Õhksoojuspump ja temas olevad küttekaablid

[Hiid]

Ma käisin ka redeliga sel aastal Nocria juures, aga ei saanud kosu ümbert ära. Kusagil oli miski kruvi, mida ei mahtunud lahti keerama.
Oli ka kange tahtmine küttejuhtmeid kaksata, kuna pool kasutegurist läheb õue kütmisele....
Aga minuteada need ei ole kodukootud kaablid, vaid see on tehase toodang, peale mida saab mudelinimetus lisaks ilusa sildi ARCTIC

[ifffff]

Vaata aga vaata. Mul on siin töökojas Fujitsu pump margiga ASYG14KHCA/AOYG14KHCAN. Hakkasin ka seda riistapuud peale selle foorumiteema lugemist veidike kahtlustava pilguga põrnitsema. Panin elektrikulu mõõtja vahele ja ei pidanud pettuma. Õues ca 10 kraadi sooja ning väljalülitatud seadme voolutarve ca 0,5A, et ehk siis 100+ W võimsust mis tähendab kuus ca 70-80 kWh tarbitud elektrit.
Tuleb vist ka laiali võtta ja peab lõiketangidega üleliigseid asju eemaldama hakkama sest põhikütteks ta pole ja niisama ka ei viitsi koguaeg pistikut sisse-välja toppimas käia.

[vtl]

Kas sellele on Arctic peale kleebitud?
Manual näitab, et tehasest on 150 W põhjas küte ja 45/55 C termolülitiga (joonisel paremal all). Väljund on plaadilt, mitte nagu kodukootud seadmel, toiteklemmidelt. Päris põnev projekt. . Tegelekult IMHO asi peaks selliste naljadega juba päris kurjaks minema, kui sellised 150 W ooterezhiimis aastaringselt küdevad asjandused töötavad.

Vaatasin just oma Arctic soojuspumba tarvet (koduautomaatikasüsteemi voolumõõtja on vahel). Jõudereziimis oli sept. lõpp - okt. algus tarve 11...12 W. Praeguste ilmadega on jõudereziimi tarve kõikunud 12...20 W vahel.
Need on siis reaalsed vatid ehk aktiivvõimsus, mitte voltamprid.

Kui vaadata voolu ja pinget eraldi, siis tühijooksu voolutarve oleks jah justkui 0.5 A, aga tundub, et see on pigem impulsstoiteploki kehvast PF tingitud näivvõimsus.

Vaatasin ka oma teist soojuspumpa, mitte-arctic varianti Fujitsu Nocriast ABC kliima kodukootud küttekaabliga. Selle tarve tühijooksul jääb samadesse piiridesse ehk siis tundub, et küttekaablid ei ole veel käima läinud.

[vtl]

Õues ca 10 kraadi sooja ning väljalülitatud seadme voolutarve ca 0,5A, et ehk siis 100+ W võimsust mis tähendab kuus ca 70-80 kWh tarbitud elektrit.

Enne lõiketangide haaramist ütle mulle, millega sa seda voolutarvet mõõtsid.
Volt-amprid ja vatid ei ole üks ja seesama asi, kui tegu pole just puhta aktiivkoormusega.

[ifffff]

Õues ca 10 kraadi sooja ning väljalülitatud seadme voolutarve ca 0,5A, et ehk siis 100+ W võimsust mis tähendab kuus ca 70-80 kWh tarbitud elektrit.

Enne lõiketangide haaramist ütle mulle, millega sa seda voolutarvet mõõtsid.
Volt-amprid ja vatid ei ole üks ja seesama asi, kui tegu pole just puhta aktiivkoormusega.

Mingi pistikusse vahele käiv voolukulumõõtja mul on. See väitis seda 0.5A numbrit.

[ifffff]

Arctic kirja pumba välisosal pole. Kui mingipäev vaba aega üle on vaatan mida ampertangid näitavad.

[aqua]

Kõik uuemad Fujitsu/Fuji seadmed, millel juhitakse põhjasoojendust otse plaadilt on see aktiive (kui seade on küttes) alla +2C*. Kui seade on kinni, siis on ka põhjasoojendus väljas. Ise nad nimetasid sellist juhtimist vist targaks.

Kuid see ei muud olukorda kus see põhjasoojendus on tarbetult järel 24/7, kui masin töös/küttes on.
Põhjasoojendus on vajalik, kuid mitte 24/7.

Tavalise õhk-õhk seadme sulatustsükkel on nii pikk, et selle juhtumise siganali võiks täiesti vabalt 4t ventiililt võtta, e. see oleks aktiive ainult siis kui pump sulatuses on. Kui asja natukene edasi arendada, siis võiks selle lahendada näiteks aegreleega, kui tavalise sulatuse aeg lühikeseks jääb.

Kuid see kaabel on seal vajalik. Kes vähegi paigalduse/hooldusega on kokku puutunud, on kindlasti näinud olukorda kus välise soojusvaheti alumine osa on jää poolt muljutud/katki tehtud.

[võhik]

Kas mitte Daikinil pole asi nii lahendatud, et põhja ei olegi ?
seega pole vaja ka põhjasoojendust ?
Kas nendel teistel ei saa seda põhja alt ära lõigata ?

[Hiid]

õhk ei pidanud enam õigesti ringlema nii....

[aqua]

Daikini vabalt rippuv soojusvaheti alumine äär on põhjaga tasa.
Tavalisel õhksoojuspumbal on aga soojusvaheti põhjast kõrgemal ja kui sinna alla nüüd lihtsalt auk lõigata, siis käib (suur?) osa õhku hoopis sealt.

Soojuspumba põhi on ka seadme kandev konstruktsioon ja seda päris suvaliselt lõigata ei kannata.

[aqua]

Mul 1 Fuijcu seade, millel on kaabel olnud lahtiühendatud paigaldusest saati, ei kinnita seda seisukohta. Samuti Te lõppjäreldus läheb veidi lappesse võrreldes eelnevate väidetega.

Mina aga olen näinud seoses tööga mitmeid kõveraid ja katkiseid soojusvaheteid.

[ping]

... Tuustisin terve viidatud juhendi läbi, ei leidnud sõnagi, kuidas seda kaablit juhitakse ja kas temaga on ka seotud mõni veakood või probleem.
Mul tekkis tehases paigaldatud küttega seoses küsimus, kas tema poolt tarbitav võimsus läheb seadme COP arvestusse sisse või mitte?

Kuid leidsin huvitava asja, et nimetatud arvatav Arctic seade lülitatakse välja, kui väljas läheb alla -20 C ja tööle tagasi lubatakse -15 C ületamisel. Ehk reaalne kasutus jääb tal siiski ülespoole -15 C. Millega teda välja reklaamiti?

protection.JPG

Kui põhja soojenduskaabel on lisatud valmis seadmele hiljem Poola vahelaos, siis suure tõenäosusega põhjakaabli elektrikulu ei sisaldu COP arvestuses kui sellele seadmele pole eraldi testi tehtud.

Nagu näha leidsid ka tootja poolt avaldatud -15C numbrid, millest olen ammu rääkinud, kuigi reklaamijutt lubab põhjamaist seadet.

[vtl]

Arctic kirja pumba välisosal pole. Kui mingipäev vaba aega üle on vaatan mida ampertangid näitavad.

Proovin siis veel korra seletada. Aktiivvõimsus ja näivvõimsus on kaks erinevat asja.
Esimesel juhul on sul aktiivtarbija, nagu näiteks takisti, küttekeha või hõõglamp. Pinge ja voolu vahel faasinihet ei ole ehk iga siinuse poolperioodi pinge tõusuga tõuseb samal ajal ka vool. Nende korrutis annab aktiivvõimsuse.

Kui Sul on aga induktiivne või mahtuvuslik koormus, siis voolu tõus ei käi koos pinge tõusuga, vaid jääb sellest maha või ette. Mõõdad voolu - kõrge. Mõõdad pinget, ka kõrge. Aga kuna need komponendid ei ole "kõrged" ühel ja samal ajal, siis reaalne võimsus, mis tööd teeb ei ole mitte nende kahe korrutis, vaid väiksem ning sõltub nendevahelisest faasinurgast. Sinu kodune elektriarvesti arvestab (õnneks) ikka kasulikku energiat, mis tööd teeb, aga pistikupessa torgatava mõõteriista korral tuleb kõigepealt vaadata, kas ta oskab arvestada cos fii-d ja arvutada aktiivvõimsust või näitab näivvõimsust ehk ampermeetri ja voltmeetri näidu korrutist.

[vtl]

Kuid leidsin huvitava asja, et nimetatud arvatav Arctic seade lülitatakse välja, kui väljas läheb alla -20 C ja tööle tagasi lubatakse -15 C ületamisel. Ehk reaalne kasutus jääb tal siiski ülespoole -15 C. Millega teda välja reklaamiti?

Minul on nii esimene versioon kui veidi hiljem turule tulnud Arctic versioon olnud põhiküttena kasutusel viimased 2006. aastast saadik ja ei ole täheldanud, et ta oleks alla -20 kraadi välja lülitunud. Ehk sealt tuleb endiselt sooja ja -25 kraadi juures. Ainult et kasutegur ilmselt on olematu.

[Scott]

Väike OT

Tahaks juhtida tähelepanu eesti keele asesõnadele, mille kasutamine nii foorumites kui telesaadetes, rääkimata omavahelistes juttudes, on viimasel ajal* väga lappesse läinud.

Õhksoojuspump ja temas olevad küttekaablid

Olnuks ta kaetud näiteks vahtplasti kihiga, saanud

Kuigi tehisintellekti arendatakse, ja edukalt, on siiski jäädud seisukohale, et ka kõige targem aparaat on asi ehk eluta. Asesõna 'tema' ja 'ta' on aegade algusest tähistanud elusolendit, nii nagu 'see' elutut vormi (jätame lingvistilised erandid hetkel puutumata).
Kuna soojuspump on igast otsast tehislik, siis ei ole tegemist elusa objektiga ja "tematamine" on kauni emakeele solkimine. 'See', 'selle', 'selles' on õiged asesõnad.

(* - näiteks viimased Kuldvillakud: "Mis on hani?", "Mis on koer?", "Mis on /keegi maailmakuulus kunstnik/ [ta oli siiski kunagi elus inimene]?" Loomaaia kõrge tegelane räägib puuri kõrval seistes huntidest, mis metsas jooksevad. Kalad, mis vees ujuvad. Putukatest rääkimata, ikka 'mis'. Et teadlased soovitavad ka taimede puhul kasutada elusolendile [mida taim kohe kindlasti on] viitavat 'kes', 'kelle', 'keda' ja 'tema' asesõnu, ei tasu rääkima hakatagi, veganid ei saa siis midagi enam süüa .)

[Hiid]

Torude- juhtmete kaas on peal 1 kruviga, selle keerad välja ja siis tõmbad kaant ca 1 cm allapoole.
Et tuvastada, kas kaablid on tehasest, oleks huvitav näha klemmiliistust pilti ja saada välisosa mudelitähis, saab netist skeemid ja kirjeldused. Kuid arvan, et "Arctic" kleeps on kohalike müügigurude leiutis. Kuidagi oli vaja turul läbi murda "esiliigasse".

Kaane sain maha küll, seal all selline pilt. Et aru saada, milline kuhu läheb, on ikka vaja kogu kosu vist pealt ära tõsta....


Millega seda isolatsiooni asendada? Mingi paks teip? See isolatsioon on ju ometigi vajalik?


Mul arctic kleps selline:


Mul peaks olema 2007 või 2008a ABC Kliimast ostetud seade.

[ping]

Mulle millegi pärast tundub, et tehas kus niimoodi ülespoole minevaid kaableid puhastatakse, ei suudaks nii keerulisi seadmeid toota.
Ehk need kaablid on hiljem lisatud kuskil mujal kui tehases.

[Hiid]

tegin välguga ka pilti, kas nüüd on paremini näha? Sinised on kõik ühte punti kinnitaud omavahel kolmekesi. See kahejuhtmelise pruun, läheb kõige paremale L1 alla ja on seal kinni.

Homme valges üritan kosu maha saada.

[Hiid]

midagi ei ole kusagilt deformeerunud.
Iga ilmaga oli eelmisel aastal taga.
Muidu suht vähe saanud kasutust.
Ma ei ole üldse kunagi näinud, et sealt alt midagi tilkunud oleks.
Vaid see voolikujupp tilgutab, mis tuleb vist toast....

[aqua]

Sulatuse lõpus kuumutatakse välist radikat kuni +15C ja viimane vesi, mis sealt ära voolab, sulatab kõik alloleva. Ei teki ka siis vajadust kaabli järgi.

Nocria puhul lõpetatakse sulatus, kui välise soojusvaheti temp. anduri väärtus ületab +10C* või kui sulatus on kestnud rohkem, kui 15min.

Millistel mudelitel? Kas purustused olid tingitud kütte puudumisest ja kütte lisamine lahendas teema?

Meelevaldne oleks mingit kindlat tootjat niimoodi välja tuua.
Enamus sellised probleeme on esinenud just nende järelpaigaldatud kaablitega mis toimimise lõpetavad ja siis ei ole kaugel aeg, kus vannis vesi jäässe läheb.

[Hiid]

sain pealt kaane lahti
pilt, mis vastu vaatas on selline

Kui jutt tõele vastab, siis ei ole anduril, mis pesitseb radika ülaservas, voolu peal. See aga ei tähenda, et põjakaabel kogu aeg taga ei oleks? Kui selle lihtsalt lahti ühendan, siis saan ju vaadata, kas masin sellele kuidagi reageerib või mitte...

[Hiid]

kompressorisoojenduse kaablit ma ei tundnud ära.
Põhjasoojenduskaabel läheks nagu üksi ja saaks alguse otse majast tulevatelt klemmidelt download/file.php?id=13604

[Hiid]

et siis panen korpuse uuesti kinni ja kasutan edasi, kartmata, et õues midagi kütan?
Mul on ta siis töötanud üle aastakümne nii, et mingit küttetraati kasutusel ei ole, on vaid kleps ARCTIC?

[Hiid]

Panin siis masina pistikusse ja mõõtsin õues L1 ja N vahel olevat pinget. 0 näitas.
Mul on ka pistiku vahel olev mõõtja, see näitas 0.5A ja 5W
Kui panin masina tööle, siis kasvas järkjärgult tarbimine 10Ani, ja samal ajal oli 2.4KW
Kui välja lülitasin, siis kukkus jälle 0.5A ja 5W peale. 243V näitab muidu liinis, kui 10A tarbimist on, siis kukub 230V peale.
Võimalik, et selle silla eemaldas mu tuttav paigaldaja 15a tagasi, kuna ta ehk teadis, et see on mõttetu.
Kurb on see, et elasin kõik aastad teadmisega, et kütan talvel ka ilma, hea on see, et seda siiski ei teinud.

[Hiid]

on ikka
kui ta mäletab.
Esmaspäeval uurin.
Ta põhitöö on maaküte.