Palun aidake kahe katla vahel valida.

[Andrus26]

Tere,

Aidake palun valida kahe katla vahel, kumba eelistada: http://www.torujyri.ee/malmkatel-s-max6 ; http://www.raplametall.ee/et/tooted/tah ... tel-luk-35. Valin just nende vahel, kuna need katlad saan tutvuste läbi väga hea hinnaga kätte. Oluline on kumb on efektiivsem ja säästlikum. Akumulatsioonipaak tuleb 2000L. Korsten on roostevabast torust. Kütan eelkõige puudega ja kunagi ilmselt ka pelletiga. Maja küttepinda on 200m2. Majal on põrandad soojustatud, uued aknad ja seintes 15cm villa.

Ettetänades.

[rst]

Kui AINULT nende kahe vahel valida, siis pigem Luk katel, sest malmkatel on raske puhtana hoida. Ribide vahelt on malm katel väga tüütu korralikult puhastada.
Sinu valitud kateldel on küll kolde maht u 120L siis tegelikult, sa ei saa neid täitsa täis panna, sest siis ei jää alguses puudele niiöelda põlemisruumi.
Mina ise vaataks kindlasti puugaasikatelde poole. Näiteks Atmos kateldele on torujyris hetkel väga head hinnad. Puugaasikateldel saad küttekolde alati täiesti täis panna, sest põlemine toimub alla poole kogu kütmise vältel.
Mina soovitaks valida selline katel, mida on mugav puhastada ja millel on võimalikult suur küttekolle. Mida suurem kolle seda vähem pead katla juures käima. Alguses see võibolla ei häiri aga aasta paari pärast kindlasti.
Katla pealt ei tasu kokku hoida, sest sa hakkad seda seadet kasutama 8 kuud aastas.

[kahtleja]

Tere,

Aidake palun valida kahe katla vahel, kumba eelistada: http://www.torujyri.ee/malmkatel-s-max6 ; http://www.raplametall.ee/et/tooted/tah ... tel-luk-35. Valin just nende vahel, kuna need katlad saan tutvuste läbi väga hea hinnaga kätte. Oluline on kumb on efektiivsem ja säästlikum. Akumulatsioonipaak tuleb 2000L. Korsten on roostevabast torust. Kütan eelkõige puudega ja kunagi ilmselt ka pelletiga. Maja küttepinda on 200m2. Majal on põrandad soojustatud, uued aknad ja seintes 15cm villa.

Ettetänades.

----------------------------
Kui teha otsing siis esimese katla kohta leiab, et on toodetud Türgis ja tehnilistest andmetest ei leia kasutegurit üldse üles ???:
https://www.akvedukts.lv/userfiles/file ... NUALen.pdf
Vee maht katlas ainult 40 L!!!
versus
Luk 35
http://www.raplametall.ee/et/tooted/tah ... tel-luk-35 - 150L
Mina valiks Eesti toote.

[Akse1]

Kui efektiivsust ja säästlikkust otsid, siis Atmos puugaasikatel DC32S:
http://www.cerbos.ee/et/7-puugaasikatlad Atmos puugaasikateldele on võimalus põleti jaoks ukse sisse ava lõigata.
Samas on olemas ka spetsiaalsed pelletiavaga mudelid. Kui kütad puudega siis paned augule lihtsalt plaadi ette: pelleti- ja puugaasikatel Atmos DC 32 S, pelleti luugiga

....Oluline on kumb on efektiivsem ja säästlikum. Akumulatsioonipaak tuleb 2000L. Korsten on roostevabast torust. Kütan eelkõige puudega ja kunagi ilmselt ka pelletiga. Maja küttepinda on 200m2. Majal on põrandad soojustatud, uued aknad ja seintes 15cm villa.

[Andrus26]

Tänud vastajatele.

Vee särk on malmkatlal jh ainult 40L. Teisel katlal 150L. Oskab keegi öelda mida see täpsemalt mõjutab? Sõbral on mul S-MAX/9 malmkatel ja kiidab väga seda. Pidi väga kiiresti akumulatsioonipaagi kuumaks kütma.
Atmose katlad olen hetkel välistand, kuna nõuavad väga kuiva puud ja palju elektroonikat. Kõik vidinad maksavad ka palju. Mul äial on atmose katel aastast 2006 ja ta on selle aja jooksul juba kaks korda keraamikat vahetand, mis ei ole ka just väga odav.

[rst]

See kuiva puu jutt on küll nüüd ülepaisutatud. Mul on Atmos DC32S ning hetkel kütan papli puuga, mille niiskusprotsent on 25% (kaks suve kuivanud aga ei kuivagi vist mitte kunagi ära see jama). Vaja on see puu eest ära kütta, et pääseks korralike puudeni kuuris. Umbes 1.2-1.3 katla täiega kütan 1000L akupaagi soojaks (30C pealt 80C) ning elamise soojaks ja samuti ka 150L soojavee boileri kuumaks. Korralike puudega kulus sama asja jaoks täpselt üks katla täis puid. Korstnast tuleb korraks tule tegemise alguses suitsu, kuid kui katel on umbes 45min töötanud, siis õhk ainult vireleb korstna otsas, mingit suitsu ei ole. Naabrimehe Viadrus (malmkatel) tossab ikka korralikult terve põlemistsükli vältel. Mis elektroonikat seal Atmosel nii väga on? Vee temperatuuri ja suitsu temperatuuri andur, suitsu väljatõmbe ventilaator ja ongi kõik. Eesti turul on teisi puugaasikatlaid ka peale Atmose. Tänasel päeval, kui ostad malmkatla või tavalise leektorukatla väikese küttekoldega tundub kuidagi ajas tagasi minek. Umbes, et vanasti sai Ziguliga ka sõidetud ja odav oli remontida, milleks mul vaja midagi uhkemat ja mugavamat.
See sõber võib kiita oma katel kasvõi taevani aga mitu korda ta käib katla juures ühe kütmis korra jooksul? Kui sa suudad leida endale piisavalt võimsa katla koos võimalikult suure küttekoldega, siis on elu lihtsam. Vaatad hommikul, et akupaagis on vesi madalam, lähed viskad katla täis ning lähed ise ära tööle ja kui õhtul koju tuled on maja soe ning ei pea pead vaevama kütmisega. Saad rahulikult jalad diivani peale välja sirutada. Paar andurit tuleb lisada ning tänu sellele lõpetab katel oma kütmistsükli ilusti ise ära. Suure küttekolde puhul ei pea sa jooksma 3-4 korda katla juurde, et akupaaki soojaks saada. Mina küll talvel igapäev kodus ei taha passida ainult selle pärast vähemalt 3-4 tundi, et saaks elamine soojaks.
Lõpuks oled ikka sa ise see viimane otsustaja, milline katel tundub sulle just parem.

[Turbomatic]

Tere,

Aidake palun valida kahe katla vahel, kumba eelistada: http://www.torujyri.ee/malmkatel-s-max6 ; http://www.raplametall.ee/et/tooted/tah ... tel-luk-35. Valin just nende vahel, kuna need katlad saan tutvuste läbi väga hea hinnaga kätte. Oluline on kumb on efektiivsem ja säästlikum. Akumulatsioonipaak tuleb 2000L. Korsten on roostevabast torust. Kütan eelkõige puudega ja kunagi ilmselt ka pelletiga. Maja küttepinda on 200m2. Majal on põrandad soojustatud, uued aknad ja seintes 15cm villa.

Ettetänades.

Tervist!

Oma 35-aastase soojusenergeetiku staazi kogemuse põhjal ütlen - loomulikult Rapla katel:)
1.eestimaine toode ja tootjad on toredad eesti poisid
2.teraskatel - küttepinnad on siledad ja ei pigita kinni niiske puuga kütmisel, suurem kasutegur ja lihtsam puhastada, seegi tõstab kasutegurit, et rapla katlal on kolm käiku, aga türklasel kaks
3.malmkatla eluaegne kestvus on pa...jutt, nad roostetavad ja lekivad nagu teraskatladki, kunagi ei tea malmikihi paksust katlaelemendi eri piirkondades; kõik sõltub katla paigalduse õigsusest ja hooldusest !
4.pelletipõleti paigaldamisel rapla katlale saavutatakse oluliselt kõrgem kasutegur just seetõttu, et tal on kolm käiku, vajadusel saab sinna koldesse veel neljanda käigu ehitada, et saada suitsugaasi temperatuur 100-120 *C-ni

Akupaagi kiirel või aeglasel ülessoojenemise protsessil on seda mõjutavaid tegureid kümneid, nii et lihtsalt võrrelda eri katelde juhtumeid on suht mõttetu
Korralikul puukatlamajal peab olema:
1.katla termosõlm pumbaga, mis hoiab katlasse tagastuva vee temperatuuri vähemalt 60 *C ja ei lase katlast sooja vett välja enne kui katel on soojenenud üle 60 'C - rapla katlal võtab see veidi rohkem aega, kuid see katel põletab puud puhtamalt ja veetemperatuur on stabiilne piisava veemahu tõttu; katlapump peab olema suitsutermostaadiga käivituv
2.akupaak mahuga vähemalt 1000 l/ 20 kW katlavõimsust
3.soojuse väljavõtt tarbijale kindlasti akupaagi tipust, mitte mingil juhul katla ja akupaagi vahelisest torust, aga tagastuvad torud soojustarbijatest ühendatud akupaagiga nii, et kõige külmem allapoole (põrandaküte) ja soojaveeboilerist tagastuv toru ca 0,5-0,8 m akupaagi ülaservast
4.kütteregulaator soojaveeboileri ja küttesüsteemi ökonoomseks juhtimiseks, soovitan kasutada Siemens-Landis&Gyr kütteregulaatoreid, need sisaldavad kõik vajalikud toimingud
5.korralik korsten d=200 mm ja kõrgusega 6-8 m

Märkusega ütlen, et ei ela Raplas, vaid Tamperel ja konstrueerin kütteseadmeid EU, USA, Kanada ja Venemaa külmade regioonide betoonitehastele
Hobi korras toon Saksast kasutatuid Siemens (L&G) kütteregulaatoreid ja paigaldan neid Eestis, nad on veel oma 5-8 aastase kasutusea tõttu oluliselt atraktiivsemad ja teevad kõik vajalikud seadetoimingud katlamajas, võrreldes Eestis praegu müüdavate, piiratud funtsioonidega ja suht kallite kütteregulaatoritega
Helista ja küsi üle, 56 665521
või postita kiri : aare@wetorex.ee

[EMS1]

Katelde puhul ei ole nii nagu autodega, et üks võib võtta sama vaemaa läbimiseks 2-3x rohkem kui teine. TEGELIKULT reaalsuses erinevatel kateldel nö. säästlikkuse ja ökonoomsuse erinevus on väga väike, ei ole üldse asi mille pärast oleks mõtet väga palju pead vaevata katla valimisel. Numbrid erinevad peamiselt reklaamides, kes tahab võib ju neid uskuda ja selle põhjal otsustada.

[Külaline]

Kui on kivist korsten keset maja ja läbi mitme korruse, siis saab neist kateldest rohkem kätte. Ja lisaboonusena annab korsten ka tuppa sooja. Siis põletad täiega ja siis ka ei jõua kõik ära põleda, mis võiks veel põleda. Tavalise toaahju koldetüübiga katlalt ei saagi rohkem tahta.
Kui on selline elukoht, et hommikuti ei saa ilma kirveta oma maja välisust lahti...siis selleks on need katlad küll head. Saad maha raiutud risust lahti. Kui elad, aga asulas ja küte tuleb kallimalt kätte, siis kasulik ikka suurema kasuteguriga ja puhtama põlemisega katel valida. Eks neid leia ka kodumaise kaubamärgiga

taastaja

[pellet]

Tere,



Tervist!

Oma 35-aastase soojusenergeetiku staazi kogemuse põhjal ütlen - loomulikult Rapla katel:)
1.eestimaine toode ja tootjad on toredad eesti poisid
2.teraskatel - küttepinnad on siledad ja ei pigita kinni niiske puuga kütmisel, suurem kasutegur ja lihtsam puhastada, seegi tõstab kasutegurit, et rapla katlal on kolm käiku, aga türklasel kaks
3.malmkatla eluaegne kestvus on pa...jutt, nad roostetavad ja lekivad nagu teraskatladki, kunagi ei tea malmikihi paksust katlaelemendi eri piirkondades; kõik sõltub katla paigalduse õigsusest ja hooldusest !
4.pelletipõleti paigaldamisel rapla katlale saavutatakse oluliselt kõrgem kasutegur just seetõttu, et tal on kolm käiku, vajadusel saab sinna koldesse veel neljanda käigu ehitada, et saada suitsugaasi temperatuur 100-120 *C-ni

Akupaagi kiirel või aeglasel ülessoojenemise protsessil on seda mõjutavaid tegureid kümneid, nii et lihtsalt võrrelda eri katelde juhtumeid on suht mõttetu
Korralikul puukatlamajal peab olema:
1.katla termosõlm pumbaga, mis hoiab katlasse tagastuva vee temperatuuri vähemalt 60 *C ja ei lase katlast sooja vett välja enne kui katel on soojenenud üle 60 'C - rapla katlal võtab see veidi rohkem aega, kuid see katel põletab puud puhtamalt ja veetemperatuur on stabiilne piisava veemahu tõttu; katlapump peab olema suitsutermostaadiga käivituv
2.akupaak mahuga vähemalt 1000 l/ 20 kW katlavõimsust
3.soojuse väljavõtt tarbijale kindlasti akupaagi tipust, mitte mingil juhul katla ja akupaagi vahelisest torust, aga tagastuvad torud soojustarbijatest ühendatud akupaagiga nii, et kõige külmem allapoole (põrandaküte) ja soojaveeboilerist tagastuv toru ca 0,5-0,8 m akupaagi ülaservast
4.kütteregulaator soojaveeboileri ja küttesüsteemi ökonoomseks juhtimiseks, soovitan kasutada Siemens-Landis&Gyr kütteregulaatoreid, need sisaldavad kõik vajalikud toimingud
5.korralik korsten d=200 mm ja kõrgusega 6-8 m

Märkusega ütlen, et ei ela Raplas, vaid Tamperel ja konstrueerin kütteseadmeid EU, USA, Kanada ja Venemaa külmade regioonide betoonitehastele
Hobi korras toon Saksast kasutatuid Siemens (L&G) kütteregulaatoreid ja paigaldan neid Eestis, nad on veel oma 5-8 aastase kasutusea tõttu oluliselt atraktiivsemad ja teevad kõik vajalikud seadetoimingud katlamajas, võrreldes Eestis praegu müüdavate, piiratud funtsioonidega ja suht kallite kütteregulaatoritega
Helista ja küsi üle, 56 665521
või postita kiri : aare@wetorex.ee

Huvitav,kuhu siis teraskatlal niiske puuga küttes pigi läheb?Libistab ennast mööda siledaid pindu katlast välja?

Ja malmkatlaga on pelletipõletit kasutades samuti suitsugaaside temp. 100-120C saada.

Lõpetaks ükskord selle jahumise ära,et teraskatlad on malmkateldest üle.

[Andrus26]

Tänud vastajatele.

Puugaasikatlad olen enda jaoks välistand. Nende üle arutamisest ei ole huvitatud. Elan hetkel ämma äia juures kus on Atmos DC-32S puugaasikatel ja tean nendest nii mõndagi. Luk katlal on vee särk väga suur ja selle üles kütmine võtab juba kauem aega. S-MAX/6 jällegi väike, järelikult ta peaks hakkama akumulatsioonipaaki kiiremini soojaks kütma. Mul ei ole selle vastu ka midagi kui pean mitu ahju täit puid kütma, et akumulatsioonipaak üles kütta. Alles noor ja terve inimene Hea oleks kui keegi räägiks oma kogemustest nende kateldega. Kui kellegil siin foorumis on üldse nendega kogemusi

[vanasäga]

Atmos puugaasikatel on sama moodi teraskatel nagu LUK. Kasutegur on Atmosel veidi parem, lihtsustatult öeldes annab Atmos rohkem sooja.
Kui Atmose katlamaja on õigesti ehitatud, seadistatud ja katlaga õigesti ümber käidud, siis on tulemused väga head. Laske oma katlamaja pädeval spetsialistil üle vaadata.

Puugaasikatlad olen enda jaoks välistand. Nende üle arutamisest ei ole huvitatud. Elan hetkel ämma äia juures kus on Atmos DC-32S puugaasikatel ja tean nendest nii mõndagi.

S-MAX on malmkatel. Üldiselt vajavad malmkatlad tihedamast puhastamist saavutamaks süsteemi korrektne toimimine.
Malmkatla sisepind on krobeline ja seega kergesti pigituv. Kui malmkatelt piisavalt tihti korralikult ei puhasta, siis langeb malmkatla niigi madal kasutegur veelgi madalamale. Aga sellise pigi eemaldamine krobeliselt pinnalt on väga keeruline.
Asja teeb hullemaks ka see, et malmkatelde müüjad levitavad infot, et malmkatelt võib kütta niiskema puuga. Paraku jätavad nad rääkimata, et niiske puiduga kütmine tekitab pigi jne.

[Andrus26]

[quote="vanasäga"]Atmos puugaasikatel on sama moodi teraskatel nagu LUK. Kasutegur on Atmosel veidi parem, lihtsustatult öeldes annab Atmos rohkem sooja.
Kui Atmose katlamaja on õigesti ehitatud, seadistatud ja katlaga õigesti ümber käidud, siis on tulemused väga head. Laske oma katlamaja pädeval spetsialistil üle vaadata.

Äial töötab katlamaja muidu väga hästi. OÜ Cerbos paigaldas selle neile. Paha lugu on aint see, et keraamika põleb iga nelja aasta järel läbi Ma ei ole kindel, et mul oleks koguaeg kahe aasta puu varu ees ja ma saaks lihtsalt selle Luk-35 palju odavamalt kätte kui sama võimsa atmose katla. Aga nagu näha siis kiidetakse üldiselt
puugaasikatlaid ainult. Nii, et pean ikka veel mõtlema mis ma lõpuks ostan omale, see ikkagi pikaks ajaks.
Kaua need puugaasikatlad üldse vastu peavad?

[Külaline]

Kui on olemas piisavalt hea tõmbega(pikkusega) korsten, siis võiks ka alt põlemise katelte poole piiluda. Näiteks Molle. Selle põlemiskambris ei põle keraamika üldjuhul kiiresti läbi.Pole nagu kuulda olnud. Samas on tal suitsukäigud püstised, mis peaks vähendama kiiret tahmumist. Katlatäis kütust ei põle korraga vaid kihi kaupa ja keraamilises küttekoldes. Eelis on selles, et tuleleek saab kõrgel temperatuuril lõpuni ära põleda ja ei jahtu ennem lõpuni põlemist kuskil veesärgi vastus maha. Kui katel täistuuridel põleb, siis korstnast ei ole midagi väljumas näha...peale sooja õhuvirvenduse ja see paistab välja ka ainult tumesinise taeva taustal.

taastaja

[Minu kogemused]

Kui veel vene ajal võimaldas töökoht mulle keskküttega oma kodu ja tol ajal oli kivisüsi odav, siis paigaldasin malmribikatla NERIS. Ebameeldivused ilmnesid varsti – kivisöe tolm muutus allergiliseks, naabrid hakkasid õiendama vastiku suitsu ja vingu pärast. Aga malmribi katel on siiski mõeldud kivisöega kütmiseks. Saab ka puudega, kui siis kasutegur langeb poole võrra (45-50 protsendini) sest puude põlemisel on tuleleek väga pikk ja pool soojusest lähen korstna kaudu taevasse. Ostsin siis pealtlaetava Tsehhi katla Dakon-DOR halupuukatla. Oli juba parem aga puud pidid ühepikkused olema ja halud enam-vähem ühetaolised, muidu ei vajunud alla ja mõnikord hommikuks olid katlas puud alles ning maja külm. Aga sellel põlesid kolme aasta pärast malmist restid läbi. Siis sain sain ühelt keskkütteettevõttelt infot Tsehhi puugaasikatla Atmos kohta head infot ja lubati ka paigaldada, sest selle katla paigaldamisel on erinõuded, et kütaks efektiivselt. Alates tollest hetkest (2004) olid kõik jamad lõppenud ja maja stabiilselt soe iga ilmaga. Ettevõte, kes paigaldas, et katla eluiga on vähemalt 20 aastat kui seda hooldada nõuetekohaselt. Kahjuks tuli elukoha vahetamine ja katel jäi uuele omanikule. Uues kohas aga lasksin paigaldada sama tüüpi katla ja juba 10 aastat kütab probleemiteta. Kolm aastat tagasi lasksin samale katlale paigaldada pelletipõleti ja nüüd käin katlamajas vaid kord nädalas. Mis aga puutub muudesse kateldesse, mida rst mainib, siis ma vast uuesti ei üritaks mõeldagi Atmose väljavahetamisele Luk või mõne muu vastu! Molle on ka pealtlaetav katel! Majas katel on sama, mis inimesel süda ja selle eest tuleb hoolitseda hästi, siis ta töötab ka väga kaua. Käin vahest ka vanas kodukandis sõpradel külas ja minu endist kodu kütab siiani seesama Atmos katel ja majaomanik on väga rahul.
Siis veel – keegi siin kurtis, et peab iga neilja aasta tagant keraamika välja vahetama, siis siin on midagi kastamises viga. Minul on juba 10 aastat töötanud väljavahetamist ei vaja. Lihtsalt ei tohi märga puud ahju ajada ja ei tohi metallroobiga keraamikat kraapida. Selleks mina kasutan pikendatud varrega pehmet harja tuhaimurit. Kui minna üle pelletiküttele, ega siis soojusenergia hind kokkuvõttes mul ei tõusnudki. Kui põletasin ära 5-6 ruumi kuiva leppa siis nüüd kulub selle koguse puhul üks tonn kvaliteetset Premium pelletit ja pole vaja enam puudega jännata üldse. Aga eks igaüks otsustab, millist infot usaldusväärsemaks peab ja valib selle järgi. Soovitus ise käia rohkem ringi ja uurida otse kohapealt, milline kellelgi kodu kütab ja siis saa kõige parema ülevaate ka, millist endale soetada.
Selline on minu kogemus ka oma teise kodu katlamajast!

[Atmos 14 aastat]

Kasutan ka Atmos katelt alates 2002-st aastast la keraamikat olen vahetanud üks kord. Äial kindlasti katla kasutamisega või teenindamisega on midagi, mis ei vasta katla kasutamisjuhendi nõuetele või on seadistus paigast ära läinud. Aga proovige ikka mõnda teist tüüpi katel ka ära, siis hiljem on hea võrrelda.

Atmos puugaasikatel on sama moodi teraskatel nagu LUK. Kasutegur on Atmosel veidi parem, lihtsustatult öeldes annab Atmos rohkem sooja.
Kui Atmose katlamaja on õigesti ehitatud, seadistatud ja katlaga õigesti ümber käidud, siis on tulemused väga head. Laske oma katlamaja pädeval spetsialistil üle vaadata.

Äial töötab katlamaja muidu väga hästi. OÜ Cerbos paigaldas selle neile. Paha lugu on aint see, et keraamika põleb iga nelja aasta järel läbi Ma ei ole kindel, et mul oleks koguaeg kahe aasta puu varu ees ja ma saaks lihtsalt selle Luk-35 palju odavamalt kätte kui sama võimsa atmose katla. Aga nagu näha siis kiidetakse üldiselt
puugaasikatlaid ainult. Nii, et pean ikka veel mõtlema mis ma lõpuks ostan omale, see ikkagi pikaks ajaks.
Kaua need puugaasikatlad üldse vastu peavad?

[Atmose kasutaja]

Lugesin siin katelde kohta kommentaare ja niipalju, kui mina TPI Soojustehnika Instituudis olen soojusenergeetilist tarkust saanud, siis ei hakka siin mitte kellegi omi tarkusi ümber lükkama vaid soovitan tuletada meelde keskkoolis õpitut füüsikaainet ja küll siis selgub ka, mis on soojusenergeetikas efektiivsus ja ökonoomsus. Aga kõige kindlam on ise kõik läbi katsetada ja leida parim, kui selleks raha jätkub!

[EMS1]

Lugesin siin katelde kohta kommentaare ja niipalju, kui mina TPI Soojustehnika Instituudis olen soojusenergeetilist tarkust saanud, siis ei hakka siin mitte kellegi omi tarkusi ümber lükkama vaid soovitan tuletada meelde keskkoolis õpitut füüsikaainet ja küll siis selgub ka, mis on soojusenergeetikas efektiivsus ja ökonoomsus. Aga kõige kindlam on ise kõik läbi katsetada ja leida parim, kui selleks raha jätkub!

Täpselt nii, põhimõtteliselt puugaasikatel ei ole suurema kasuteguriga kui mõned muud katlad, mida ei nimetata puugaasikateldeks. Ei tasu uskuda reklaame ja nendes välja toodavaid numbreid. Tegelikult nö. tavalisel katlas põlev leek on täpselt samuti puugaasi põlemise tulemus. Muud kaod on erinevatel kateldel üldiselt sarnased, põhiline mis erineda võib, on soojuskadu suitsugaasidega, mida mõjutavad pigem muud tegurid, mitte see kas on nö. puugaasikatel või midagi muud.

[projekteerija1]

Puiduga köetavate katelde kasutegurites on suur vahe ja see on kindlalt Atmos puugaasikatla kasuks.
Mõistagi loeb kuidas on katel paigaldatud, kuidas kasutatakse ja hooldatakse. Kui neid tingimusi ei täideta nõuetekohaselt, siis ei saa ka katlast maksimaalselt head tulemust kätte.

Täpselt nii, põhimõtteliselt puugaasikatel ei ole suurema kasuteguriga kui mõned muud katlad, mida ei nimetata puugaasikateldeks. Ei tasu uskuda reklaame ja nendes välja toodavaid numbreid. Tegelikult nö. tavalisel katlas põlev leek on täpselt samuti puugaasi põlemise tulemus. Muud kaod on erinevatel kateldel üldiselt sarnased, põhiline mis erineda võib, on soojuskadu suitsugaasidega, mida mõjutavad pigem muud tegurid, mitte see kas on nö. puugaasikatel või midagi muud.

[EMS]

Puiduga köetavate katelde kasutegurites on suur vahe ja see on kindlalt Atmos puugaasikatla kasuks.

Ja-jah, reklaamiks hea küll.