Ehitusfoorum

Tere,

milline oleks oodatava kasutegur maasoojuspumbal, kui uputan 300 m kontuuri 2500 m2 suurusesse, keskmiselt 2,5 meetri sügavusega tiiki?

Kaalun majale erinevaid kütteallikaid ja maasoojus tundub, tiigi olemasolu arvesse võttes, kõige loogilisem.
Järgmine variant on puitgaasikatel. Maja 130 m2 käsitööpalkmaja, lisaküttena kamin ja pliit suurema soojamüüriga, kahekordne.

Eeldatav kasutegur on maksimumi lähedane sellele mis seadme manuaalis. Kuid teadmata seadet ei saa muidugi öelda kas need andmed pirkal tõesed on.

Soe see tiik ka on ? Saad ju välja arvutada palju seal teoreetiliselt energiat on mida välja pumbata.

dumbuser kirjutas:Soe see tiik ka on ? Saad ju välja arvutada palju seal teoreetiliselt energiat on mida välja pumbata.

Loodetavasti on tiik maapinnast isoleerimata.
Kas tiigi põhja vesi on maa temperatuurist soojem talvel? Sügisel vist küll.

Teatavasti peaks raskeim vesi olema +4 C. Kui jahtub kontuuri juures alla selle ära, siis tõuseb ise üles. Ja maa sisesoojust annab veele üle kogu tiigi põhi.
See on nüüd teooria. Keegi siin olla seda praktikas kah proovind ja vist ikka jahtuvat nullini?
Külmuma ei hakkavat. Ja säästad kraavikaevamise arvelt.
Aga suve poole on pindmised kihid soojemad. Siis peaks üles tõstma?

Ega see uputamine niisama lihtne pole - teatavasti plasttoru kipub pinnale tõusma. Ilmselt peaks ankurdama iga 5 meetri järel ?

Ära jama, vesirotid närivad läbi ju selle.

on vist mõnedes kohtades pandud küll vette torud. Vesirottidele seni pole maitsenud. Kui raskustega põhja ankurdada siis ei tohiks pinnale kerkida.

Kuna kevadel lähevad pealmised kihid kiiresti soojemaks, kas siis poleks põhjust teist kontuuri just pinnale panna?
Ümberlülitus käiks käsitsi tavalise kraaniga, seda peaks korra vaid kevadel ja sügisel tegema, katsud näpuga vett ja kui üle pluss 4, siis keerad kraani?

Külaline kirjutas:Kuna kevadel lähevad pealmised kihid kiiresti soojemaks, kas siis poleks põhjust teist kontuuri just pinnale panna?
Ümberlülitus käiks käsitsi tavalise kraaniga, seda peaks korra vaid kevadel ja sügisel tegema, katsud näpuga vett ja kui üle pluss 4, siis keerad kraani?

Äkki paigaldaks salaja naabri tarre!
keeraks kraani ja +20 oleks nagu maast leitud.

looduskaitsja kirjutas:.......
Äkki paigaldaks salaja naabri tarre!
keeraks kraani ja +20 oleks nagu maast leitud.

Ei tasuks ära, naaber kilomeetri kaugusel, tagasiteel jahtuks ikka maha

Külaline kirjutas:Ära jama, vesirotid närivad läbi ju selle.

Soovitaks sel juhul ka gofreeritud roostevaba toru mis parema soojusjuhtivusega kui plast ( saab panna lühema kontuuri) ja närilistele vastupidavam materjal http://www.akromex.com/eshop/et/lisatar ... a-3-4.html

Kui tavalist kontuuri pannakse meetrisesse kraavi kaks toru, siis võiks eeldada, et toru jooksev meeter võtab energiat 1m2 suuruselt pinnalt. Seega see 2500 m2 tiik vastaks 2500 m pikkusele kontuurile?

Kuid kas maapind salvestab talveks soojust paremini kui vesi? Jäätunud veekogu põhjas ei saa veetemperatuur mingil juhul üle +4°C olla, vastasel juhul tõuseks soe vesi üles ja ei laseks jäätuda.
Milline on tiikide jäätumise ajal maapinna temperatuur tavakontuuride sügavusel ?

Palju maksaks 2500 m2 korralikku selektiivklaasiga klaaspakketti- teeks tiigile kaane peale, soe ei paneks plehku ?

Alatskivi loss saab oma soojuse paisjärvest