Kui TV skeeme vaadata, siis on nad joonistanud konsooli külge oma trassi tähistamise märketraadi ja toodud sinna eesmärgil, et trassi raalimiseks lastakse sinna generaatori pinge või siis kurjad keeled rääkisid
, et kui toru jommis peaga paigaldatud maapinnast 0,5 m sügavusele, ära jäätub- saab traati voolu lasta (teine ots on maakraani kape all) ja üles sussitada. Ehk otsiti mingit usutavat seletust sellele traadi mahapaneku andekusele.
Pealgi TV lubab selleks kasutada 2,5 mm2 juhet, kuid sama standard (60364 5-54) käsib kaitsmata PÜ juhiks min 4 mm2. Kuid lühidalt, kui pole keeruline ühendada, ühendage seal kõik kokku, mis aga võivad elektrit juhtida ja mida vaid tahtmist "võrku" mässida, kuid ma ei usu, et keegi järelevaataja nõudma tuleb, kui pinge ei tule sisse mööda metalseid torusid. Kuid särtsu saab madalpinges vaid siis, kui erineva pingega asjad on puuteulatuses (alla 2,5 m) ja juhivad piisavalt.
Lisaks, kõrgepingestandardid sätestavad lubatud puutepingeks paljaste jalgade ja kätega kuni 80 V ja seda kestusega üle 10 s. Kui on tavalised jalanõud jne (variandid erinevate takistustega), võib puutepinge paariks sekundiks minna ka üle 300 V. Kui vaja, võin diagrammi siia postitada. Madalpinge oma kuni 50 V. Vannitubadel ja basseinidel on oma reeglid, need erinevad.
Kui probleem TV jaoks akuutne, on olemas isikukaitsevahendid (botikud, kindad, jne).
Ja kui tõesti on oht boilerist, siis on ülimalt jabur, kui puuteulatuses on 0 ja 1. klassi seadmed, maandused, PÜ- see on lausa keelatud. Ehk kui boiler on PÜ-ga ühendamata, ei tohi selle juures ka muid asju PÜ-ga ühendada. Alustada tuleb siiski õigest otsast. Pingealtis asi on seal boiler, mitte veemõõtja. Maandamise skeem: pingealtid juhtivad osad (need, millesse läheb elektrikaabel) ja siis
vajadusel kõrvalised juhtivad ja mitte mingil juhul puuteulatuses vastupidi. Vajadus võib näiteks tekkida, kui seal peal on pingestatud kaablid jms.