kas kaitselüliti oleks pidanud rakenduma?

[lambaants]

Niisiis, sai vahetatava raskemat sorti ukse alla ühtlase ja tugeva kandepinna tekitamiseks valatud betoonist alusvöö. Samas kõrval kohe kilp ja sealt jookseb punt kaableid valatud vööle vahetult kõrvalt alla keldrisse. Olin valu juba lõpetanud ja mõtlesin veel mõned järgi jäänud armatuurvarda jupid betooni ülemisse kihti lisaks surada, ühe sain kenasti pandud, teist betooni suruma hakates andis vardast tunda selline korralik surin. Mitte löök, aga surin. Kilp oli mul käeulatuses ja selle tegin pealülitist koheselt tummaks, seejärel kaitsmed kõik välja ja siis hakkasin neid ükshaaval sisse tagasi klõpsima, indikaator samal ajal otsapidi vastu üht raketise kruvi. No ja süttiski indikaatoril ühte kaitset sisse lükates märgutuli. Selge, et kaabel vigane, kas juba enne või minu tegevusest ei julge pead anda. Minu jaoks küsimus, kas kaitse poleks pidanud rakenduma? Kaitsmed seal kõik Moeller toodang, konkreene isend B6, RVK-d ees ei ole, tegemist valgustusvoolu liiniga, kaabli ristlõikeks 3G1,5mm2.
Edasi mõeldes veel küsimusi: kas sarnased vigased kaablid ongi mõnedes kohtades probleemiks, kui duširuumis või suvalises kohas niisket seina puutudes saab voolu? Palju sellise lekke läbi voolu maasse jookseb, kuu lõikes? Ma usun, et kui see betoon seal ära kuivab, siis nõnda enam voolu edasi ei kanna, et otseselt tunda oleks, midagi siiski kindlasti. Muidugi vahetan konkreetsel juhul vigase kaabli ära, küsimus lihtsalt ajendatud mõttest, et kui lekkest ei tea, siis palju sellise maasse lastud voolu eest igakuiselt maksta tuleb?

[dumbuser]

Kaitse rakendub siis kui seal läheb läbi suurem vool kui rakendumiseks vajalik. Kuna ei rakendunud siis ilmselt oli see vool ka väiksem. Muidugi on võimalus, et kaitse on katki aga ma olen üsna kindel, et siis poleks see enam surin olnud. RVK oleks tõenäoliselt rakendunud. Aga jällegi oleneb voolutugevusest. Katkine kaabel või isolatsioon on alati probleemiks. Palju sealt energiat niisama ilma kütmiseks läheb seda saad teada arvesti abil. Või siis mõõdad seda voolu ja seejärel arvutad energiahulga. Kui keegi niisama peale vaadates seda öelda oskab siis see on ikka eriti kõva mees.

[sagrimees]

Kuna sul RKV-d ees ei olnud, ei pidanudki ta koheselt välja lülitama. Kaitse rakendumise loogika selgitas eelmine kasutaja hästi ära.
Kindlasti soovitan sul kõik sealt kaudu jooksvad liinid üle kontrollida enne kasutuselevõttu, kuna üks asi on nn energiakadu, aga teine asi on ju ohutus. Kui sul oleks juhtunud üks käsi selle suriseva varda küljes olema ja teine juhuslikult mõne muu hästi juhtiva pinna vastas, oleks võinud see ekspertiment väga halvasti lõppeda. Ning tõenäoluselt oleksid näinud ka seda, et see 6A kaitse ennast välja lülitab sinust läbiva voolu tõttu.

Mis puudutab aga lekke teel kuluvat energiahulka, siis seda väga üheselt ei saagi selgeks mõõta, kuna sageli sõltub see ka hetkel valitsevas niiskuse sisaldusest nii materjalides, kui õhus. Kunagi olen ühe vigase õue pistiku vahetamisega 100 ruuduse elamu elektrikulu kahekordselt vähendanud. Seal oli muidugi ees 20A keeratav kaitse nõukogude hiilgeaegadest, mille tegelik rakendumine arvatavasi veelgi suurematel voolutugevustel toimis.