Villa pressimise kasulikkus/kahjulikkus

kuidas soojustada oma elamist
antskan
külaline

Villa pressimise kasulikkus/kahjulikkus

Lugemata postitus Postitas antskan »

Selline hea ja rumal küsimus tekkis. Nimelt kui 150mm paksuse karkassi vahele pressida 200mm villa, kas see on pigem hea või halb? Sooja peaks idee poolest rohkem pidama aga kas kokku pressides mingeid halbu omadusi juurde ei kerki?
Külaline
külaline

Re: Villa pressimise kasulikkus/kahjulikkus

Lugemata postitus Postitas Külaline »

antskan kirjutas:Selline hea ja rumal küsimus tekkis. Nimelt kui 150mm paksuse karkassi vahele pressida 200mm villa, kas see on pigem hea või halb? Sooja peaks idee poolest rohkem pidama aga kas kokku pressides mingeid halbu omadusi juurde ei kerki?
Sooja hoiab vähem, kui 150mm vill.
saarlane
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 214
Liitunud: 08 Nov 2011, 16:44
On tänatud: 4 korda

Re: Villa pressimise kasulikkus/kahjulikkus

Lugemata postitus Postitas saarlane »

Halb, sooja seob ikkagi õhk villa sees.
Surud kokku siis on ka seda seisvat õhku vähem.
Kasutaja avatar
Hiid
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4250
Liitunud: 30 Jaan 2005, 12:46
Asukoht: Tartu
On tänanud: 87 korda
On tänatud: 76 korda

Re: Villa pressimise kasulikkus/kahjulikkus

Lugemata postitus Postitas Hiid »

kuidas saab olla nii, et kõvavilla ja pehme vill on sama soojad?
Parocil o.o37 siis.
Kõvavill paistab olevat kordades tihedam.
fgh
külaline

Re: Villa pressimise kasulikkus/kahjulikkus

Lugemata postitus Postitas fgh »

Nii lihtne see vast pole. Ma ei julgeks väita, et mõningane kokkusurumine automaatselt villa halvemaks muudab. Soojapidavuses saab määravaks ilmselt villa kiu paksus ja struktuur. Odavamates villades on nagunii õhku liiga palju sees. Samas kust see piir läheb ja millal villast saab taas kivi on raske öelda, võta termokaamera ja vaata järgi. Osad fassaadi krohvitavad plaadid on paremate näitajatega kui need pehmed tahvlid... Kui ainult õhust soojapidavus sõltuks, siis ei oleks villa seina üldse vaja panna, vaid piisaks tuuletõkkeplaadist ja tapeedist.
Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6165
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 76 korda
On tänatud: 138 korda

Re: Villa pressimise kasulikkus/kahjulikkus

Lugemata postitus Postitas Küülaline »

fgh kirjutas:Kui ainult õhust soojapidavus sõltuks ... piisaks tuuletõkkeplaadist ja tapeedist.
Piisabki, kui kõik on hermeetiline.
fgh
külaline

Re: Villa pressimise kasulikkus/kahjulikkus

Lugemata postitus Postitas fgh »

Selleks peaks seinas vaakum olema ja selliseid soojustusmaterjale on juba olemas.
ifffff
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1867
Liitunud: 31 Okt 2006, 00:18
On tänanud: 17 korda
On tänatud: 62 korda

Re: Villa pressimise kasulikkus/kahjulikkus

Lugemata postitus Postitas ifffff »

Küülaline kirjutas:
fgh kirjutas:Kui ainult õhust soojapidavus sõltuks ... piisaks tuuletõkkeplaadist ja tapeedist.
Piisabki, kui kõik on hermeetiline.
Ei piisa, märksõnaks on konvektsioon.
Teinekülaline
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 366
Liitunud: 06 Jaan 2009, 23:19
Asukoht: Tallinn, läänepoolne Harjumaa
On tänatud: 22 korda

Re: Villa pressimise kasulikkus/kahjulikkus

Lugemata postitus Postitas Teinekülaline »

Targutaks ka natukene kaasa. Puht teoreetiliselt lähenedes suurendab igasugune villa kokkusurumine soojusjuhtivust aka vähendab soojapidavust.
Järgnev on ülim lihtsustus ja ei pretendeeri absoluutsele tõele.
Kõik materjalid juhivad soojust, mõned paremini, mõned halvemini. Näiteks klaasvill koosneb kahest materjalist: klaas (lambta 0,75) ja õhk (lambta 0,02). Klaasvilla soojusjuhtivus kujuneb nende kahe keskmisena arvestades nende protsentuaalset sisaldust st kui klaasvillas on 5% klaasi ja 95% õhku, siis teoreetiline soojusjuhtivus on 0,05*0,75 + 0,95*0,02 = 0,0565 Vähendades klaasi osa 2% peale
0,02*0,75 + 0,98*0,02 = 0,0346 (see on teoreetiline, praktikas määratakse lambta laborikatsetega)
Ehk surudes villa kokku klaasi kogus kogupaksuses jääb samaks, õhku jääb vähemaks ehk soojusjuhtivus suureneb, soojapidavus väheneb.
Siiamaani kõik kena aga vastu tuleb villa hõrendamisel üks probleem. Nimelt kui villa teha järjest hõredamaks saabub punkt, kus see hõre vill ei suuda enam soojusisolaatorina toimivat õhku paigal hoida ja materjali sees hakkab toimuma konvektiivne soojuse ülekanne ja materjali soojapidavad omadused hakkavad halvenema. Väidetavalt on see tasakaalupunkt seal, kus kaasaegsed kõige hõredamad klaas- ja kivivillad.
Eelnevast veel üks kõrvalmärkus. Turule tuleb pidevalt uusi isolatsioonimaterjale ja kui keegi reklaamib oma materjali ülimadalat soojusjuhtivust väites selle olevat 0,02 või isegi alla siis soovitan sellistesse reklaamidesse suhtuda ülimalt kriitiliselt.
Rõhutan veelkord, et see targutus on ülim lihtsustus ja ärge väga kõvasti lööge.
A propos Mind huvitab tõsiselt kommenteerija fgh väide, et on olemas ehituses isolatsioonimaterjale, milles on vaakum. Jätame kosmosetööstuse kõrvale. Tahaks viidet.
Ei ole lahendamatuid probleeme, on vaid vähe aega või raha
Ei ole rumalaid küsimusi, on vaid rumalad vastused
Kuid vastuse võib saada vaid see, kes küsib. 5013245
http://nagi.ee/photos/Teinekulaline
Külaline
külaline

Re: Villa pressimise kasulikkus/kahjulikkus

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Teinekülaline kirjutas: A propos Mind huvitab tõsiselt kommenteerija fgh väide, et on olemas ehituses isolatsioonimaterjale, milles on vaakum. Jätame kosmosetööstuse kõrvale. Tahaks viidet.
http://www.isover.ee/tooted/ehitusisola ... aterjalid-
Teinekülaline
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 366
Liitunud: 06 Jaan 2009, 23:19
Asukoht: Tallinn, läänepoolne Harjumaa
On tänatud: 22 korda

Re: Villa pressimise kasulikkus/kahjulikkus

Lugemata postitus Postitas Teinekülaline »

Sellistesse reklaamidesse ma soovitangi ülikriitiliselt suhtuda. Mida me sealt loeme:
Soojusjuhtivus toote vaakumosas on 0,007 W/(m·K)
See on täpselt sama kui klaasvilla tootja kirjutab, et meie klaasvilla õhuosa soojusjuhtivus on 0,02
Teine lõik:
Seda võimaldab ränioksiidist valmistatud isoleeriv südamik. Isoleeriv südamik on mitmekihilise alumiiniumkile abil suletud vaakumisse.
Kas keegi saab aru, mida sellega öelda tahetakse? Kui südamikuks on ränioksiid, siis ei ole see vaakum, kui südamik on vaakumis, siis mille kuradi pärast seal mingi südamik peab olema, vaakum on igal juhul parem isolaator kui mistahes "südamik" seejuures on ränioksiid väga hea soojusjuht. Ja kui kogu asja hoiab alumiinium (???) Alumiinium on üks paremaid soojusjuhte jäädes alla vaid vasele....
Sellised vastuolud esimese diagonaalis lugemisega. See, et tegemist on suurfirma kohaliku esinduse kodulehega ei tee sellest tõde.
Ei ole lahendamatuid probleeme, on vaid vähe aega või raha
Ei ole rumalaid küsimusi, on vaid rumalad vastused
Kuid vastuse võib saada vaid see, kes küsib. 5013245
http://nagi.ee/photos/Teinekulaline
Vasta