Jää ümber maakollektori toru

[Oravaonu]

Kuna keldrisse hakkas maakollektori ja seda ümbritseva kõri ehk nn hülsi vahelt vett tulema, siis sai maa sees oleva hülsi ots lahti kaevatud, et seda uuesti isoleerida. Hetkel läheb maakollektorist välja -2C , siis lahtikaevamisel oli ka näha, et selle toru ümber oli paari cm paksune jää. Jah, just nimelt puhas JÄÄ ( külmunud vesi), mitte külmunud pinnas vms.
Siit ka minu küsimus, et kui suvel see jää sealt ära sulab, siis kas toru ümber jääb osaliselt õhk või siis mitte väga tihe ehk soojust halvasti juhtiv pinnas.... mille tulemusena pinnase soojusjuhtivus ja ka pumba kasutegur halveneb ?

Äkki peaks laskma peale maakollektori paigaldamist pinnasel mingi aega vajuda ja alles siis soojuspumba taha lülitama ? Minu sai ühel päeva maakollektor valmis ja ülejärgmisel päeval juba ka pump tööle pandud. Peale kaevetöid olid parajad sajud ja pinnas üsna vesine. Ilmselt tekkis esimene jää juba üsna varsti peale maakollektori paigaldamist selle toru ümber ja pinnas polegi selle ümber korralikult tihedaks vajunud ja see oli ka põhjus, miks pinnasesse vajunud sadevesi leisis endale soodsama tee, mida mööda liikuma liikuma hakata ( kahjuks küll maja suunas). Kogu teostus on 2a vana , aga alles nüüd oli leke ehk ilmselt andis nüüd see isolatsioon seal hülsi otsas järgi. Kokku on majja/keldrisse tulevadi otsi 4, aga antud juhul lekkis nendest ainult ühe toru/hülsi isolatsioon ( väljamineva ).
Lisan ka pildi olukorrast, kus jäätunud osa on näha töömehe jalgae kõrval, seal, kust toru on paljas, sai jää maha koputatud, et uus ja nn lollikindlam isolatsioon paigaldada.
Mida targemad ja kogenenumad mehed arvavad sellest jääst, kas see on sellisel kujul OK jne ?

[Külaline]

Hetkel läheb maakollektorist välja -2C

Talve pole veel olnudki

[Coolhouse]

Mis mõttes läheb maakollektorist välja -2 C? Kas siis soojuspump jahutab saabuvat vedelikku ja soojuspumbast läheb maakontuuri vedelik näiteks -7 C ?

[rokikas]

Vaevalt sinna mingit erilist "õhutoru" ümber plastiktoru jääb peale jää sulamist. Vesi tihendab ilmselt seal kõik mis võimalik.
Aga see et küttehooaja alguses juba jää seal olemas on küll kummaline. Mis siis veel kevadeks saab?

[EMS]

Siit ka minu küsimus, et kui suvel see jää sealt ära sulab, siis kas toru ümber jääb osaliselt õhk või siis mitte väga tihe ehk soojust halvasti juhtiv pinnas.... mille tulemusena pinnase soojusjuhtivus ja ka pumba kasutegur halveneb ?

Ma ei ole üldse maakütte spetsialist, seepärast küsin sellise loogilise küsimuse, et kas MAAküttetorud ei peakski pinnasega (MAAga) kontaktis olema, mitte maa sees oleva õhuga?

[Küülaline]

Kas te tahate öelda, et see töömehe jalgade juures olev hall koorik ümber toru on jää? Ühtlase paksuse ja sileda välispinnaga puhas jää, mitte jäätunud pinnas?

[Külaline]

Kas te tahate öelda, et see töömehe jalgade juures olev hall koorik ümber toru on jää? Ühtlase paksuse ja sileda välispinnaga puhas jää, mitte jäätunud pinnas?

Kas soojusjuhtivusele on sellel (jää vs jäätunud pinnas) olulist vahet?

[Coolhouse]

Maapinnast võetakse soojust eri maades väga erinevalt. Meie mõistes peaks kollektorit ümbritsema maapinnas kuid näiteks Soomes puuritakse puurauk graniiti ja see täitub veega. Seega on kontuuri ümber vesi ehk ekstreemjuhul jää. Oluline on siiski et kontuur on piisavalt pikk ehk õieti arvutatud.

Kuna on huvi siis alljärgnevas mõned soojusjuhtivuse keskmised näitajad W/(mK)
Kuiv liiv 0,4
Külmunud liiv 2,0
Märg liiv 2,4
Kuiv savi 0,4
Märg savi 1,6
Õhk 0....20C 0,02
Jää -10.....0 C 2,2

Seega külmunud pinnas ikkagi juhib soojust edasi.
Küsimus on aga selles et kui soojuspump võtab kontuurist külmemat vedelikku siis lähevad soojuspumba näitajad halvemaks ja halvimal juhul hakkab soojuspump tihti sisse ja välja lülitama.
Ehk teisiti öeldes kui sellest kontuurist võetaks jooksva meetri kohta vähem soojust siis oleks maapinna temp kontuuri ümber kõrgem.

Oravaonu peaks vaatama oma soojuspumba seadistused üle, õigemini peaks seda paigaldaja tegema.

[sashaobrok]

See jää põdemine on jah huvitav. Ma panin oma toru üldse tiiki. Mis nüüd saab:)?

Aga kui nii varakult juba paks jääkiht ja -2 vedelik tagastub, siis on küll maja väga hõre või toru lühike.
Mina saan oma veekogu põhjast stabiilselt +5 tagasi.

[Hiid]

Kas sul on läbivoolav tiik?
Ma tahtsin ka omale tiiki panna, aga pidi olema võimatu.

[kütja2]

Kui maakollektorist välja läheb -2 siis kui palju sisse tulev temp on?

Mul hetkel kollektorist tuleb +3,7 ja tagasi läheb -0,1kraadi.

[Coolhouse]

Kui maakollektorist välja läheb -2 siis kui palju sisse tulev temp on?

Mul hetkel kollektorist tuleb +3,7 ja tagasi läheb -0,1kraadi.

Selline peaks ka normaalne olukord olema. Teema algataja on lisanud pildi kuid ei ole öelnud millise toruotsa lahti kaevas. Kuna aega oli siis lõin eile siia ehitusfoorumi otsingusse "Oravaonu" ja tuli ka välja see arvatav "haiguslugu" . Krunt on maakonturi jaoks väike ja maja oli kunagi hõre.
Eks peremees peab siis ise edasi mõtlema kuidas vajadusel soojuskoormust vähendada või täiendavat kontuuri teha.

[Oravaonu]

Nii, kuna olin eemal, siis ei olnud võimalik kohe tekkinud küsimustelöe vastuseid anda ja teen seda nüüd. Nii nagu ka alguses kirjas on, siis lahti on kaevatud soojuspumbast väljaminev maakollektori toru ehk see üks nn lekkiv. Kui pikalt väljaminevate torude ümber jälle selline jää on, ei tea kahjuks. Kui see jää sai toru ümbert lahti koputatud, siis oli see ikka pigem selline hallikas jää ehk külmunud vesi, millest pinnast küll ei eriti paistnud. Maakollektorist tuleb küttetsükli lõpus sisse +1C ja välja läheb -2C.
Mis puudutab maakollektori pikkusesse, siis see mahtus krundile ikkagi lõpuks ilusti ära ( 2x 250m ja pump on Nibe 8kw, köetavat pinda 165 ruutu ja radiaatorküte).
Maja on siis 2a tagasi soojustatud ( uued 3x paketiga aknad, soojustatud lagi jne) ja tänaseks ka energiamärgis olemas ehk siis C klass 122kw/m2a . Maaküttel ja vendil on eraldi vahel eraldi el arvestid, iga kuu pean arvestust kulude kohta analoogselt nagu siin http://www.werder.ee/maakyte.htm aga see hoopis teine teema. Mind ennast teeb ka murelikuks see, et juba kütteperioodi alguses selline jääkiht ümber kollektori. Peale paigaldust umbes kuu aja pärast käis küll paigaldaja korra üle vaatamist ja pumba kiirusi reguleerimas aga kuidagi nn kiiruga jne seda kõike tehti. Seega küsimus, kas oleks mõnda spetsialisti, kes oleks nõus need seadistused jms üle vaatama... objekt asub siis Tartust 10km kaugusel.

[pold]

Nagu Küülaline eespool märkis, on see "jää" liiga korrapärane. Foto on nigel, aga ma pakun, et tegemist on mingi EPSilaadse kõriga toru ümber, mis on üleni vett täis imbunud ja vesi nüüdseks loomulikult jäätunud. Miks selline kõri sinna pandud on, ei oska öelda, vb toru kaitseks labida, kivide, vajumise vmt eest. Kuna kõik poorid vett või jääd täis on, siis midagi halba see "soojustus" seal ei tee.

Oravaonu saab selles veenduda, kui võtab mõne lõhutud tüki sooja tuppa kaasa ja laseb kausis üles sulada, sinna peaks peale vee veel midagi jääma.

[Oravaonu]

Pumbast väljuv toru.

Kollektor.jpg (535.19 KiB) Vaadatud 4983 korda

Sorry, pilt pole jah kõige parem, aga selliste kõride/hülsside paigaldamine majast ajast väljuvate otsade ümber täiesti tavaline ja selleks on omad põhjused. Vett see ei ima ja hetkel on vee sinna sattumise põhjus kõrvaldatud. See jää oli mitte hülsi sees vaid maa sees oleva toru ümber kuni hülsini. Selle jääga kahjuks nn loomkatseid enam teha ei õnnestu, kuna seda pole enam, aga lahtikaevamisel sai seda uuritud ja muditud.. oli selline nn kevadiselt mure ja rabe jää. Jääkiht oli tõesti nn korrapärane ehk ühtlaselt ümber toru.
Minu küsimus on hoopis selles, kas sellisel kujul jää paiknemine on normaalne ehk et ümber toru pole mitte külmunud pinnas vaid jää ja kui see suvel ära sulab, siis kas pinnas vajub ikka ümber toru tagasi jne. Lisaks, kas sellise jää tekkimine juba detsembri lõpus on normaalne ja kui ei, siis mis võiks olla selle põhjuseks ja kuidas seada olukorda parandada. Lisan ka uue märkustega pildi.

[Coolhouse]

Huvi pärast: Milline on maapinnast tuleva vedeliku temperatuur tsükli algul?
Arvutustes on maapind Tartu ümbruses +4,8 C. See peaks andma numbritest ettekujutuse. Maapinnast saab nagu akupatareist võtta seda energiat, mida patareis parasjagu on. Seega kui vedelik võtab maapinnast soojust ära siis on kontuurist väljuva vedeliku temperatuur natuke madalam kui maapinnal. Edasi võetakse vedeliku soojus soojuspumba soojusvahetis soojuspumpa. Selleks et soojust vedelikust kätte saada peab külmaaine jällegi olema vedelikust külmem. Kokku tuleb seega arvestada kahe temperatuuride vahega. Seetõttu võibki juhtuda et soojuspumbast väljuv vedelik on alla 0 C.
See energia mida maapinnast saab on igaühel erinev, seda ka Läänemaaal või Tartumaal.

[pold]

Aitäh täpsustusete eest. Probleem on küll kõrvaline, tegelik mure on väike krunt/suur külm maja, nagu Coolhouse kirjutab (mille tõttu miinustemperatuuril külmutusaine üldse trassi jõuab). Endiselt jääb aga fotot vaadates võimalus, et midagi sarnast minu kirjeldatule võib selle jääkasuka korrapärasust ja rabedust selgitada. Kui auk veel lahti on ja palju tüli ei tee, siis võiks sealt paar tükki veel raiuda ja ikkagi sulama panna, saaks kindel olla, et ikka on puhas jää.

Puhta jää variandi puhul käiks nii: Jõudu on veel külmudes palju ning võib ümbritseva pinnase eest ära lükata küll, on see tihendamata või mitte. Miks sinna sel juhul jää koguneks, on vee migratsioon külmumistsooni. Lühidalt öeldes tekib toru pinnale jääkristall (jää), lähedal asuv vesi liitub jääkristalliga, alles jääb pinnases kuivem koht ning kõrvalt tuleb kuiva kohta vett juurde, mis omakorda külmub. Korrata seda mitu aastat ja õõnsus ainult suureneb.
V. Jaaniso: http://www.ttu.ee/public/e/ehitusteadus ... pm_123.pdf

[Oravaonu]

Ei ole nii täpselt pumba kõrval seisnud, aga täna hommikul vaatasin, kui pump soojendas tarbevett , siis maa seest tuli sisse +3C ja välja läks 0C, ilmselt oli selline olukord üsna töötsükli alguses.
Mul omal ka selline kahtlane tunne et selle kolmanda kütteperioodi alguseks on see jää seal aastatega seda nn tühimikku suurendanud, maa soojusjuhtivus ehk kontakt maakollektoriga vähenenud ja lähtuvalt sellest ka juba üsna varakult miinus temperatuuriga tagasivool, varasematel aastatel läks miinusesse ikka hiljem....???
Kaevamis ja uurimistöid pole enam võimalik teha, sest peeale selle lekke parandamist sai kohe ka lahtikaevatud koht tagasi kinni aetud.

[Coolhouse]

On arvamused ja on faktid. Fakt on see et vedelik tuli kontuurist +3C . Üldteada on ka asjaolu et jää tekib alla 0 C. Seega ei ole Su kollektor kogu ulatuses jääs.
Kui see jää oli nagu kirmetis siis on see äsja tekkinud. Kui see jää oleks igikelts siis oleks jää purustamisega tükk tegemist.
Võib pista jääkuubiku jagu vett sügavkülma ja proovida siis seda pikemat aega sulatada või haamriga purustada.
Ka temperatuuride vahe 2 C näitab et soojuspump saab maapinnast soojust kätte.

[Oravaonu]

Kõik on loogiline ja õige, lihtsalt kujutasin ette, et maakollektori ümber külmub ära maa, mitte ei tekki sinna nn jääst koorik ja hinge hakkas närima kahtluseuss, kas suveks vajub jälle maapind toru ümber tagasi või jääb sinna õhku ning see tegi ärevaks. Aga jah, jää oli selline pehme nagu kevadine jää veekogudel, pehme ehk väike haamrikoks ja jää pudenes toru ümbert laiali.
Aga mõnda asjatundlikku meest ootaks ikkagi seadistusi üle vaatama.

[sashaobrok]

Kas sul on läbivoolav tiik?
Ma tahtsin ka omale tiiki panna, aga pidi olema võimatu.

Mingi väike ojanire voolab jah, suvel täitsa kuiv aga kevadel tuleb sulavett ikka vulinal. Aga ega ma ei tea ka mis kevadeks saab kui -30 kolm kuud jutti tuleb:)

[aero]

Minu SP maakollektorist tuleb praegu (+3 õues) põrandate kütmise ajal sisse 0-0,1° ja maasse läheb -3,5 kuni -3,8°. Tarbevee kütmise ajal tuleb sisse 0,2-0,4° ja maasse läheb -1.8 kuni -2,5°. Kas nii madalad numbrid peaksid murelikuks tegema? Esimene normaalne kütteperiood selle süsteemiga, pump on töötanud keskmiselt 10h ööpäevas.

[Külaline]

Temperatuurid on nagu madalad küll.
Peaksid ikkagi paigaldajaga arutama sest neid tegured , mis asja mõjutavad on ikka rohkem kui mõni.
Pinnas võib olla savine või kollektor lühike.
jne.

CH

[Külaline]

Temperatuurid on nagu madalad küll.
Peaksid ikkagi paigaldajaga arutama sest neid tegured , mis asja mõjutavad on ikka rohkem kui mõni.
Pinnas võib olla savine või kollektor lühike.
jne.

CH

Savine pinnas peaks junolema just hea.... ?

[Guest]

Minu SP maakollektorist tuleb praegu (+3 õues) põrandate kütmise ajal sisse 0-0,1° ja maasse läheb -3,5 kuni -3,8°. Tarbevee kütmise ajal tuleb sisse 0,2-0,4° ja maasse läheb -1.8 kuni -2,5°. Kas nii madalad numbrid peaksid murelikuks tegema? Esimene normaalne kütteperiood selle süsteemiga, pump on töötanud keskmiselt 10h ööpäevas.

Igati normaalne tulemus Jaanuari alguseks. Kui -30 päevasid tulema ei hakka siis ongi nii, et tsükli lõpuks tuleb sisse 0.1 kraadine vesi ja -3.9 läheb välja. Selle aasta sügis ja suvi olid väga vihma vaesed mis ka ei olnud head.
Aga praegu lumi sulab ja vesi liigub. Maakütte torud ~1m peale pannakse, kuna sinna sügavuseni tavaliselt maapind ära ei külmu. Vee/niiskuse liikumine on see, mis sooja tuppa toob, mitte "eriti" soe maapind. Kui sul oleks puuraugud siis vast teine teema.

Täna just vaatasin,et kui pump oli 30 minutit töötanud, siis tuli maast 3 kraadi sooja. Eks tsükli lõpuks oli see langenud 0 kraadi kanti.

Kevadel võib sul tsükli alguses juba 0 kraadi sisse tulla ja -4 välja. Oleneb ilmadest. eriti karmiks läheb siis kui kevadel päike päeval väljas ja õues väike pluss. Öösel -10 kraadi (kaks talve tagasi). Siis terve öö kihutab pump sooja teha ja hommikul kui päike välja tuleb siis toimub üle kütmine. Seda ka siis kui termostaadid toas on.Inerts on kõva põrandaküttel.

Mis puudutab sissetulevat temp. siis kas keegi on arvutanud , et kui panna hübriid, maa/õhk-vesi. Kui väljas kuni +5 siis kütmine õhust ja kui külmem siis maapumbaga. Kas saaks olulist võitu rahas.