Ehitusfoorum

Kuidas tundub niisugune lahendus? Kui projekti järgi on näidatud silluse alla 2,3 m.
Muide, lahenduse idee seisneb selles, et plokitootjad toonitavad juhendites: "sillus peab toetuma täisplokile".
Tavaline silluse toetumine täisplokile oleks selline: Aga siis peaks ava kõrgus jaguma ploki moodulkõrgusega. Näiteks 2,2 m, 2,4 m, 2,6 m jne.
Muidugi on tehtud ka L-kujuliseks lõigatud toeplokiga lahendust, kus nikerdamist mõnevõrra vähem kui esimese variandi puhul, aga siis ei ole täidetud nõue, et sillus peab toetuma täisplokile:

Siin on ju põhimõtteline viga, sest põranda kõrgus seinamüüritise suhtes on vale.
Põranda tasapind peaks olema nurga külmasilla vähendamiseks plokkide vahel ja ukse lävepaku alla lisatakse 10cm kõrgune plokk, lävepaku jäätumise vältimiseks.

Kuulub ka vist sinna "puuduliku tööprojekti" rubriiki.
Kas plokitootjate juhendites (kasvõi konkureerivate omades) ei ole kusagil kirjeldatud juhtumit, kui sillus on vaja paigaldada poole ploki kõrgusele?
Või valada betoonist "vaheklots"?

Aga miks plokk peab algama 0-st?
Plokk algab vundamendilt (kui just aeroc pole) ja saab seda avade asja ka teisiti lahendada
Pealegi on ilmselt betoonpõrand, mina alla 100mm ei teeks / seal all kile ja sinna tasapinda paneks ka seina hor hüdro - põranda niiskustõkke ja seina hor hüdro viiks ülekattesse
Ka lae kõrguse sätiks moodulisse
Olen peaaegu kindel, et siin pole tegemist TP-ga ja insener pole seda nuusutanudki
Plokikordsus pannakse paika juba eskiisis ja arrhitekt ei saa seda teha suva järgi
Normaalsesest projektist on jutt

Kui muud varianti ei ole siis mina liimiks 10cm "midagi" sinna sillusele alla. Selles ma ei kahtlegi, et tead seda juba ise, et Bauroci puhul on selline variant tootja poolt aksepteeritud. Muude materjalide puhul ka kindlasti samal meetodil lahendatav "mure".

Lisaks on ju ka võimalus, et reaalset probleemi peale numbri polegi, jätta kõrguseks 2.4m ja elu ilus.

Lisan infot juurde.
Tegu Bauroc ECOTERM+ 375 müüriga.
EPS L-plokkidega niinimetatud plaat vundament. Ilmselt selline, mida siinne koolkond klassikalise plaatvundamendina ei tõlgenda.
Jah, EP staadiumis arhitektuurne projekt. Kusjuures hetkel ainult korruseplaan (küllaltki korralik joonis seekord) ja selle juurde müüritööle hinnapakkumise aluseks telefonitsi saadud suuline info.
Ja tulevat tegemisele ülemisel pildil olev lahendus. Kusjuures taoliselt silluste juures nikerdada mitte 1 vaid 11 ava. Olevat enne ka nii tehtud ja saavat küll.
Tegu peatöövõtjaga või müügiks ehitajaga, kel endal siis müüriladuja puudub ja soovib müüritöö alltöövõttu.

Tundub, et on tekkinud jälle üritajate buum. Nüüd, kus talv läheneb, on hinnaküsimine eriti aktiivseks muututud.
Eile tuli mul korraks mõte, et kui müürimees peab tööd tegema sedamoodi idiootselt, siis see oleks ühtlasi nagu müürimehe mõnitamine ja töö hind võiks kompenseerida ka seda mõnituse tunnet.
Olen õnneks pensionär ja võin enesele seesuguseid mõtteid lubada.

Isiklikult ikkagi paluks arhitektil kas vundamenti või avasid liigutada/muuta. Tavaliselt see 100mm ei tohiks kontseptsiooni palju muuta, ehk ei ole probleem. Võidki ju teha 2 pakkumist, üks lõikamisega, teine ilma. Arvan, et siis on see projektimuudatus kiire tulema. Saab arhitekt ka targemaks, äkki siis järgmine kord jälgib lisaks suurele ilule ka natuke praktilisi tegureid.

vuuk kirjutas: 10 Okt 2025, 07:09 Lisan infot juurde.
Tegu Bauroc ECOTERM+ 375 müüriga.
EPS L-plokkidega niinimetatud plaat vundament. Ilmselt selline, mida siinne koolkond klassikalise plaatvundamendina ei tõlgenda.
Jah, EP staadiumis arhitektuurne projekt. Kusjuures hetkel ainult korruseplaan (küllaltki korralik joonis seekord) ja selle juurde müüritööle hinnapakkumise aluseks telefonitsi saadud suuline info.
Ja tulevat tegemisele ülemisel pildil olev lahendus. Kusjuures taoliselt silluste juures nikerdada mitte 1 vaid 11 ava. Olevat enne ka nii tehtud ja saavat küll.
Tegu peatöövõtjaga või müügiks ehitajaga, kel endal siis müüriladuja puudub ja soovib müüritöö alltöövõttu.

Tundub, et on tekkinud jälle üritajate buum. Nüüd, kus talv läheneb, on hinnaküsimine eriti aktiivseks muututud.
Eile tuli mul korraks mõte, et kui müürimees peab tööd tegema sedamoodi idiootselt, siis see oleks ühtlasi nagu müürimehe mõnitamine ja töö hind võiks kompenseerida ka seda mõnituse tunnet.
Olen õnneks pensionär ja võin enesele seesuguseid mõtteid lubada.

Mul tekkis küsimus, et kui tööprojektis ei ole täpselt dokumenteeritud, kuidas teha ja kui teed suulise juhise järgi ja tulemus saab nõuetele mittevastav, siis kes vastutab?

100mm paks element plaati saab kergesti (ilma suurema saagimiseta) sillusele alla kinnitada.
Liim vahele ja kruvidega kinni.
https://www.google.com/search?newwindow ... 99&dpr=1.5

Need pildid peaksid olema arhitektuuri-kunztiinstituudi seinal ja juures hoiatus: Kui su kunzt tingib sellist jama, lähed eluks ajaks kraavi viskama!

Täpselt seni kuni ehitustöövõtja on nõus sellise jamaga kaasa minema see jama kestab
Täpselt seni kui tellija on nõus sellise jamaga kaasa minema see jama kestab (ainuke kriteerium projekti hind)
Ja see on eramuehituses klassika

Endal samamoodi projekteeria pani avade kõrguseks 2100mm. Põranda 0 vundamendi äärega tasa. Oli valik kas muuta avad 2000mm või 2200mm peale, samuti seina sokutada keskele või silluste alla 100mm plokirida - mis tundus isegi võhikuna vägagi vale. Lahendame 100mm põranda ja seega ka 0 punkti tõstmisega, millega saab ühtlasi maani aknaavade külmasildu pisut vähendada.

VäikeMy kirjutas: 13 Okt 2025, 20:30 Lahendame 100mm põranda ja seega ka 0 punkti tõstmisega, millega saab ühtlasi maani aknaavade külmasildu pisut vähendada.

Endale ehitate?

madis64 kirjutas: 13 Okt 2025, 21:11

VäikeMy kirjutas: 13 Okt 2025, 20:30 Lahendame 100mm põranda ja seega ka 0 punkti tõstmisega, millega saab ühtlasi maani aknaavade külmasildu pisut vähendada.

Endale ehitate?

Jah

Miks "maani" akendel peaks külmasild olema???

Aken seina osana ise on suhteline külmasild seinaga võrreldes. Mida suurem aken, seda suurem külmasild.

Akende ümbrus kipub olema samuti suhteline külmasild, kuna akende lengid tehakse tänapäeval kitsad ja sellest oleneb külmasilla teekonna pikkus.
Külmasild sõltub materjalide soojuserijuhtivustest ja külmasilla teekonna pikkusest.

Kui eeldada, et tegu betoonist plaatvundamendiga, mille ümber 100 mm EPS L-plokid ja selle vundamendi peal on bauroc 375 müürid, siis müüride kohalt läbi 100 mm EPS-i ja 400 mm betooni saame U-arvuks seina ja põranda joonel 0.318 W/(m²K)
Kui aga aken asub vahetult betoonil ja paigaldatud selliselt, et külmasillateekond läbib ka 100 mm EPS-i, siis U-arv = 0.334 W/(m²K). Ehk et väga suurt erinevust joonkülmasillas ei olekski.
Kui aga aken on paigaldatud selliselt, et külm välisõhk on akna all betooniga otseses kokkupuutes, siis saame U-arvu U-arv = 4.546 W/(m²K), mis oleks juba räige külmasild. Seega oleneb suuresti paigalduslahendusest ja tegelikult hakkaks ilmselt U-arv olema kusagil nende kahe numbri vahel.
Kui oleks akna all 1 plokirida või kasvõi 100 mm plokiriba, oleks kindlamini väiksema külmasilla tõenäosus.

Akent ei toetata põranda peale. Soojustuse pinda.

Nõus. Õige on paigaldada aken soojustuse tasapinda. Siis on külmasilla mõju väiksem.
Samas, kui tegu siin näites oleva vundamendi lahendusega ja soovides akna paigaldada vundamendi 100 mm soojustuse tasapinda, siis sisuliselt aken oleks seina välispinnaga ühetasa ja seest ülimalt laiade paledega - aukus.
Huvitav, kui paljudele inimestele niisugune visuaalselt sobib.
Seepärast ma nii resoluutselt ei väidaks, et paigaldatakse. Küllap ikka alati ei paigaldata. Me ju näeme igapäevaselt, et meie ehituskonnatiigis on esikohal arhitektuur, ehk välimus. Mitte inseneeria, ehk toimivus ja mõistlikkus.

No sellisel juhul peaks laia kivi näiteks panema üle vundamendi ääre või vundamenti valades tegema akende kohta tagasiaste vms. Et visuaalselt oleks silmale hea ja tagatud ka muu.

Sellised asjad lahendatakse projektis sõlmjoonistega
Eramuehituses meil sellist asja ei tunta
Ja siis on mingil põhjusel jamad

Bauroc plokk on suhteliselt pehme materjal.
Üheks peamiseks tugevust iseloomustavaks näitajaks on survetugevusklass.
Näiteks:
ECOTERM+ - 1,8 N/mm²;
UNIVERSAL 2,5 N/mm²;
CLASSIC - 3 N/mm²;

Kes on neist plokkidest ehitanud, küllap teab, et tükk tuleb ära üsna kergelt ja kinnitusvahend hoiab neis pudedais materjalides üsna nõrgalt.
Katuse ja lae kinnitus neile plokkseinadele lahendatakse tihti U-plokkidest raudbetoonvööga.
Mul on aga selline kõhutunne, et selle U-vöö töö võiks edukalt ära teha ka HARD plokkidest viimane plokirida.
Igatahes spetsiaalne kergploki kruvi läheb sellesse päris raskelt. Peaaegu sama tunne nagu puidu sisse keeramisel.
Peaks ju tuule tõstejõu vastu võtma küll, kui paneks kruvid näiteks sammuga 600 mm Kas minu ideetasemel mõte on väga rumal? Maja saaks selle nipiga igatahes tunduvalt odavamaks.
Olen ka nii ise teinud, et ladunud tugevaid sama mõõduga plokke müüri neisse kohtadesse, kus suurem tugevus on mingil põhjusel vajalik.
Seda ka Fibo puhul.

Müüritise arvutuslik survetugevus:
- Ecotherm 0,66 N/mm2
- Classic 1,02 N/mm2
- Hard 1,57 N/mm2

Müüritise arvutuslik tõmbetugevus:
- Ecotherm 0,075 N/mm2
- Classic 0,075 N/mm2
- Hard 0,075 N/mm2

Betoonvööl puudub igasugune mõte
Siit arvuta edasi kinnitus...

Et kõikidel neil materjalidel on numbriliselt ühesugune tõmbetugevus?
See on küll huvitav, et kuidas see võimalik saab olla. Ehk on need numbrid laest võetud?
Kui näiteks teha katse. Lasta samasugune kruvi neisse kõigisse plokkidesse ja proovida sõrgkangiga välja tõmmata.
Ka kõik kruvid tulevad välja ühesuguse kergusega.
Pakun kogemuslikult, et ECOTERM ploki puhul peab kõige vähem jõudu kulutama, Ja parajalt pika kruvi puhul Hard plokist võib tõmbama jäädagi. Kui muidugi ei võta selleks tunduvalt pikemat kangi.

Jah kõikidel MÜÜRITISTEL on võrdne tõmbetugevus...
Nõrgim koht on vuuk (üllataval kombel ühtib Sinu kasutajanimega)
Nagu palju kordi mainitud - ploki enda parameetrid pole pooltki rehkendust

Et vööks vajadus puudub... .
Kas ma saan õigesti aru, et siin te jätate pool ütlemata?
Näiteks, et vööks vajadus puudub kui lahendada kinnitus lihtsamini ja odavamalt.
Näiteks olen korra teinud ka nii, et puurinud enne ploki paigaldamist augu läbi, sorganud sellest august läbi keermelati, millele alla suurem seib ja mutter. Pärast istutasin neile keermelatist ankrutele müürilati peale. Fibo puhul õnnestub see hästi, kuna sellel 15 mm mördivuuk.
Ja see, et vuuk on ilmtingimata nõrgim lüli, ei pea paika. Vähemalt minu laotud müüril mitte.
Mul on olnud juhust, kus järgmisel päeval pärast ladumist on olnud vaja mõned plokid eemaldada, kuna ava ununes õigel ajal tegemata.
Kusjuures lammutamise käigus juba järgmisel päeval ei õnnestunud plokki liimvuugi kohast lahti saada. Purunes hoopis plokk, mitte ei tulnud vuugist lahti. Kuna ei tahtnud plokke ära lõhkuda, siis saagisin vuugi kohast läbi.
Aga muidugi, ladudes mitte nõuetele vastavalt nii, et korralikku naket ei teki, saab plokid müürist kergesti kätte. Kasvõi täielikult kivistunult.
Tegu oli tolle näite puhul ECOTERM plokiga.