Küttesüsteemi valimine

[Urmas]

Lugesin PL ühte artiklit ja sealt jäi silma üks huvitav lause aparaatide eluea kohta. Ainult 10-20 aastat? See pakutud ajavahemik tundub kuidagi suurevõitu. Miks ei tehta pikema elueaga seadmeid, et ka peale "0 jõudmist" saaks veidi muiduelu nautida ega peaks hakkama jälle uue ja energiatõhusama seadme soetamisele mõtlema?
Kui meie Stropuva kere oleks tehtud veidi paksemast metallist ja arvestada, et õhukolu on kuluvosa, siis seda tüüpi katel peaks vastu ikka tunduvalt rohkem kui 20 aastat.

Tõhusamale küttesüsteemile üle minnes tuleb arvestada tasuvusaja ja seadme elueaga. „Hoonete tehnosüsteemide eluiga on 10–20 aastat,” märkis Thalfeldt. See tähendab, et kui 40-aastane majaomanik ostab praegu uue ja tõhusa kütteseadme, tuleb tal arvestada, et sellise väljamineku peab ta keskmist eluiga arvestades tegema veel ilmselt kahel korral.

Allikas https://epl.delfi.ee/artikkel/95352943/ ... moistlikum

[xxx111]

Aga sellepärast, et tarbimine kestaks...
Tarbimine on lahutamatu osa majanduskasvust...
Ja majanduskasv on kogu rahapoliitika alus...

[Kalvis]

Siin ei ole ühest vahust. Paljud nõukaaegsed külmkapid töötasid kenasti 40 aastat ja siis oli ikka kompressor töös aga kest oli läbi roostetanud. ON/OFF SP võib 30 aastat kenasti tööaega tulla, kui gaasi ei leki (ja viimast saab juurde lisada kui lubatakse). Inverteritega on nutusem lugu - Elektroonika põhikomponentidel pole 30 aastat probleemiks aga need elektrolüüdid - nende eluiga on 15 aastat
Katelsüsteemidel normterasest - 50 aastat no problem. Pelletitel on vaid põleti nõrga vastupidavusega. Kõige nõrgemad on just kaasaegsed soojuspumbad ja pelletipõletid, ülejäänutel on >30 aastat lihtsalt saavutatav

[Prill]

See on umbes sama hea küsimus, kui pikk on auto eluiga, on näiteid, kus sõiduk armortiseerub napid aastad pärast garantiiaja lõppu aga samas on kõrval entusiastide sõidukid, mis kestavad aastakümneid.
Kui juhinduda eseme ekspluatatsioonis näiteks tootja garantiitingimustest, kus sõidukite värvkatte ja rooste garantii kehtib vaid juhul, kui värvikahjustusi regulaarselt monitooritakse ning kahjustused remonditakse, kui värvkatte kahjustused pidevalt kõrvaldada, on üsna tõenäoline, et sõiduki kere kestab kordades kauem, kui seda mitte tehes.
Sama kehtib ka mootori-, silla- jm detailide kohta, kui riknenud jupid õigeaegselt remontida-vahetada on elab sõiduk igavesti, vanasti olid isegi kolbidel-rõngastel remondimõõdud ning isegi mootor lõppkokkuvõttes üks jupp sõidukis, mida saab vahetada.

Sama loogikat saab üle kanda mistahes muule tehnikaseadmele, soojuspump ei erine palju autost, kui seadet regulaarselt spetsialisti poolt hooldada monitoorida, riknenud sõlmed vahetada tervete vastu - võiks seade kesta palju kauem.

Päris probleem on pigem rahaline mõistlikkus, kus auto puhul x hetkest ei taheta enam raha kontrollide-remondile piisavalt kulutada ja seadmel lastakse kuluda rikkeni, kus seade enam ei tööta ning tuleb asendada uuega.
Näiteks vanasti oli riiete nõelumine ja parandamine elu loomulik osa ja enamus inimesi oskasid nööpi ette õmmelda või rebenenud augu kokku õmmelda ning riideese kestis sõna otseses mõttes põlvkondi.
Tänapäeval naljalt keegi sellise riide eluea pikendamisega ei tegele, ka täiesti terveid riideid visatakse minema ja ostetakse uusi asemele.
Küsimus, kas me üldse sisimas päriselt tahame kauakestvaid asju või meeldib meile soetada uusi asju, tarbida, tunda uuemate asjade keskel elu edenemist.
Kes meist väga tahaks elada "isalt pojale" ehk kasutada samu tööriistu, riideid, sõidukeid, mida kasutas vanavanaisa, isa ja ise kasutades kannad hoolt, et asjad saaks pojale edasi antud

[Urmas]

Näedsa, erinevaid artikleid tuleb juba nii palju, et ei jõua enam järgegi pidada. Eesti Vabariik oma muutliku meelega meenutab puberteedieas tüdrukut, kelle tahtmised on ikka seinast seina. Polegi palju aega möödas kui käis suur lobitöö Tallinnas Nõmme linnaosa ja Tartus vist Karlova kohta ahjude keelustamiseks. Oi kui palju oli taolisi artikleid, et kui kahjulik on ikka ahjuküte. Ja nüüd, riik lausa toetab.

Allikas https://www.ohtuleht.ee/1051170/tagasi- ... esti-ahjud

[Urmas]

Aga sellepärast, et tarbimine kestaks...
Tarbimine on lahutamatu osa majanduskasvust...
Ja majanduskasv on kogu rahapoliitika alus...

Ja siis me räägime veel kliimasoojemisest ja planeedi Maa hoidmisest?

[xxx111]

Aga sellepärast, et tarbimine kestaks...
Tarbimine on lahutamatu osa majanduskasvust...
Ja majanduskasv on kogu rahapoliitika alus...

Ja siis me räägime veel kliimasoojemisest ja planeedi Maa hoidmisest?

Aga mis Sind imestama paneb?
Tavaline silmakirjalikkus... ja poliitika...
Õigem vist oleks poliitika = silmakirjalikkus

[Hiid]

Eesti Vabariik oma muutliku meelega meenutab puberteedieas tüdrukut, kelle tahtmised on ikka seinast seina.

Kas sul on olla au, teada mõnda, kes naiseks saades ei ole enam tahtmistega, seinast seina?

[Urmas]

Kas sul on olla au, teada mõnda, kes naiseks saades ei ole enam tahtmistega, seinast seina?

Õige tähelepanek, ega vist ei ole.

[Veikko]

Suurem probleem seadmete elueale on ikka kasutaja teadmatus, lollus ja hooletus. Regulaarsed hooldustööd teostamata, seadmete kasutamine valede parameetritega jne.

[xxx111]

Lugesin ühest teisest foorumist sellist kommentaari...

Hiljuti andis 20 aastat ausalt teeninud puurkaevu pump saba. Läksin poodi, rääkisin mure ära ja kui müüja küsima hakkas, et milline uus pump olla võiks, kohmasin muude vajaduste vahele et no hea oleks kui ka sama kaua kestaks. Müüja hakkas selle peale suure häälega naerma ja tegi mulle sõbralikult selgeks, et kui tänapäevane pump 5a vastu peab, on tegelikult juba päris hea.

Pea 15 a teeninud Electroluxi pesumasinal on üks laager hakanud "häält" tegema. Mõtlen nüüd tõsiselt masina lahti kiskuda ja laagri ära vahetada, sest kõik allikad kinnitavad kui ühest suust, et tänapäevaselt masinalt üle 2-3 aasta koostööd oodata pole mõistlik.

80-ndatel toodetud Landcruiserid kestavad siiani ja pole funktsionaalsetelt omadustelt suurt midagi kaotanud. Tänapäeva auto hakkab masslagunemise tunnuseid näitama viiendast eluaastast ja on kümnendaks täielikult raipestunud. Raskemat toidukotti kapotile ei maksa panna - jätab mõlgi. Isegi esitule pirni ei saa enam ise vahetada, sest tootja on sinna mingi juraka ette paigutanud, et käsi vahele ei mahuks. Igasugu supertargad funktsioonid peksavad pidevalt segast sest mingi andur on jälle sitta täis. Kui pidevalt teeninduse vahet ei sibli, särab armatuur varsti hoiatus- ja veatuledest nagu juudi jõulupuu.

Ehituspoodide tööriistaosakondade sortimendist oleks targem 90% otse prügimäele toimetada, mitte nendega vahepeal oma aega ja närve kulutada.

Habemeajamisvahendi varuterade komplekt maksab 2x sama palju kui vahend ise ning selleks ajaks kui varuterad otsa on saanud, on tootja vahepeal teinud uuenduse Gilette Fusion 4 -> Gilette Fusion 5, mille ainuke mõte näib olevat mitteühilduvuse tagamine erinevate tootepõlvkondade vahel.

Iphone tippmudel närbub 2-3 aastaga lootusetult lag-ivaks nuiaks.

Ma võiks siin niimoodi õhtuni jätkata, aga küllap saite isegi aru, kuhu ma sihin.

[aero]

...ka täiesti terveid riideid visatakse minema ja ostetakse uusi asemele.
Küsimus, kas me üldse sisimas päriselt tahame kauakestvaid asju või meeldib meile soetada uusi asju, tarbida, tunda uuemate asjade keskel elu edenemist.
Kes meist väga tahaks elada "isalt pojale" ehk kasutada samu tööriistu, riideid, sõidukeid, mida kasutas vanavanaisa, isa ja ise kasutades kannad hoolt, et asjad saaks pojale edasi antud

Mõni teistpidi näide ka. Mu pubekas ostab enamiku riideid kaltsukatest. Leiab põnevaid asju ja rahaliselt ka mõistlikum. Sustainable etc moodsad sõnad. Klassikalise tegumoega ja sisuliselt kasutamata nahkjope <10€. Minul on piinlik viisakaid teksasid ära visata paari viledaks kulunud koha pärast. Paik peale ja käivad veel aasta. Just näppisin garaages oma algklassides tehtud naasklit ja mõtlesin, et iga kell eelistan seda poenaasklile. Pole üldse piinlik seda edasi pärandada. Eelmiste põlvede käest tulnud tööriistu kasutan rahulolevalt ja kohtlen viisakamalt kui uusi "poeriistu". Ei taha väärikaid asju "ära trööbata". Unikaalsed ju, pole asendatavad.

Lugesin ühest teisest foorumist sellist kommentaari...

80-ndatel toodetud Landcruiserid kestavad siiani ja pole funktsionaalsetelt omadustelt suurt midagi kaotanud. Tänapäeva auto hakkab masslagunemise tunnuseid näitama viiendast eluaastast ja on kümnendaks täielikult raipestunud. Raskemat toidukotti kapotile ei maksa panna - jätab mõlgi. Isegi esitule pirni ei saa enam ise vahetada, sest tootja on sinna mingi juraka ette paigutanud, et käsi vahele ei mahuks. Igasugu supertargad funktsioonid peksavad pidevalt segast sest mingi andur on jälle sitta täis. Kui pidevalt teeninduse vahet ei sibli, särab armatuur varsti hoiatus- ja veatuledest nagu juudi jõulupuu...
Iphone tippmudel närbub...

Iphone tippmudel on efektiivne vahend tarbijatelt üleliigse raha kokku korjamiseks . Vana Länkar, J60 jne on kui pole käest lastud. Muu auto-jutt on kunstiline liialdus. Raskeid asju kapotile ... milleks? Kasutan pagassi või istet. Esituled on tänapäeval led/laser/misiganes. Näitavad hästi, ei pimesta (adapteeruvad) ja pole seal midagi vahetada. Bensukast H4; H7 ei sobiks nagunii. Vahel vihmaga viskab mingi ebaolulise veateate, see taastub/paraneb ise. 2x kuus pestes pole mina veel suutnud autot nii ära määrida, et mõni andur streikima hakkaks. Teeninduses käigud on 99% korraline hooldus. Tootja soovitab õli vahetada 30k tagant, mina teen 15k tagant. Auto tänab mind selle eest.

[dumbuser]

Lugesin PL ühte artiklit ja sealt jäi silma üks huvitav lause aparaatide eluea kohta. Ainult 10-20 aastat? See pakutud ajavahemik tundub kuidagi suurevõitu. Miks ei tehta pikema elueaga seadmeid, et ka peale "0 jõudmist" saaks veidi muiduelu nautida ega peaks hakkama jälle uue ja energiatõhusama seadme soetamisele mõtlema?
Kui meie Stropuva kere oleks tehtud veidi paksemast metallist ja arvestada, et õhukolu on kuluvosa, siis seda tüüpi katel peaks vastu ikka tunduvalt rohkem kui 20 aastat.

Tõhusamale küttesüsteemile üle minnes tuleb arvestada tasuvusaja ja seadme elueaga. „Hoonete tehnosüsteemide eluiga on 10–20 aastat,” märkis Thalfeldt. See tähendab, et kui 40-aastane majaomanik ostab praegu uue ja tõhusa kütteseadme, tuleb tal arvestada, et sellise väljamineku peab ta keskmist eluiga arvestades tegema veel ilmselt kahel korral.

Allikas https://epl.delfi.ee/artikkel/95352943/ ... moistlikum

Tere tulemast päris maailma. Need ajad on vist möödas jah, kus asjade kvaliteedi puhul oli kindel komponent ka vastupidavus. Aga kui ainuke kriteerium on hind siis ei saagi muud tulemust olla. Osade asjade puhul on juba ainult välimuse põhjal päris kindel, et garantii kehtib mitte tehase ega tsehhi välisukseni vaid ainult tootmisliini lõpuni. Tehnika puhul tundub, et pooled vidinad on vist juba siis vanad kui tootmisliini esimene tööpäev läbi saab.

[Prill]

Osade asjade puhul on juba ainult välimuse põhjal päris kindel, et garantii kehtib mitte tehase ega tsehhi välisukseni vaid ainult tootmisliini lõpuni. Tehnika puhul tundub, et pooled vidinad on vist juba siis vanad kui tootmisliini esimene tööpäev läbi saab.

Kui vähegi uskuda turumajandusse, kus hinda kujundab pakkumise ja nõudluse suhe, saab järeldus olla ainult üks - turg/tarbija nõuab saasta. Vaevalt et insenerid disainiks ja tehas toodaks ebakvaliteetset toodangut, kui keegi seda neilt ära ei ostaks, võimalik et tehas ise ei mõtlegi mida toota vaid üle maailma ettevõtted-startupid esitavad tuhandetele Aasia tehastele tellimusi, millist ja mis hinnaga toodet nad tahavad ning mis nende äriplaani kohaselt kaubaks läheb.
Kui keegi saasta ei ostaks, siis seda ju ka ei toodetaks, sest puuduks nõudlus. Kuna saasta järele on pidev nõudlus järelikult turumajandus toimib oodatud tasemel ja seda me ju tegelikult tahame.

[xxx111]

Prill - täiesti õige
Ise me seda saasta tarbime... (sh täiesti ebavajalikke äppe, nutividinaid jms)
Ja see on täiesti soodustatud (isegi soovitatav) tegevus ka riiklikul tasemel
Ning selles valguses kõlab kogu see roheline jutt kas lollusena, küünilisena või silmakirjalikkusena (või kõik korraga)
Suurepärane näide silmakirjalikkusest (tahaks öelda lollusest) on hoonete energiaklass ehk täht
Esiteks manipuleeritud energiakulu arvestus
Teiseks ainult elukaare ühe osa arvestus
Kolmandaks metoodika kus energiakulu jagatakse pindalaga
Ja nii juhtub, et Sinu täiesti öko väike palkmaja, mida Sa kütad oma (või kellegi teise) metsa andidega juhtub olema hirmus energia raiskaja (ja hea oleks selline asi viivitamatult keelata) võrreldes 300+ ruuduse majaga mis on täis topitud kõikvõimalikke seadmeid, PV paneele ja muud sitta ning ainuüksi selle jama ehitamiseks (rääkimata selle ekspluateerimisest ja utiliseerimisest) on kulutatud rohkem ressursse kui eelpool mainitud väikestest palkmajadest küla kogu oma elukaare juures jõuaks kulutada

[xxx111]

See, et paljuski on inseneride asemel lahenduste otsustajateks ökonomistid

Oi - oleks see nii siis oleks veel hästi...
Lahenduste otsustajad on meil poliitikud ja poliitika
Ja sellest hullemat pole olemas

Kui see tõepoolest nii on...

Et see nii on piisab kui vaadata ühikut (kWh/m2)

...on tegu otsese matemaatikareegli rikkumisega...

Aga mis siis...
Keda huvitab mingi matemaatika või füüsika
Peamine, et on poliitiliselt korrektne...

Energiaklass (ja mitte ainult hoonete osas) on täielik lollus...

[xxx111]

Kui inimesel on aru peas siis ta lihtsalt ei vaata energiaklassi...

[Ac457765]

Eks see ühik on tegelikult kWh/m2/aastas

[Ac457765]

Nö. ametlikult võttes aasta ei ole murrus, vaid eraldi. Ei huvita kedagi mingi "kaovõimsus", ikka soovitakse võrrelda aastast tarbimist pinnaühiku kohta. On selle kohta mingi parem ühik olemas?

[xxx111]

Antud juhul polnud täpsustus aastas oluline
Tegelikult sellistel ühikutel ei taandata välja
Ja neid ühikud kus välja ei taandata on veel
Nt selline M = ... kNm/m

[xxx111]

Aastane tarbimine pinnaühiku (köetava pinnaühiku) kohta võib olla täiesti vajalik info
Aga antud kontekstis täielik rumalus ja eksitamine

[xxx111]

Moment?
Nm/m? =N !!!
Kas oled kaine?
Palun ära rohkem peale võta, Jaan Tatika papist auraha.

Täiesti kaine
Antud ühik kirjeldab momenti kNm meetri kohta

[xxx111]

Energiaga jantimine on sogases vees kalapüüdmine. Kui rohejama 1 eesmärke see on...

Aga loomulikult on...
Sest arvutustega ja muu loogikaga ei tule ju välja...

[xxx111]

Mingi aimdus tekkis...
Aga ei julge välja öelda - äkki panen liiga puusse - häbi...
Kui ütled mis see on siis luban, et tunnistan kas arvasin ära või mitte

[xxx111]

Foorumi jutu järgi muttide peletamiseks, pidavat päris tõhus olema.

Jah - reetis maasse minev toru ja see, et olen ise sellist viisi kasutanud - auto summuti...