Ehitusfoorum

Tere,

2a tagasi tehti korteris renoveerimine ja nüüd siis mõnes kohas põrandale lohud sisse vajunud. Köögis köögimööbli sokliplaadi ja ukse lävepaku järgi riivab korralikult silma, muidu ilma loodita aru ei saa. 80cm loodile saab 2mm klotsi alla panna. Olemas üks pilt põranda karkassist. Tundub, et prussid veidi liiga pika vahega tollise laua jaoks?
Kuidas oleks korrektne põranda karkass teha?
Laudise peale pandi minu mäletamist mööda 18mm osb ja kõige peal siis laminaat.

Esimene küsimus oleks, et mis asi ajab sellist nö laagidel põrandakonstruktsiooni tegema...
Põhiküsimusele vastates võib probleeme olla mitu või ka nende kombinatsioon
Võib olla, et prusside samm liiga suur, võib olla, et laudise samm liiga suur, võib olla, et laudise ristlõige ebapiisav, võib olla, et OSB liiga "õhuke" jne

Kui konstruktsioon või/ja OSB nõrk, siis peale astudes peaks põrand ka silmnähtavalt vajuma, vetruma. Pane sirge latt põrandale ja avalda põrandale koormust. Mõõda, kas ja kuipalju lati ja põranda vahel pilu suureneb.
Kui mitte, siis peab viga olema milleski muus. Näiteks ehitatudki kõver või rihtimise klots on alt ära liikunud. Ka majavamm võib seesugust anomaaliat põhjustada.

Väike täpsustus:
"Vetrumine" ja läbivajumine on erinevad asjad ja neid ka mõõdetakse erinevates ühikutes
Ja need pole otseselt seotud nt kandevõimega

EH.INS. kirjutas: 14 Mai 2025, 09:54 Esimene küsimus oleks, et mis asi ajab sellist nö laagidel põrandakonstruktsiooni tegema...

Mulle on vist natuke rohkem empaatiat antud (?), mõistan tüüpilist korteriomanikku (enda arvates ). Algne põrand oli laagidel, kestis näiteks 50 aastat ära ... no miks mitte samasugune teha jälle? On teisi võimalusi (kergkruus+eps+betoon; kõva vill+mingi plaat ...) aga inimene teeb oma valikud ikka selle info pealt, mida usaldab. Millise põrandaga harjunud, kuidas sõbrad-tuttavad on teinud, millise tegija leiab või oskused endal jne. Kui ta ei tea kedagi, kes on betooniga (või villaga) teinud ja mis plussid-miinused, siis miks ta peaks sellise riski võtma? Eeldame, et projekteerijat ei kaasata (paneelika renoveerimisel minu teada tavaline.)

@ optimist

See mida Sa kirjeldad on mõnest küljest täiesti arusaadav
Ei tahaks uskuda / omaks võtta, et mul empaatia puudub - küll aga olen enamasti nö otsekohene...

Kas kuskil on olemas kirjas norm, mille järgi põranda karkass ehitada? Või kõik ehitajad teevad tunde järgi põrandaid?
Seda põranda vajumist koormuse all väga raske mõõta. Silmaga näha, et vajub.
Siis kui korteri ostsin siis polnud selliseid lohke silmaga näha. Kahjuks ei taibanud korterit vaatama minnes loodi kaasa võtta..

Sellises kohas ilmselt tehaksegu tunde ja kogemuse järgi. Tegelt mingid tabelid on isegi olemas, et mis sammuga roovi tahab osb alla saada olenevalt paksusest, aga siis peab ka roov olema piisava ristlõikega. Silmaga vaadates siis antud juhul ongi see harv laudis ilmselt nõrgim lüli ja paindub läbi. Aga siis peaks see igal pool suht sama palju läbi painduma kui sinna peale astud, ehk siis herr vuugi poolt soovitatud katse ütleks nii mõndagi ära, et kas on läbiv teema või lokaalne probleem.

Ühes korteris, kus oli pmst sama süsteem, nägin kunagi sellist olukorda, et vannitoa trapi juures oli leke ja kuidagi jõudis vesi köögi põranda alla ja laagid lõbusalt mädanesid siis seal ja vajusid ka ära. Ilmselt sul muidugi nii ekstreemne ei ole praegu.

Kõik ehitajad ei teosta töid tunde järgi.
Mina olen lähtunud tundest ehk vaid siis, kui millestki muust ei ole lähtuda.
Üldiselt kui lähtuda Ehitusseadustikust, siis selles on üheselt kirjas, et ehitamisel, ehitamise tulemuse kontrollimisel jne peab lähtuma ehitusprojektist.
Paraku üks asi on see, kuidas olema peab, teine asi on tegelik elu. Ei tea kuidas mujal, aga Eestis ei hakka keegi vist iga ehitustöö puhuks projekti tellima. Ja isegi kui projekt on, siis ehitamise informatsiooni (ka olulist mitte) iga töö puhuks kindlasti see ei sisaldaks.
Üldiselt, lohutuseks võin öelda, et enamikes renoveerimata vanemates majades ongi reeglina põrandad, seinad laed jne 0...30mm siia-tänna.
Inimesed on sellega harjunud ja väga ei häirigi. Muidugi kui ei pea hakkama järgnevaid töid tegema.
Näiteks põranda puhul aluspõrandale parketti paigaldama. Siis on vajalik paigaldajal teada, milline peab olema aluse veatolerants konkreetse materjali paigalduseks. Vastasel juhul jääb parkett (või laminaat) alusel liiga palju liikuma ja selle tapid, sooned purunevad, ning põranda kattematerjali kestvusiga on sellevõrra lühem. Ja ka tootjapoolne materjali garantii sel juhul ei kehti.

@ vuuk

Kommentaari see osa mis puudutab projekte - olen varemgi maininud - mul on tõsiselt kahju vastutustundlikest ehitajatest kes peavad igapäevaselt sitast saia tegama...
Olenemata sellest, et see pole absoluutselt nende töö saavad mingite probleemide ilmnemisel veel sõimata ka