Ehitusfoorum

Palun andke nõu, lisan ka pildi, sai vana "soojustus" eemaldatud.
Plekk katus mille all tõrvapapp. Jätaks sinna veel 4cm õhuvahet ja kas sobib panna EPS silver näiteks 100mm ja siis et katta ära talad panna 30mm PIR plaati. Kõik pir plaatide ühenduskohad vahu ja teibiga kinni.
Kas on selline asi õige või peaks ikka 2 kihti PIR plaati panema, et jääks soe ja mõnus?
Algne plaan oli, et 100mm pir plaat lihtsalt ja kõik, aga puit talad jääks nii ju külmasillaks
Villaga ei taha mässama hakata, katus mõlemalt poolt kaldega, kokku üle saja ruudu.
Saan aru, et ainult penoga ei soojustata, sest pole tulekindel.

Puit ja EPS ei käi kokku, hakkab hallitama sul kogu see mäng seal.

Selle, et puittalad (sarikad) jäävad külmasillaks mõtlesid ise välja? Tee omale selgeks materjalide soojusjuhtivus. EPS-i koha pealt renxx-ga nõus

Olen ka kuulnud, et puit ja eps ei sobi. Kuid kas mitte ei pritsita pur vahtu otse sarikatele? Mis loogika seal siis peitub?

Milline on selgitus sellele, et puit ja EPS ei käi kokku?
"Hingamine" pole selgitus - ehitusmaterjalidel selliseid omadusi ei ole...

Puidu külmasilla teemat ei mõelnud ise välja, üks ehitaja ütles ja tundub loogiline.
Et kui panen nende prusside vahele 10cm pir plaadi ( see pidi olema võrdne kuskil 18cm villaga) ja kohe olemas auru ja tuuletõke, aga puit tema väidete kohaselt kuskil 7x kehvema soojapidavusega. ehk siis need tuhanded mis pir plaatidele maksaksin läheks loogiliselt nagu tuulde ? Sest prussid jääksid paljaks ja sealt liiguks ikka soe katusealla.
Ka Kingspani kodulehelt+ youtubei videotes panevad kõik topelt pir plaadid. esimesed prusside vahele ja teine 3cm paksune plaat nii, et kõik saab kaetud.

üks ehitaja ütles

Küsi sellelt ehitajalt kuidas arvutatakse piirde soojajuhtivust...

xxx111 kirjutas: ↑22 Aug 2020, 21:51 Milline on selgitus sellele, et puit ja EPS ei käi kokku?
"Hingamine" pole selgitus - ehitusmaterjalidel selliseid omadusi ei ole...

Teaduslikult selgitada ei oska, aga praktikas neid kooslusi olen kohanud ja reeglina ümberehitustel. Kuivades tingimustes (seina konstruktsioonid) puit ja peno paisuvad erinevalt - tekivad vahed, natuke niiskemates tingimustes (põrandad) põrandalaagid mädanevad. Nii-et isiklik kogemus ja ise ei kasutaks.

Teaduslikult selgitada ei oska, aga praktikas neid kooslusi olen kohanud ja reeglina ümberehitustel. Kuivades tingimustes (seina konstruktsioonid) puit ja peno paisuvad erinevalt - tekivad vahed, natuke niiskemates tingimustes (põrandad) põrandalaagid mädanevad. Nii-et isiklik kogemus ja ise ei kasutaks.

Täiesti võimalik, et eelpool nimetatud probleemid võivad tekkida
Kuid ehk on võimalik, et pole konkreetsete materjalide "süü" vaid nt selle "süü", et materjale kasutatakse kasutatakse valedel tingimustel (vale puidu niiskus-paisumine) ning, et piire on niiskustehniliselt vale (mädanemine)...

raivoaivo kirjutas: ↑22 Aug 2020, 21:08
et jääks soe ja mõnus?

Kuidas peaks 100mm eps ja 30mm pir plaadiga soojustamine ja soe maja ühte lausesse mahtuma? Soojustuse paksus võiks laes olla vähemalt 300mm.

Üks variant on 5 või 10cm pruss horisontaalselt lüüa, et kahes kihis soojustada kivivillaga. Kui ruumi liiga väheks ei jää just.

Kuidas peaks 100mm eps ja 30mm pir plaadiga soojustamine ja soe maja ühte lausesse mahtuma?

Selle asja nimi on küte

Soojustuse paksus võiks laes olla vähemalt 300mm.

Aga miks mitte 200 või 250?

Kust tulevad sellised "lahmimised", et "peaks olema vähemalt..."?

xxx111 kirjutas: ↑23 Aug 2020, 19:46

Kuidas peaks 100mm eps ja 30mm pir plaadiga soojustamine ja soe maja ühte lausesse mahtuma?

Selle asja nimi on küte

Soojustuse paksus võiks laes olla vähemalt 300mm.

Aga miks mitte 200 või 250?

Kust tulevad sellised "lahmimised", et "peaks olema vähemalt..."?

Palju siis katus-laes võiks olla soojustust arvutuse järgi?

rundll kirjutas: ↑23 Aug 2020, 21:21

xxx111 kirjutas: ↑23 Aug 2020, 19:46

Kuidas peaks 100mm eps ja 30mm pir plaadiga soojustamine ja soe maja ühte lausesse mahtuma?

Selle asja nimi on küte

Soojustuse paksus võiks laes olla vähemalt 300mm.

Aga miks mitte 200 või 250?

Kust tulevad sellised "lahmimised", et "peaks olema vähemalt..."?

Palju siis katus-laes võiks olla soojustust arvutuse järgi?

Arvutama peab numbriliste väärtustega, "et oleks soe ja hea" on tundeline väärtus:)
EPS'i ja XPS'i ma ise katuse alla ei paneks, kuna neil minuarust mõõdud hakkasid muutuma u. 70 kraadi juures.
Ise paneks sarikate vahele liistudega tuuletõkkeplaadi, sarikate vahe villa täis, peale risti 50x100 serviti, vill vahel, aurutõke, puit- või metallkarkass kus vahel kaablid/torud jooksevad, sisevooder. Tuuletõkke ja ruberoidi vaheline tuulutus peab välisõhule avatud olema.

Palju siis katus-laes võiks olla soojustust arvutuse järgi?

Aga mida saavutada tahad?
Kui eesmärk selge siis hakka "otsast" arvutama...
Arvesta erinevate soojustuste lamda-t
Võtta arvesse, et katus on vaid üks välispiire
Arvesta kui palju väheneb energiakulu / kulu EUR-s
Arvesta kulutusi piirde ehitamisele (mitte ainult soojustus)
Võrdle kulu / tulu erinevate soojustusmaterjalide / soojustuste paksuste korral
Kui kõik selge tee otsus - see soojustus / selline paksus on optimaalne

Optimaalne on subjektiivne
Ühe kütteliigiga võib tulemus olla üks / teisega teine
Samuti võib subjektiivsus väljenduda selles, et see mis Sulle tundub optimaalne ei pruugi seda tunduda mulle

xxx111 kirjutas: ↑23 Aug 2020, 19:46

Kuidas peaks 100mm eps ja 30mm pir plaadiga soojustamine ja soe maja ühte lausesse mahtuma?

Selle asja nimi on küte

Soojustuse paksus võiks laes olla vähemalt 300mm.

Aga miks mitte 200 või 250?

Kust tulevad sellised "lahmimised", et "peaks olema vähemalt..."?

Kui ehitada, siis kaasaegsete nõuete järgi. Ehk siis soojustus võiks olla A-klassi majale väärne. Mina ehitusfüüsik pole, aga sisetunne ja praktiline kogemus oma maja soojustamisel väidab, et 300 saab hea. Nagu näha oli sul sellele vastuväiteid, seega lase tulla meile oma teoreetilise ümbernurga targutamise asemel mõned konkreetsed arvutused.

Kui sooja toa saab ainult küttega lahendada, milleks üldse soojustada?

ifffff kirjutas: ↑24 Aug 2020, 08:48

xxx111 kirjutas: ↑23 Aug 2020, 19:46

Kuidas peaks 100mm eps ja 30mm pir plaadiga soojustamine ja soe maja ühte lausesse mahtuma?

Selle asja nimi on küte

Soojustuse paksus võiks laes olla vähemalt 300mm.

Aga miks mitte 200 või 250?

Kust tulevad sellised "lahmimised", et "peaks olema vähemalt..."?

Kui ehitada, siis kaasaegsete nõuete järgi. Ehk siis soojustus võiks olla A-klassi majale väärne. Mina ehitusfüüsik pole, aga sisetunne ja praktiline kogemus oma maja soojustamisel väidab, et 300 saab hea. Nagu näha oli sul sellele vastuväiteid, seega lase tulla meile oma teoreetilise ümbernurga targutamise asemel siis mõned arvutused.

Kui sooja toa saab ainult küttega lahendada, milleks üldse soojustada?

Ma juba ootasin millal tulevad mängu "kaasaja nõuded" ja energiaklass.
Energiaklass on "ajuvaba" näitaja millel puudub seos reaalsusega ja ma ei hakka sel teemal vaidlema
Mulle endale tundub, et maja soojustatakse kahel põhjusel:
- külm on
- kütteks kulub liiga palju raha

Mis puutub ümbernurga targutamisse - mina avaldan oma arvamust - kes ei taha ei loe
Mis puutub arvutustesse - ARVUTA ISE

Kui sooja toa saab ainult küttega lahendada, milleks üldse soojustada?

Väga hea küsimus...
Soovitan selle üle rahulikult järele mõelda...

Aga mida eriala pädev projekteerija arvab?
Kunagi ühe asula tarbevee tüvitorustiku soojustamiseks pakkusid kuuevarbalised mingit imelist värvi, et a la 1 mm paksune kiht on sama, mis 10 cm villa. Kahju, et sellise ülihea pakkumise mööda lasin: segaks toda värvi isepruunistuva sprei sisse ja saabki talvel stringide väel ringi lasta, külm ei hakka.

Aga mida eriala pädev projekteerija arvab?

Mis eriala silmas pead?

xxx111 kirjutas: ↑24 Aug 2020, 08:58
Mulle endale tundub, et maja soojustatakse kahel põhjusel:
- külm on
- kütteks kulub liiga palju raha

Lisaks see, et soojustamata õhutihedat ruumi küttes talvel kondens piirdele tekib.

Lisaks see, et soojustamata õhutihedat ruumi küttes talvel kondens piirdele tekib.

Kui tekib siis on järelikult külm...
Usun, et mõte oli arusaadav.
Vajadusel võime täpsustada: tagada normaalne sisekliima

Samuti usun, et keegi ei soojusta sellepärast, et:
- tagada "kaasaja nõuded"
- tagada A-klass
vms "jaburus"

Jah, need asjad võivad (aga ei pruugi) soojustamisega kaasneda kuid need ei ole ju eesmärk?
Või leidub keegi kel on just see eesmärk?

suvaline kirjutas: ↑24 Aug 2020, 12:18 Aga mida eriala pädev projekteerija arvab?
Kunagi ühe asula tarbevee tüvitorustiku soojustamiseks pakkusid kuuevarbalised mingit imelist värvi, et a la 1 mm paksune kiht on sama, mis 10 cm villa. Kahju, et sellise ülihea pakkumise mööda lasin: segaks toda värvi isepruunistuva sprei sisse ja saabki talvel stringide väel ringi lasta, külm ei hakka.

Teemad on olemas ja ka isiklik kogemus kirjas:
viewtopic.php?t=51460

viewtopic.php?t=42917

Kas keegi võiks selle teema siis tervikuna kokku võtta?

Et siis puitu ia penot ei tohi kokku panna ? Miks ? Kas ma saan õigesti aru, et tekivad niiskuseprobleemid ?
Mida siis kasutada ?
Kas puitrkarkassi vahele puristatud PUR on parem lahendus või on sama jama ?
Kas neid võib siis kasutada vaid metallkarkassiga ? või üldse mitte ?

On puitmajad mis on uhkelt seisnud 100 ja rohkem aastat - need on siis võimalik 10 aastaga lihtsalt ära mädandada, kui iseehitajaid ei hoiatata... ?

Väga üldisatult ja ainult arvamus:

Ise piirdeid projekteerides / ehitades kasuta villa (kasuta materjalitootjate tüüplahendusi)

On puitmajad mis on uhkelt seisnud 100 ja rohkem aastat - need on siis võimalik 10 aastaga lihtsalt ära mädandada, kui iseehitajaid ei hoiatata... ?

Jah, kui piirded ehitusfüüsikaliselt valesti lahendada / ehitada - väga võimalik ja oluliselt kiiremini kui 10 aastaga...