda ette näevad.

Kindlasti ei ole see tavapärane eramajas. Küll aga võib see olla nõutud kortermajade evakuatsiooniteedel (näiteks trepikodades) ning avalikes hoonetes – koolides, hotellides, kontorites või muudes kohtades, kus liigub palju inimesi.

Töödeldakse näiteks seinapaneele, laevoodrit, dekoratiivseid puitribisid, liimpuitkonstruktsioone ja muid nähtavaid puitelemente. Mööblit, trepiastmeid, aknalaudu või söögilauda ei hakka keegi niisama tulekaitsega katma.

Ja kõige olulisem – ei otsusta seda puusepp ega värvija, vaid projekti koostamisel määravad nõuded tavaliselt arhitekt ja tuleohutuse spetsialist. Nemad panevad paika, millised pinnad peavad vastama kindlale tuleklassile.

Selge...
Palun tuua näide kus puit siseviimistusena vajab immutust...

EH.INS. kirjutas: 06 Juul 2026, 18:52 Selge...
Palun tuua näide kus puit siseviimistusena vajab immutust...

Kui rääkida immutusest laiemas mõttes, siis immutatud puit leiab kasutust ka sisetingimustes, kuigi mitte väga sageli. Näiteks kasutatakse seda niisketes ruumides, tehnoruumides, keldrites või kohtades, kus puit võib puutuda kokku suurema niiskuskoormusega. Selline puit on tavaliselt juba tehases immutatud spetsiaalsete kaitsevahenditega, mis aitavad vähendada mädaniku, hallituse, seente ja puidukahjurite tekke riski. Eesmärk ei ole muuta puitu tulekindlamaks, vaid pikendada selle kasutusiga keerulisemates tingimustes. Seetõttu tasub alati eristada kaitseimmutust ja tulekaitse töötlust – need on kaks erinevat lahendust, mille eesmärgid ja kasutusvaldkonnad on erinevad.

Me räägime siin tulekaitsest...
Ei ole vaja sogada...
Palusin tulekaitse immutuse näidet - kui ei suuda tuua siis nii ütlegi...

Tere. Muide, sellist pläusti ajab ka meie Päästeamet. Kui soovida näidet pläustist, siis mitte üks kord on tulnud ette, kus Päästeamet nõuab käidavale puittrepile tulekaitsevõõpa! Absoluutne jaburdus, aga nii on seadusesse (õigemini normi eestikeelsesse tõlgendusse, mida nimetatakse juhendmaterjaliks) raiutud. Ja palju muid jaburdusi saavad alguse juba omamaistest normdokumentidest (kohaliku konnatiigi juhtkonnade poolt leiutatud). Ja mitte keegi ei karju!! Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Karjub küll!!!
Aga keegi ei kuula!!!

EH.INS. kirjutas: 07 Juul 2026, 13:42 Karjub küll!!!
Aga keegi ei kuula!!!

Donald Trump just näitas EH.INS.-ile punast kaarti karjumise eest!
(Õnneks ainult foorumi kujuteldavas VAR-is, mitte päriselt.)

Aga tulles tagasi puidu juurde — tundub, et siin sai üks sõna liiga palju tähelepanu ja tekitas väikese tulekahju enne, kui puit üldse põlema jõudis minna.

Puidu puhul kasutatakse sõna immutamine mitmes erinevas tähenduses:

Kaitseimmutamine – eesmärk on kaitsta puitu bioloogiliste kahjustuste eest: niiskus, seened, hallitus ja putukad. Näiteks kasutatakse seda välitingimustes, niiskemates kohtades või tehnilistes lahendustes.

Tulekaitseimmutus – eesmärk on muuta puidu tulekäitumist ja saavutada nõutud tuleklass. See on eraldi süsteem, mida kasutatakse siis, kui seda nõuab projekt, tootja sertifitseeritud lahendus või tuleohutusnõuded.

Tulekaitsepinnakate – näiteks tulekaitsevõõp, -lakk või -värv. Siseviimistluses kohtab seda lahendust ilmselt sagedamini kui sügavimmutust.

Ehk kui küsida konkreetselt tulekaitseimmutuse näidet, siis jah — see ei ole lahendus, mida lihtsalt igale puidust siseviimistluse detailile peale pannakse. Pigem on tegemist erilahendusega, kus peab olema konkreetne süsteem ja nõutud tulekäitumine.

Minu algne mõte oli tegelikult lihtsam: kui puidule on ette nähtud mingi tulekaitsesüsteem, siis ei otsusta tulemust ainult see, mis purgis on. Väga palju sõltub ka sellest, mis toimub enne purgi avamist — lihvimine, pinna puhtus ja õige töövõte.

Tuleimmutuse puidukaitsesüsteemidega aitab näiteks Holz Prof toodang.

Vot räägigi mulle mis juhul on vajalik tulekaitseIMMUTUS...
Too näide - ära aja soga...

EDIT:
Standardi seisukohast pole mingit vahet lihvimata / lihvitud / vähe lihvitud / palju lihvitud jne vahel

Pole minu vastata aga ikkagi.....
Tulekaitseimmutus on vajalik sellisel juhul (kui muud moodi ei saa näiteks) kus on vaja saavutada näiteks tuleklass B-s1.

kaimagk kirjutas: 07 Juul 2026, 19:07 Pole minu vastata aga ikkagi.....
Tulekaitseimmutus on vajalik sellisel juhul (kui muud moodi ei saa näiteks) kus on vaja saavutada näiteks tuleklass B-s1.

Ei ole vajalik IMMUTUS...

ok, aga kui immutamisega saavutatakse vastav klass ja ei taheta muud viimistlust(kaitse eesmärgil) siis võiks ju öelda 'vajalik'.

Aga milleks IMMUTUS?
Tõmba üle millega soovid - variante on külluses...

Tere. Vastan kolleegi eest. Puidu tulekaitseIMPREGNEERIMINE tähendab autoklaavis rõhu all puidu sisse minimaalse koguse (350 g/m2) keemia pressimist. Sellise autoklaavis töödeldud puidu parameetrid muutuvad D-klassist B-klassi. Sellekohase sertifikaadi väljastamisõigus on autoriseeritud autoklaavijatel. Seesama autoklaavija värvib või lasuurib selle (enam mitte puidu, vaid puidusarnase) toote sertifikaadi raames. Autoklaavija peab perioodiliselt oma väljastatavat toodangut testima vastavates tulekaitselaborites, et olla kindel, et see puidusarnanae toode ikka on B-süttivustundlikkuse klassis. Selline puidusarnase toote paigaldus toimub siis vastavalt autoklaavija tehnilisele juhistele, mitte arhitekti, ehitaja, tavatarbija suva järgi ükskõik kuhu. Eelkirjeldatu oli siis euroopalik probleemlahendus. Meie konnatiigis võib iga mees poest purgi osta ja seda suvalisele kohal määrida suvalises koguses. Rahul on selle keemia müüja ja Päästeameti tegelased. Mitte keegi ei kontrolli, kui palju seda vedelikku reaalselt puidu sisse imbus (Märkus 350 g/m2 puidu sisse pressimine polegi nii lihtne ülesanne), kas see vedelik ka mingit reaalset süttivustundlikkust muudab või mitte. Paber maksab! Ehk Eestis on purgist võetava jaevõrgus müüdava tulekaitseimmutuse eesmärk lihtsalt lollitada Eesti rahvast ja lollidelt raha ära korjamine. Puidu tulekaitseIMPREGNEERIMINE ei ole mingi vedeliku kuhugi pinnale rullimine või pintseldamine. Lugupidamisega Alar Piirfeld

Seda ma mõtlengi - IMMUTUS on hoopis midagi muud kui siin ette kujutatakse...
Siin räägitakse SISEVIIMISTLUSE pinnatöötlusest...

Kas Hr Piirfeld oskab öelda mis tingimustel võiks immutus (tulekaitse) vajalik olla?
Mina ette ei kujuta...

Tere. Autoklaavis tehasekontrolli tingimustes vaakum-survemeetodil tulekaitseIMMUTUSEGA töödeldud puitu kasutatakse kohtades, kus ehitusseadusandlus ja tuleohutusnormid nõuavad pinnalt B-s1, d0 tuletundlikkuse klassi, kuid kus arhitektuurilistel või funktsionaalsetel põhjustel soovitakse kasutada just puitu. See immutusprotsess koos dokumentatsiooniga peab olema range kontrolli all. Puitdetail peab olema autoklaavis täpselt õiges gabariidis ja õigete lõigete ning avadega. Seda ei tohi ehituplatsil enam töödelda.
Mis tingimustel? Siin ei maksa otsida insenerlikku loogikat; siis kui ametnik nõuab. Ja hurraa, pintsel ja purk kätte , tehtud! Aga ametnik ei saa aru, et tema nõue on täidetud ainult paberil, mitte reaalelus Eestis.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld