saepuru sarikate vahel

kuidas soojustada oma elamist
zoja uba
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 252
Liitunud: 03 Veebr 2007, 18:48
Asukoht: tallinn

saepuru sarikate vahel

Lugemata postitus Postitas zoja uba »

50 ndatel ehitatud viilkatusega majal sarikate vahel tolleaegne soojustus,st.saepuru,150mm.Seespoolt sarikate alla naelutatud tolleaegne aurutõke,st.ruberoid,täislaudis ja 10 kihti tapeeti.Kuidas oleks nüüd mõttekas seda katuslage soojustada seestpoolt? Väljastpoolt ei tahaks nagu lahti võtta kuna u 10 aastat tagasi sai paigaldatud tollel ajal uudne kiviprofiiliga plekkkatus.Lisasoojustuse lisamisele aga tolajal kahjuks ei mõelnud.Restauraatoril kindlasti ette tulnud selliseid asju :lol:
Kasutaja avatar
restauraator
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 681
Liitunud: 12 Mai 2005, 08:15
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 1 kord
Kontakt:

Lugemata postitus Postitas restauraator »

Selle soojustuskihi paksuse peaksite nüüd ikka ehitusinseneril laskma täpselt välja rehkendada. Kas 50 või rohkem millimeetreid. Väga soojaks nüüd enam seest ei tohi teha, kuna see ruberoid hakkab siis seal sees "tükke tegema" ja ei lase sellel konstruktsioonil välja kuivada.
Iga ehitus on norm iseendale.
Silwer
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 157
Liitunud: 21 Jaan 2007, 20:57
Asukoht: Tallinn

Lugemata postitus Postitas Silwer »

On ju olemas mingid penoplastist dekoratiivplaadid, mis toimivad ka soojustusena. Järsku kleepida sellised lakke? Need saab ära värvida ja kui valida mingi rahulik muster siis üldmulje jääb suht viisakas.
zoja uba
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 252
Liitunud: 03 Veebr 2007, 18:48
Asukoht: tallinn

Lugemata postitus Postitas zoja uba »

lähemal uurimisel selgus et ülalmainitud hoonel plekk-katus paigaldatud ilma aluskatteta.Konstruktsioon seest välja:laudis sarikate siseküljel,ruberoid,saepuru/höövlilaast sarikate vahel,laudis,õhuvahe ca50mm,profiilplekk.Kas 10 a tagasi aluskatet ei tuntud või?Samas märgatavaid kondentsiprobleeme pole olnud nende aastatega.
Kasutaja avatar
restauraator
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 681
Liitunud: 12 Mai 2005, 08:15
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 1 kord
Kontakt:

Lugemata postitus Postitas restauraator »

Eks aluskatet tunti ikka, sellel ajal, juba hästi! Aga juhendis oli suurte tähtedega kirjas, et kui on hea katusealune tuulutus siis võib ka ilma selleta olla. Nüüdsetes juhendites vist enam ainult kondensist ei räägita :o
Samas saepuru ei karda ka ainult seda kondensi, kui ta saab välja tuulduda.
Mind huvitab, et kuidas te aru saate, et kondensaat pole probleeme tekitanud? Kui sellesse katusesoojustusse ämbriga vett tasakesi sisse kallata, siis ka ei hakka see kuskilt välja paistma! Mineraalvillaga hakkaks juba väikese veega tuulekastid tilkuma, mis mööda seda soojustuse alla pandud ruberoidi rõõmsalt alla jookseks. :x
Ruberoidiga võib olla ka sihuke asi, et kas ta just päris ruberoid üldsegi on? Pigem mingite teiste tõrvadega immutatud papp ja kes teab kas see üldse aurutõkke funktsiooni on täitnudki ja kui on siis vaevalt ta omadused säilinud on.
Iga ehitus on norm iseendale.
zoja uba
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 252
Liitunud: 03 Veebr 2007, 18:48
Asukoht: tallinn

Lugemata postitus Postitas zoja uba »

milliseid kahjustusi võib olla tekkinud siis mida silmaga näha ei ole? (vabandan kui liiga rumal küsimus ja te sadu kordi olete pidand selgitama seda)
Kasutaja avatar
restauraator
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 681
Liitunud: 12 Mai 2005, 08:15
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 1 kord
Kontakt:

Lugemata postitus Postitas restauraator »

Eks kahjustused saavad seal olla ühesed - püsiv liigniiskus. Kõige suurem kurjajuur on tavaliselt katuse läbijooksud. Tuisuga läbitulnud sademed on tavaliselt ajutise iseloomuga ja niiskust siduvatele ehitusmaterjalidele ohtu ei kujuta. Kui soojustusele on praod sisse vajunud, siis ka külmasillad, millest soojus lekib ja jahtudes märgab piirdeid. Lumise katusega on seda ka hästi näha, kus katuseplekil kiiresti lumi ära sulab, seal on tavaliselt soojustust vähe või puudub üldse.
Ja üldiselt ega kinnistes saepurukonstruktsioonides saagi ennem silmaga kahjustustest aimu kui kunagi asi lammutamisele läheb, siis seal kus soojustus kõduseks osutub on arvatavasti mingi ehituslik viga juhtunud.
Iga ehitus on norm iseendale.
zoja uba
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 252
Liitunud: 03 Veebr 2007, 18:48
Asukoht: tallinn

Lugemata postitus Postitas zoja uba »

kas nüüd seestpoolt soojustuse lisamisega võib kondenssi rohkem tekkida sinna pleki alla? :oops:
Kasutaja avatar
restauraator
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 681
Liitunud: 12 Mai 2005, 08:15
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 1 kord
Kontakt:

Lugemata postitus Postitas restauraator »

Kes oskab seda nüüd nii kohvipaksu pealt väita, ei tea ju praegust suurustki. Kuda on ruumide ventilatsioon, kas seal ala- või koguni ülerõhk jne. Soojustuse lisamisega kaasneb loomulikult väliskihi pealne temperatuuri langemine, aga palju see suhtelist niiskust tõstab, kes seda teab?
Selle soojuse lisamisega peaksite ikka kogenud inseneriga nõu pidama, kes peale kuivade valemite ka muid tegureid oskab arvestada, mis paraku vanade materjalide ja majadega kaasas käivad.
Iga ehitus on norm iseendale.
zoja uba
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 252
Liitunud: 03 Veebr 2007, 18:48
Asukoht: tallinn

Lugemata postitus Postitas zoja uba »

oskate ehk soovitada mõnd inseneri kellega nõu pidada?Siinsamas ka tänan vastuste eest.
Kalvis
külaline

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Mina katkuks saepuru välja ja asendaks villaga. Saepuru soojapidavus on kesine. Et saada piisavalt soojaks, tuleks veel sissepoole lisakiht soojustust paigadada.
Kokku oleks umbes nii: siseviimistlus, aurutõke, vill sarikatega, tuuletõke, laudis?...
zoja uba
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 252
Liitunud: 03 Veebr 2007, 18:48
Asukoht: tallinn

Lugemata postitus Postitas zoja uba »

kalvise variandi puhul võib küll tänapäevase soojapidavuse saavutada aga sellise konstruktsiooni juurde kuulub minu arusaamise järgi ka korralik aluskatus mida antud hoonel ei ole.
Kalvis
külaline

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Aluskatusel on sul puudu vaid kondensaatkile, kuid on korralik tuulutus. Sul on klassikaline plekk, mis kannatab paremini kondensi.
Kui teed sissepoole korraliku aurutõkke, väheneb samuti kondensaadi oht. Kui võtad oma uued kihid siis mina ei saa aru, kuskohast on sul uus soojustus auru osas kehvem kui vana konstruktsioon.
zoja uba
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 252
Liitunud: 03 Veebr 2007, 18:48
Asukoht: tallinn

Lugemata postitus Postitas zoja uba »

ma kardan just seda et vill ei ole võimeline nii palju seda plekilt tilkuvat kondenssi vastu võtma kui saepuru ja jõuab mingist kohast ikkagi siseviimistluseni.Muidugi ei saa ka salata et saepuru väljakoukimine on ikka jube töö ja tahaks kergemat teed minna, st. sissepoole villa lisada olemasolevale konstruktsioonile.( Saepuru väljavõtmiseks pean laudise seestpoolt maha võtma.Sarikavahed ka laiad ja sarikad ebamäärase ristlõikega).Vot kui saaks selle ruberoidi sealt kätte siis soojustaks julgelt seestpoolt ja paigaldaks uue aurutõkke siseviimistluse alla.
Kalvis
külaline

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Niipanimõmm - sul on ju kirjas, et sisevoodri (laudise) taga on kohe ruberoid ja alles siis sarikad saepuruga?
Aru ei saa, kuidas sa ei saa ruberoidi kätte?
zoja uba
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 252
Liitunud: 03 Veebr 2007, 18:48
Asukoht: tallinn

Lugemata postitus Postitas zoja uba »

vana tapeedikihi taga on horisont. täislaudis tollisest mustast lauast ja täislaudise taga(vastu saepuru) on ruberoid.Ruberoidi eemaldamine võrdub saepuru eemaldamisega :cry:
Kalvis
külaline

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Seda enam jõuame varasema soovituse juurde, et eemaldad lauad, ruberoidi ja saepuru ja siis asendatki sarikate vahe villaga, paigaldad aurutõkke ja uue siseviimistluse.
Vasta