Kondents aurutõkkel

[Defa]

Hei foorumlased

Ehk oskab keegi head nõu pakkuda.
Olukorra kirjeldus: ühekordne kivimaja, seinad soojustatud 200mm penoga, uksed ja aknad ees, põrand valatud; küte sees (maaküte pump + põrandaküte). Plekkkatus paigaldatud.
Lagi: alt tulles 2x kips, roov 30mm, aurutõke.
Lae soojustus: planeeritud 400mm puistevill, paigaldamata

Mis juhtus: peale kipsi paigaldust (sh siis aurutõkke kile ka paigaldatud) oli suurem veeuputus millele sai jaole 1ööpäev hiljem, põrandal oli ca 5cm vett terve maja ulatuses (ca 150m2).
Probleem: surutõke kile alumisele küljele tekkis tugev kondents, veetilku kõik täis.
Küsimus: kas puistevilla võib peale paigaldada kui kondents all? Kuidas kondentsist lahti saada
Mida proovitud: küte sai järgi lülitatud, toas hetkel 22C-25C, 3 töötuslikku niiskusimurit tõmbavad ööpäevas ca 50-60L vett välja õhust. Samas niiskustase toas ca 65-75%

Tänud

[m2itz]

Kui kiiret pole, ära villa lase. Lase imuritega seni kuni niiskusest lahti saad. Teisalt on aurutõke nii tihe, et villa paigaldamist see segada ei tohiks, aga igaks juhuks ise ei teeks.

[vuuk]

Kui 400 mm vill oleks paigaldatud, siis vaevalt, et kondentsi kilel oleks.
Asi selles, et ilma villata on tänaste ilmadega kile piisavalt madala temperatuuriga, et sellele niiskus saab kergesti sadestuda. Oleks miinuskraadid oleks kile olnud alt härmas.
Kile kuivamist aitaks kiirendada soojapuhuriga kilele sooja õhu suunamine.

[Defa]

Kui kiiret pole, ära villa lase. Lase imuritega seni kuni niiskusest lahti saad. Teisalt on aurutõke nii tihe, et villa paigaldamist see segada ei tohiks, aga igaks juhuks ise ei teeks.

Küsimus ongi selles et kui nüüd vill peale laduda siis mis sellest veest seal kilel saab? Jääb roovi ja kipsi sisse? Kips läheb hallitama? Suvi ja soojad välistemp kaugel.

[A23]

Olen Vuugiga sama meelt, kuni kile on "külm", siis seda rohkem sinna niiskust kondenseerub.
Kui aur läbi kipsi suutis minna, et kilele kondenseeruda, siis suudab ta ka vastassuunas minna ja välja kuivada, kui temp ja õhuniiskus seda soosivad.

Pigem tunneks muret hoopis põranda pärast, et kuhu see vesi siis kogunenud on, soojustusse, soojustuse alla vms, kas mingist kohast mõõta oleks võimalik? Kas umbkaudselt on teada, kui suur veehulk põrandasse sai imbuda?

Ise paneks puistevilla peale, kuna kondentsvesi läbi kile väljapoole nagunii ei saa kuivada, aga aitaks kile soojema hoida, sellega soodustades ruumi poole kuivamist.

Jätkaks aga kütmist ja kuivatamist, kuni niiskus normi saab.

[Prill]

Palju valikuid ei ole jah, kuni olukord säilib ehk ilm ja temperatuuride erinevused soodustavad kondenseerumist, jätkub ka probleem.
Lae soojustamine oleks lahendus, kus kondensaadi juurdetekkimise probleem laheneks, ent see ei puudutaks laekarkassi&kipsi kuivamise-kuivatamise probleemi.
Teine kiirem variant on kondenseerumistingimuste vältimine, et mõlemal pool aurutõket oleks sarnane temperatuur, ehk uksed&aknad lahti, kus tuppa pääseks sama mis pööningul..

Aga jah kahjude vältimiseks võikski olla esmalt kondenseeruva liigvee tekke pärssimine/välistamine, ja järgmiseks olemasolevast lahti saamine, niiskusekogujad, puhurid jm.
Ise läheks lae soojustamise teed, ehk esmalt uksed-aknad lahti ja kohe lage soojustama..

[A23]

Põranda kuivamiseks on oluline kütmine. Samas on ruumis vaja ka õhuniiskust (RH) võimalikult madalal hoida. Kas seda saab efektiivseimalt teha õhukuivatitega, aknad / uksed / vent kinni või regulaarselt ruume tuulutades, on väikse kalkulatsiooni küsimus. Sõltub abs õhuniiskusest sees ja väljas. Kuivamist soodustab ka kuivatatavate pindade juures õhu liikumise kiirendamine, nt ventilaatorid. Oluline muidugi ka kuivatava õhu RH võimalikult madalal hoidmine.

[vuuk]

Hoides siseruumi temperatuuri välisest temperatuurist tunduvalt kõrgema tahab niiskus tegelikult ise aururõhkude erinevuste mõjul ruumist väljuda. Tuleb vaid anda selleks võimalus.

Kõige kiiremini saaks kile ja kipsi vahelise ruumi kuivaks, kui suunata soojapuhuri soe õhk sellesse vahesse.
Seda oleks vast lihtsaim teha ülevalt. Teha kilesse 2 auku. Ühest suunata vahele soe õhk. Teisest august niiskus väljub. Pärast saab aurutõkketeibiga kile ära parandada.