Ehitusfoorum

Kui keeruline on ehitada auto sõiduteed lõhutud maakividest? Hoovis vedeleb suur hunnik neid kive ja tekkis idee auto sõidutee nendest thea tavalise tänavakivi asemel. Mida peaks teadma enne selle töö tegemist?

Kas kellelgi on midagi analoogset tehtud ja saaks jagada pilte tulemustest?

Üle 100 aasta tagasi ehitatud ja praeguseni säilinud kaitsealune munakivitee, kus olen ka ise kiiremini sõitnud.
https://register.muinas.ee/public.php?m ... y&id=27285

https://arhiiv.saartehaal.ee/2018/04/10 ... gile-anda/
1914. aastal Kihelkonna alevi ja Papissaare sadama vahele ehitatud 3,1 km pikkune munakivitee rajati kunagise lennusadama vesilennukite angaari relvastuse transportimiseks.
Teär märkis, et munakiviteest on mügarikud väljas ja need võivad lõhkuda autodel karteri. Tema sõnul on munakiviteele seatud maanteeameti nõudmisel 50 km/h kiirusepiirang.
https://www.google.com/search?newwindow ... RQQ4dUDCA0

Tartus peaks veel munakivisillutist näha olema eelmise vabariigi aegse "Eksporttapamaja" sissesõidul Võru tänavalt Kastani bussipeatuse juures.

Tihendatud liivakihile tambiti munakad ühekaupa suure puuvasaraga paika.
https://www.parandiaasta.ee/wp-content/ ... u-Sepp.pdf

Tartus saab munakividel kolistada Vallikraavi tänavas ja J. Kuperjanovi tänava raudteejaama poolses otsas. Seda Eksporttapamaja sissesõitu justkui ei mäleta - vist on ikka asfalt peal. Eksootiline ja huvitav võib ta ju olla, kuid pole kunagi nautinud seda munakividel sõitu.

Munakiviteel on peale raputamise miinuse üks suur pluss- hoovi sisse sõites tuleb alati hoog maha võtta ja see on hea näiteks hoovis mängivate laste tervise ja elu huvides, kes nähes issi-emme auto tulemas, võivad suures rõõmus joosta auto ette.

Kogu lugupidamise juures! - väääga konstrueeritud ja otsitud "suur pluss".
Aga teemaalgatajale - tee ära! Kui just peenema kontsaga pereema ei pea seal jalgsi käima, siis ülejäänud kah eriti ei kurda.

Suvaline Jope kirjutas: ↑22 Veebr 2021, 16:23 Aga teemaalgatajale - tee ära! Kui just peenema kontsaga pereema ei pea seal jalgsi käima, siis ülejäänud kah eriti ei kurda.

Munakiviteel pereema murtud kingakontsad on vist ka miinus pere eelarves? Ega vist munakivitee ületamiseks ei hakka tee ääres asendusjalatsitena kroksid paiknema. Eks tule need +/- paberile panna ja vaadata, et mis mille üles kaalub.

Suvaline Jope kirjutas: ↑22 Veebr 2021, 16:23 Kogu lugupidamise juures! - väääga konstrueeritud ja otsitud "suur pluss".

Sulle võib nalja teha, aga minu jaoks on see pluss naljast kaugel. Üks võib olla mitte kõige õnnestunum näide, aga ikkagi. Elame kortermajas ja see asub suhteliselt vahetult suurelt teel kvartalisse sissekeeramise vahetus läheduses. Sissesõidu tee taga lõpus(ca 200m kaugusel) on üks sovhoosiaegsed kontorihoone varemed, mida kasutavad kohalikud noored kokkusaamise kohana. Aastaid tagasi sai ühel suveõhtul garaaži juures grillitud. Suurelt teelt keeras maha auto ja kohe peale mahakeeramist vajutati gaasipedaal põhja. Ei viitsinud sinna kontori juurde õiendama minna ja ootasin hetke, mil ta hakkab kummide vingudes tagasi sõitma. Ei läinudki kaua aega kui kuulsin gaasitamist. Visksin igaks juhuks veidi kaugemalt, et ta ikka näeks, autole ette matkatooli. Pidama sai. Tuli autost välja ja hakkas pärima põhjust. Selgitasin siis talle, et see on siiski kvartalisisene tee, ta teab väga hästi, et siin sõidavad lapsed jalgratastega(ka enda ja direktori lähisugulase lapsed olid grillimise juures), jooksevad niisama ja selline paarutamine ei ole teps mitte sobilik. Aru sai matkatooli "ootamatult" teele etteviskamise mõttest. Vahest tuleb matsidega rääkida matside keeles, siis saavad aru.

Suvaline Jope kirjutas: ↑22 Veebr 2021, 10:17 Tartus saab munakividel kolistada Vallikraavi tänavas ja J. Kuperjanovi tänava raudteejaama poolses otsas. Seda Eksporttapamaja sissesõitu justkui ei mäleta - vist on ikka asfalt peal. Eksootiline ja huvitav võib ta ju olla, kuid pole kunagi nautinud seda munakividel sõitu.

Mäletan nagu, et Vallikraavis ja Kuperianovis on keskel "klombitud tänavakivi" ja ainult servades veerenn oli munakivi.
Klombitud kivi on "toode" mitte munakas.

ping kirjutas: ↑22 Veebr 2021, 21:44 Mäletan nagu, et Vallikraavis ja Kuperianovis on keskel "klombitud tänavakivi" ja ainult servades veerenn oli munakivi.
Klombitud kivi on "toode" mitte munakas.

Pole eriti arutlenud, et mille peal ma parasjagu autoga põrun. Tõenäoliselt on Sul õigus. Vaatasin rohkem teemaalgataja pilti "lõhutud maakividest" ja mõtlesin nende peale. "Munakivideks" nad minu arust vist ei kvalifitseeru.

Suvaline Jope kirjutas: ↑23 Veebr 2021, 11:49

ping kirjutas: ↑22 Veebr 2021, 21:44 Mäletan nagu, et Vallikraavis ja Kuperianovis on keskel "klombitud tänavakivi" ja ainult servades veerenn oli munakivi.
Klombitud kivi on "toode" mitte munakas.

Pole eriti arutlenud, et mille peal ma parasjagu autoga põrun. Tõenäoliselt on Sul õigus. Vaatasin rohkem teemaalgataja pilti "lõhutud maakividest" ja mõtlesin nende peale. "Munakivideks" nad minu arust vist ei kvalifitseeru.

Autoga pole suurt vahet, aga kitsa rehviga jalgrattaga sõites on vahe märgatavam.
Papissaare tee rikkumatta lõikudel õnnestus daciaga isegi üle 70 sõita. (Vanemal mudelil on väga hea vedrustus.)
Varane noorus õnnestus mul ühe munakivisillusega tänava ääres veeta ja olen näinud, et kuidas "vanamehed" seda vasaratega parandasid.

Kuidas tuleks aluspind teha selliste kivide paigaldamiseks?
Sõiduteed neist ei tee aga mõte tekkis maja är nendega teha

küttekolle kirjutas: ↑23 Mai 2021, 20:49 Kuidas tuleks aluspind teha selliste kivide paigaldamiseks?
Sõiduteed neist ei tee aga mõte tekkis maja är nendega teha

Munakivid laoti liivakihile ja puuvasaraga taoti kivid ühtlaseks, nii et liiv tõusis kivide vahelt välja ja ülestulnud liiv pühiti ära.
Umbes sellise rütmiga, et laoti näiteks 6 kivirida ära ja viimasena laotud kolme rida ei taotud vaid tambiti 1,2,3 ridu, siis laoti järgmised 3 rida ja taoti eelnevat 3´e rida ja niimoodi lainena liiguti.

Klombitud kivid pandi samamoodi aga kuna need olid juba enamvähem mõõdus, siis oli tampimist vähem.

Osa aega tagasi nägin Hispaanias, kus kivid laoti kuivbetoonile, kasteti veega üle ja paari päeva pärast harjati sõelmed vahele.

Vanim kivitee mida olen näinud asus paarituhande aasta vanustes varemetes, mis oli laotud serviti püsti olevatest väiksetest, 5-7cm läbimõõduga merekividest (lutsukividest) (betooni)segu sisse.

Tartu Eksporttapamaja värav Võru tänaval, kus on hoovis maas ca100 aastane munakivisillutis:
(Kui see värav ehitati, jooksis Tartu linnapiir mööda Vaba ja Kastani tänavat ja tehas asus täpselt väljaspool linnapiiri.)
https://www.google.ee/maps/@58.3659758, ... 6656?hl=et

Tänav Tartu Koonduslaagrisse, mis veel 80´ndatel oli munakivisillusega:
https://www.google.ee/maps/@58.3669618, ... 6656?hl=et

Mõtlesin, et proovin väikese lõigu laduda ise nendest kividest, tegu pigem jalgteega või siis lihtsalt maja äärse osaga. Läks siis liivakiht alla ja sai sobitatud ja kummihaamriga paika pekstud kivid ja tulemus praegu täitsa rahuldav. Kivid muidugi sellise nii ja naa suurusega, et ei tea kuidas need sinna reaalselt pidama jäävad, polegi vb oluline kui natukene loksuvad aga tekkis küsimus seoses vuukidega, kuidas ja milliste materjalidega oleks võimalik neid vuuke täita? Äkki mingisuguse seguga, joiaks ehk kiva natukene paremini koos?

Tsemendi põhine segu kive vaevalt koos hoiab ja pärast talve on segus mõrad sees.
Ka kivid määrib ära.

Saviliiva või savikruusa vahedesse pühkides ja leotades võiks parem saada.

Kust seda saviliiva saada? Kas pole olemas mingit kraami, mida saaks segada tavalise kruusaga segi vms?

küttekolle kirjutas: ↑26 Mai 2021, 06:40 Kust seda saviliiva saada?

Liiv + savipulber? Segumasinas segad kuivalt kokku ja harjad vahele. Savikrohvi kuivsegu on suhteliselt odav kraam. Täpselt ei tea, lihtsalt uitmõte.

küttekolle kirjutas: ↑26 Mai 2021, 06:40 Kust seda saviliiva saada? Kas pole olemas mingit kraami, mida saaks segada tavalise kruusaga segi vms?

Savi kruusa segu peaks igas kruusakarjääriservas vedelema, kuna selline kruus ilma läbipesemiseta segu tegemiseks ei kõlba ja käsitletakse kui rämpsu või täitepinnast.

Muidugi saab poest kotiga osta ja ise segada.

(Ise ka sügisel ei uskunud, et kas selline sodi (täitepinnas) ajutise parkla (järgmiseks suveks) rajamiseks kõlbab aga kui aasta hiljem kaablipanekuks pidin "perforaatoriga kaevama", sain aru miks vana kopamees seda killu asemel soovitas. (Mootorratas Goldwing (475kg) killu peal küljalal või keskhargil ei seisa, sest kild voolab jala alt minema, aga sellel küll.)
Kõva kui niru betoon ja hiljem tagusin kuvaldaga kõrgemad kohad parklas siledaks ning ladusin otse kiviparketi peale.)

Ega ei oska soovitada mida täpsemalt poest osta, et segada kokku? Mingi kuiv savikrohv ja see siis segada mingi suhtega kruusaga kokku?

küttekolle kirjutas: ↑26 Mai 2021, 13:08 Ega ei oska soovitada mida täpsemalt poest osta, et segada kokku? Mingi kuiv savikrohv ja see siis segada mingi suhtega kruusaga kokku?

Poekraami ei oska nimetada. Minule toodi seda kui täitepinnast kalluriga ja kopamees soovitas seda parkla tugevdamiseks maha laotada.
Kes kaevamisega on tegelenud, teab et savi on "vintske kraam" kaevamiseks.

(Laulusalmi "toas oli muldpõrand" ei tasuks ka väga uskuda, sest tarepõranda tegi hoolas peremees ikka saviga.)