Ehitusfoorum

Äkki näeb keegi olukorras varianti, et teha nõuetekohane jaotuskilp ilma kaablit vahetamata.
Hetkel tuleb ehitusjärgus majale 5g4 maakaabel õuest arvestikilbist, liitumine 3x20A. Liitumispunkt posti otsas. Maakaabel 45 meetrit, mis arvutuse kohaselt annab juba 3.3 % pingelangu. Mina ei näe varianti muud kui vahetada see kaabel 4G16 vast.
Näiteks kuidas saaks muidu lahendada maanduslati kilbis kui pen sisse ei tule. Ventilatsioon seadmele oleks ka vajalik potensiaalühtlustus luua.
Kas on kellegil kogemus, et oleks nõuetekohane variant jättä jaotuskilbis kohe Null eraldi ja PE külge ühendada maanduslatt, potensiaalühtlustus, kordusmaandus? Seda enam et kaabli pikkus juba nii suur.

Hirmul on suured silmad, ma selle pingelangu pärast ei muretseks.

Kalvis kirjutas: 18 Okt 2025, 10:26 Hirmul on suured silmad, ma selle pingelangu pärast ei muretseks.

Milleks muretsemine?
Mina ei näe selles segases mõtteveeretuses mingit muret, sest ühtegi küsilauset see ju ei sisalda.

Küsin siis natuke teistmoodi. Kas keegi on ehitanud taolise kilbi ja läbinud ka auditi uuel majal? Maja jaotuskilpi tuleb 5G4 kaabel. Kuna PEN kaablit pole, siis kuidas ehitada välja maanduslatt ja potensiaalühtlustus latt? Majja tuleb ventilatsiooni seade ja katel metall torudega. Kas ühendada lihtsalt omavahel 5G4 kaabliga sisse tulev PE, kordusmaandus, potensiaalühtlustus, maanduslatt? Ega see pingelang nüüd tõesti väga suur tule aga nõetekohaselt ei tohi olla pingeland suurem kui 5% liitumispunktist lõpp tarbijani.

elektrihuvi kirjutas: 18 Okt 2025, 11:19 Küsin siis natuke teistmoodi.
Kas keegi on ehitanud taolise kilbi ja läbinud ka auditi uuel majal? ...

Kindlasti mitmed on aga kuna see on seaduse mõistes tegu "elektriseadme ehitusega", siis see isik peab olema vastava pädevusega ja tavakodanik ise selliseid töid teha ei tohi.

Ehk olenemata, mida omanik oma UUE MAJA varaga (traatidega) teeb, ei saa ta ennem ametlikku kasutusluba, kui selle kohta ei ole pädeva isiku poolt tõendatud dokumenti.

Äkki kellegil reaalselt kogemus sellist tüüpi kilbi ehitusega ja sai ka auditi tehtud? Tavaliselt nii ei tehta ja ise nii ei teeks, aga kuna kaabel juba maa sees siis uuringi kas kellelgi oleks mingi reaalne elust näide tuua sellise ehituse kohta. Siinkohal ei ole pädevus küsimuseks. Ka pädevusega inimesed ei tea kõike ja ei tule kõige peale.

Kui sul mingit pädevust või kutset pole ja ei tea, mis on TN-S juhistik, milleks siis teemat üldse torgid? Sul peab uue asja ehitamiseks olema projekt. Ja siis tellid kas pädevad poisid või teed ise vähemalt pädeva isiku kontrolli all, kui ta usaldab. Igaks juhuks, 1-f pingelangu oled arvutanud õigesti, kuid see realiseerub voolul 20 A 1-f koormusel. 3-f sümmeetrilisel koormusel on ta 2x väiksem, sest N pole koormatud, väiksema vooluga on pingelang vastavalt väiksem.

Ehk tehniliselt sel kaablil väga viga ei ole, kui ei kavatse 1-f koormust 20 A rakendada ja kaitselülitid paned piiripealsed 16A B-karakteristikuga. Ise teema on majanduslik pool, sest selles kaablis kaoelektri maksad kinni ja see on voolu ruutsõltuvuses. Kui pole keeruline, võiks ta välja vahetada (näiteks kui on torus ja selles ka on võimalik liigutada) ja mitte 4G16, vaid 4G25 vastu. Eriti, kui kavatsed hakata mikrotootjaks, siis on pingelang mõlemas suunas ja max delta I tuleb korrutada 2-ga. Kui võrku müüa ei kavatse, toodetav jääb omatarbeks, ei pruugi vähese võrgust tarbimise tõttu kaabli mõningane pingelang omada mingit majanduslikku tähtsust. Nagu ikka, kõik sõltub asjaoludest.
El Insener

Iseenesest tean, mis on TN-S juhistik.
Uskumatult palju antakse ehitusluba ilma elektriprojektita ja saadakse ka audit, kasutusluba ilma selleta.
Pingelangu arvutuse tegin 3- faasilise valemi järgi. 1- faasilise omaga tuleks suurem %.
Jutt muidugi kõik õige aga tihtilugu võib koormus jääda siiski ka põhiliselt 1 faasile. Isegi paljud õhk- vesisoojuspumbad 1 f ja 20A tänapäeval.
Nagu eelnevalt kirjutasin siis ise niimoodi poleks asja lahendanud. Eelnevalt on üks teine elektrik selle kaabli valmis vedanud. Aga sooviks kindlat teadmist, et sellise kaabliga pole võimalik seda süsteemi lahendada. Ise vastutust ei võtaks.
Voolu kadude osas saan ka täiesti aru.
Kõik vastus oli arusaadav, aga siiski vastust ei saa sellele, mis küsin.
Proovin lühidalt insenerilt küsida. Kas võiks saada seaduste ja normidega kooskõlas siiski 5G4 kaabliga pikkusega 45meetrit kooskõlas teostatud maja elektrikilbi? Sealhulgas potensiaalühtlustuse ventilatsiooni seadmele ja katla torustikule? Kas võib TN-S juhistikus PE, kordusmaandus ja potensiaalühtlustuse kokku ühendada jaotuskilbi juures? Või peaks TN-S jääma eraldi ja potensiaalühtlustusele eraldi maanduse tegema? Eeldan, et viimane variant õige.
Aitäh kaasamõtlemast!

elektrihuvi kirjutas: 18 Okt 2025, 14:00 Pingelangu arvutuse tegin 3- faasilise valemi järgi. 1- faasilise omaga tuleks suurem %.

Pingelang 3,4 % on 1-f järgi (koormatud 2 juhti L ja N). 3- f järgi sümm koormus 1,7 %.

Proovin lühidalt insenerilt küsida. Kas võiks saada seaduste ja normidega kooskõlas siiski 5G4 kaabliga pikkusega 45meetrit kooskõlas teostatud maja elektrikilbi?

Kui kaablivaliku ära põhjendad, siis pole probleemi. Kuid see on täpsemalt projekteerija rida. Kuid mina hetkel suurt teemat ei näe. Põhiline, et oleks lühisvoolud arvutatud. Sisendkaabli takistusele liituvad veel ELV liin, trafo, tarbijaliin. Ja lisaks maagiline Tambovi tegur 1,33 kuni 1,5.

Kas võib TN-S juhistikus PE, kordusmaandus ja potensiaalühtlustuse kokku ühendada jaotuskilbi juures?

Loomulikult. PE peale võid kordusmaandusi pista nii palju, kui soovi. Samas võib kordumaandus jääda vaid ELV liitumiskilbi juurde seda enam, kui sealt tuleb TN-S juhistik. Kuid majast tulevad tavaliselt vundamendimaandurid nagunii.
Olen pannud siia foorumisse isegi standardist võetud tüüpskeeme.
Või maksa standardi sirvimise eest. Näiteks EVS-HD 60364-5-54 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54 Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid, või ka EVS-HD 60364-5-52 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-52 Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Juhistikud; EVS-HD 60364-4-444 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-444 Kaitseviisid. Kaitse pingehäiringute ja elektromagnetiliste häiringute eest

Kuid üldiselt, telli sellele asjale kohe projekt ära, et ei oleks pärast kuskilt karvade kitkumist. Või kui projekt on, aga oludele ei vasta, las projekteerija viib sobilikud muudatused sisse või käsib ümber ehitada.

Pingelangu osas panin jah puusse korralikult. Jagasin 3- faasilise % arvutades 230V-ga.
Majas vundamendimaandurid puuduvad. Soojustusel plaatvundament.
Olen erinevaid skeeme uurinud ja pole leidnud ühtegi vastavat lahendust. Lihtsam on mitte jätkata eelneva inimese tehtud tööd, kui ei ole visiooni kuidas jätkata.
Aitäh veel kord vastuste eest!
Lihtsalt huvi pärast küsin kas on mingi standard torustiku maanduse tegemiseks? Mingi takistuse norm?

Plasttoru kavatsed maandada? Standardite jutu pistsin just eelmisesse vastusesse.
Kokkukeevitatud vundamendisarrustest isegi Maast isoleeritud vundamendi puhul mingi PÜ juhe peaks tulema, et niiske ruumi PÜ-d vormistada. Eriti, kui on selles elektriküte. Ka tegelikult teema projekteerijale. Et annad talle õiged lähteandmed!

... Ehk tehniliselt sel kaablil väga viga ei ole, kui ei kavatse 1-f koormust 20 A rakendada ja kaitselülitid paned piiripealsed 16A B-karakteristikuga. Ise teema on majanduslik pool, sest selles kaablis kaoelektri maksad kinni ja see on voolu ruutsõltuvuses. Kui pole keeruline, võiks ta välja vahetada (näiteks kui on torus ja selles ka on võimalik liigutada) ja mitte 4G16, vaid 4G25 vastu. Eriti, kui kavatsed hakata mikrotootjaks, siis on pingelang mõlemas suunas ja max delta I tuleb korrutada 2-ga. Kui võrku müüa ei kavatse, toodetav jääb omatarbeks, ei pruugi vähese võrgust tarbimise tõttu kaabli mõningane pingelang omada mingit majanduslikku tähtsust. Nagu ikka, kõik sõltub asjaoludest....

+peale selle - ükskord sõidate te elektriautodega niikuinii... kõik...
muid teemasid ei hakka lisama..

1 asi, mida PV generaatori lisamisel tähele ei panda, et kui PK on näiteks X A ja inverter Y A, siis kilp peab taluma voolu X+Y A. Näiteks 32 A PK ja 15 kW inverter 25 A, kilbi deklar 63 A. Vastavalt peab ka kilbis olema juhistik, RV kaitsmete lubatud vool või näiteks PK 16 A. PV inverter ka 16 A, siis auto jaoks võib keerata laadija 22 kW, mitte 11.

Katla metall torudel vaja potensiaalühtlustus ja vent seadmel. Ei tea praktikas eriti, et keegi vundamendi sarruseid eramajadel keevitaks kokku. Standardite osas nende ostmine küllaltki kulukas. Oleks saadaval tasuta, kindlasti sirviks neid.

elektrihuvi kirjutas: 18 Okt 2025, 14:00 ... Kõik vastus oli arusaadav, aga siiski vastust ei saa sellele, mis küsin.
Proovin lühidalt insenerilt küsida.
Kas võiks saada seaduste ja normidega kooskõlas siiski 5G4 kaabliga pikkusega 45meetrit kooskõlas teostatud maja elektrikilbi? ...

Kas siin on vist midagi tõlkes kaduma läinud?

Vastuste saamisel on kindlasti kasuks, enne küsimuse esitamist selle sõnastus läbi mõelda, sest kuidas mõista väljendit "kaabli (toiteliini?) kooskõla" elektrikilbi teostusega, sest kumbki on eraldi elektriseadme osad, mis mõlemad peavad olema vastavate normidega?

Elektrikilpi ennast, ei huvita karvavõrdki selle külge ühendatud kaabli pikkus, veel vähem et see pikkus peaks olema kilbiga "kooskõlastatud".

elektrihuvi kirjutas: 18 Okt 2025, 15:31 Katla metall torudel vaja potensiaalühtlustus ja vent seadmel. Ei tea praktikas eriti, et keegi vundamendi sarruseid eramajadel keevitaks kokku. Standardite osas nende ostmine küllaltki kulukas. Oleks saadaval tasuta, kindlasti sirviks neid.

Standardi vaatamine 24 h, mille jooksul võid teha ekraanitõmmiseid nõrkemiseni, maksab 3 + KM.
Mis puudutab keevitamist, siis oskuse ja odava keevitustrafo korral on keevisühenduse tegemine 10 x kiirem kui poltühenduse. Ja samuti 10 x töökindlam.

Tüüpskeem, sisend kas PEN või PE. Viimane peaks andma vastuse su TN-S-i poleemikale.