Kumba tuleb soodsam?

[mjogis]

Tere!

120m2 maja vaja ära kütta. Tuleb puukatel ja nüüd siis küsimus, kas panna radikad või torud põrandasse? Tube kokku 4 + köök + esik. Ja ehk keegi oskab umbkaudse hinna öelda(ilma katlata)?

[onu41]

Radikad tuleb kindlasti odavamad.Korraliku põrandakütte saad alles 400 eekit/m2. Aga radikate hinda küll ei oska öelda

[susi*]

Maitse asi ma arvan, mõlemad variandid head koos pisikeste puudustega.
Radikad tulevad odavamad küll jah. Mina arvutasin umbkaudu nii, et I korruse peal(80m2) tuleks vahe ca 20K radikate kasuks ja need vist panemegi.

(Dilemma on aga selles, et vannituppa tahaks ikka sooja põrandat. Idee on lasta see sama vesi ikkagi vist läbi põranda, termostaat ette jne. Pole veel spetsialistidega väga rääkinud, kuidas toimima hakkab, aga siit nt olen lugenud, et pidi võimalik olema. Elektriküte ei tasuks ära, materjal ca 5K+ igakuu 100-200.- suurem el arve, 7-8 aastaga sama hind, mis terve põranda küttele oleks läinud.)

Põrandakütte hind on jah alates onu41 pakutud variandist ülespoole

[warlock]

El tuleb kuus 100-200 eeki kallim, aga palju maksab kütteperioodil 30 päeva kuus katla kütmisele kuluv aeg?
See, et el.küte installeerimine tahkekütte omast 5T+ kallim on, küll tõele ei vasta, või ma sain millestki valest aru? Tahkekütte paigaldus peaks siiski ca 10T kallim olema.

[warlock]

See 100-200.- käis vist ainult vannitoa kohta?
Kui tahkeküttega kütta siis ega tahkeküte ka tasuta ole, sõltub vannitoa suurusest, ehk nii 50-100 eeki kuus tuleb hinnavahe. Samas elektri puhul võid suvel ka küttega ruumi kuivatada ja ei pea sellepärast katelt kütma hakkama. Materjalide hind peaks vannitoa puhul el ja tahkekütte puhul enam-vähem sama tulema, ükskõik kas vastavalt radikakütteid või põrandakütteid võrrelda.

[Külaline]

põrandaküttetoru ei ole ju kuigi kallis, ma just ostsin 250 m alupex toru, maksma läks ca 3500 krooni. paigaldamisega saad ise hakkama.

[susi*]

See 100-200.- käis vist ainult vannitoa kohta?
Kui tahkeküttega kütta siis ega tahkeküte ka tasuta ole, sõltub vannitoa suurusest, ehk nii 50-100 eeki kuus tuleb hinnavahe. Samas elektri puhul võid suvel ka küttega ruumi kuivatada ja ei pea sellepärast katelt kütma hakkama. Materjalide hind peaks vannitoa puhul el ja tahkekütte puhul enam-vähem sama tulema, ükskõik kas vastavalt radikakütteid või põrandakütteid võrrelda.

Vannitoa kütet mõtlesin ainult jah, katel tuleb niikuinii. Tahkeküte on peaaegu tasuta, kui mets maja taga on ainult oma töö ja vaev.
Ma olen vist selline kooner, et ei raatsi elektriga kütta, kui katel olemas on... aga kui ainult 50..100eeku kuus, siis oleks teine asi. Ma olen kuulnud ikka, et peale põrandaküttele üle minemist on nt paneelikas el arve tõusnud 200 eek, seal vannitoa suurus ca 4m2, mul on ca 6m2. Selle järgi nagu arvestasin, et 200 läheb vähemalt kuus siis lisaks.

[Imre]

Vaat radikad ja põrandaküte ikkagi erinevad asjad,lihtsalt termostaat ette ,ei saa põrandaküttele panna,sinna ikka segusõlme vaja,radikasse lased 70kraadi,põrandaküte tahab max.35kraadi

[susi*]

Ma mõtlesin midagi sellist u nagu siin teemas, aga et põrandaküte ainult vannitoas.
Aga see selleks. Tundub, et ühes oma eelmises postis luiskasin vähe.Arvutasin ja arvutasin ning leidsin hoopis, et kui mõlemad ise paigaldada, siis tegelikult hinna vahet materjalidel ei olegi variantidel - radiaatorid+el põrandaküte vannitoas või täispõrandaküte+ üles radiaatorid. Hinna vahe oli miskine 3-5 tuhat. Kõik oleneb nüüd muidugi kas võtta paigaldus firmast või panna ise.

[kaidu]

arvutasin et tuleb sama hind materjalidega kui ise paigaldad . firmad küsivad ikka palju samas kui on vähegi aru peas on see päris lihtne.

[mel777]

Radikad tuleb kindlasti odavamad.Korraliku põrandakütte saad alles 400 eekit/m2. Aga radikate hinda küll ei oska öelda

tüüpiline müügimehe pläma, korraliku põrandakütte oskab iga mees teha, kel vähegi ajusid. Olen pakkumisi saanud ka üle 500 EEK/m2 .. ei tea, mis hõbetorud need veel on ?

[kaidu]

mul tuleb ka põrandakute 50 ruudule.huvitav kui raske on toru paigaldada, kui armeering paigas. Arvan et päevaga painutab ja seob selle sinna kinni. Kurask päevapalk 400eeki m2 20000 tonni .Pole ime et mõni maksab enda katlasüsteemi eest sada kilo.

[restauraator]

Eks see ole maitse asi mida keegi valib. Radikaid ole võhikul kindlasti kergem ülesse sättida ja hiljem mõnda möödalaskmist parandada... ja kas isegi põrandakütte müügimehed ei soovita vähemalt magamistoas radikaid kasutada... Sellest tavaliselt palju ei räägita, aga kuidas sobib kokku terve maja põrandaküttega ntx loomulik ventilatsioon. Mis nipiga see toimib? Kui nüüd mõni oma viimased veeringud põrandasse matab ja pärast selgub, et nüüd hea õhuringluse saamiseks vajalik tingimata tõhus sundventilatsioon veel välja ehitada...siis tuleb soodsam küll, saab ju kaks head asja korraga


Ps. Muide, korralik sundventilatsiooni süsteem aitab väga palju energiat kokku hoida.

[Külaline]

Ps. Muide, korralik sundventilatsiooni süsteem aitab väga palju energiat kokku hoida.

Väga huvitav väide. Põhjendada ka oskad?

Mis põrandaküttesse ja ruumisisesesse õhuringlusse puutub, siis toimib küll. Soe (väiksema tiheduseda) õhk tõuseb põrandalt ülespoole. Välisseinte ääres õhk jahtub ja vajub põrandale. Ruumis olles aru küll saada ei ole, et õhk kuidagi halvem tunduks, kui radikatega ruumides.
Ma väidaks hoopis, et põrandaküttega hoiab pisut küttekuludelt kokku. Radikate juurest tõuseb soe õhk kõigepealt lae alla ja alles jahtudes ringiga põrandale - ruumi temperatuur on ebaühtlasem, kui põrandakütte korral. Kui umbes näo kõrgusel olevad termomeetrid näitavad mõlemal juhul +22C, siis põrandaküttega ruum tundub soojem olevat.

[susi*]

Vaat radikad ja põrandaküte ikkagi erinevad asjad,lihtsalt termostaat ette ,ei saa põrandaküttele panna,sinna ikka segusõlme vaja,radikasse lased 70kraadi,põrandaküte tahab max.35kraadi

Miks ikkagi ei saa? Kui jätta vannitoa ots viimaseks ja sealt kaudu jahtunud vesi katlaruumi tagasi. Termostaat ka ette. Lugenud siit ja mujalt foorumitest küll, kus paneelmajades vannitoa soojendamiseks mõeldud kuumaveetorust vesi lastud läbi põranda - korrusmajas on see veelgi problemaatilisem kui minu juhtumi puhul.
Kaalun ikka veel mõlemat varianti ega suuda otsustada - täispõrandakütte puhul kardan kõige rohkem, et kui mingi jama tekib, siis sant parandada ja kui ise paigaldatud, siis pole kedagi peale enda kiruda ja kellegi käest garantiid nõuda .
Tekkis ka üks loll küsimus - kuidas ja kust jooksevad radiaatorite torud, arvatavasti mööda seina ääri, aga kas ka betooni sees? Ja kuidas üle koridori saada, ikka läbi põranda? Otsisin netist ka paljude radiaatori tootjate kodulehtedelt, aga ei leidnud ühtegi joonist.

[restauraator]

Susi - kuda sa suviti siis vannitoa põrandat kütad? Siis pea ikka mingi eraldi liin olema. Tehakse ka nii, et hügieeniruumi paigaldatakse radikas või käterätitoru, mis on sõltumatu muust kütteelementidest. Suviti siis saab katlaga sooja vett ja kütta seda ühte radikat. Oleneb akupaagist ja elanike soojavee vajadustest, peab kütma 3-5 korda kuus.

Eelmisel külalisel pole siis välisseinte äärtes küttetorustikku paigaldatud ja välissein ise ka külmaks jäänud, et jahtuv õhk seal nii hästi langeda suudab. Elanikul on küll põrandaküttega ruumis soojem olla, sest jalad on ju soojas (NB! See ei tohi jälle liiga soe olla), aga kuidas sa ikka korralikult värsket õhku saad, ruumi igas punktis?

[Külaline]

Põrandaküte on 400 per ruut ? Ma tegin endale ise selle, umbes 160 ruutu ja praegu arvutasin üle, kuskil 280 eek ruutmeeter. Kuna asi on vanas majas siis tuleb sinna hinna sisse põrandatasanadus liivaga, siis soojustusvaht, kile, armatuur, torud, tsement ja liiv koos veega, mille sees need torud "elama" hakkavad ja parkett. Hinna sees on ka kollektorid ja katlast tuleku ja mineku torud, samuti ka elektrooniline juhtimine, mis on siis termoandur igas toas, elektrilised ajamid kontuuridele ja programmkell, kuhu saab igaks päevaks erinevad reziimid progeda. Ainuke miinus on, et aega läheb üsna palju, kuna ma pean tubahaaval tegema, sest mujale pole lihtsalt kolida. Kui saaks kõik korraga teha siis ajaks jah betoonilondi aknast tuppa ja ma usun, et ega see lõpphinnale mingi suurt kirvest küll juurde ei too. Aga 400 ja enam on minu arust küll kirves või siis on tellijal tõesti poogen mis tema rahaga tehakse.

[susi*]

eh, sul on armatuur ja soojustus jms ka kõik selle 280 eek-i sees, ma siin ise tagasihoidlikult arvutasin, et ainult põrandaküte ise ostes ja paigaldades tuleks 250 eeki/m2 miinimum (pinda 80m2, hinnas torud, kollektor, segusõlm, termostaadid, tsirk. pump jms). Nojah, kuna sul poole suurem pind, siis sellest tuleb ka odavam ruudu hind. Arvata on, et firma koorib pool ja enamgi veel peale lisaks materjalidele.

Nii et tehke ise

[Külaline]

Eelmisel külalisel pole siis välisseinte äärtes küttetorustikku paigaldatud ja välissein ise ka külmaks jäänud, et jahtuv õhk seal nii hästi langeda suudab. Elanikul on küll põrandaküttega ruumis soojem olla, sest jalad on ju soojas (NB! See ei tohi jälle liiga soe olla), aga kuidas sa ikka korralikult värsket õhku saad, ruumi igas punktis?

Nii et kui väljas +20C, küte välja lülitud, toas ka +20C ja ventikat pole, siis püsib õhk ruumis paigal nagu raudnael ja ruumisolijatel tekib hapnikuvaegus?
Vabandust, irooniline tuli see küsimus, ei oska muud moodi sellisele teooriale reageerida.

[aivar00]

Endal sama probleem silme ees. See, et radiaator odavam tuleb-mina küll ei arva. Koos pulbervärvimisega kaasaegse disainiga malmikas 1 ribi ca 300.- Seega väide, et odavam? minule küll ei tundu. 1 meeter (plast-alumiinium-plast) põrandaküttetoru ca 39.- Pane sinna need 2-3 kinnitusklambrit kah juurde-no tuleb 40.- täis. Arvestades sellega, et põrandad pead ikkagi soojustama ja millegagi katma, siis mulle tundub, et hinnavahe tuleb radikad-põrand praktiliselt olematu. Samas aga kokkuhoid hakkab tulema katla arvelt. Nimelt on põrandakütte temperatuur kordades madalam radika omadest-seega kokkuhoid kütuse arvelt. Loomulikult päris puitpõrandale mina põrandakütet alla ei paneks, kuid köök-esik-koridor-WC ning duširuum ja saunas pesuja ning leiliruumi küll.
Endal oli algselt paigaldatud elektriküte põrandatesse ja nüüd teen vesikütte peale ringi kuna elektriga ikkagi kulukas.

[warlock]

No kaasaegse disainiga al-radika ribi hind on alla 200 krooni ja pl-al-pl toru jooksev meeter ei tohiks siiski eriti üle 20 krooni olla. Põrandakütte puhul on peamine, mis maksab, betoneerimine.

[Tupsik]

....Samas aga kokkuhoid hakkab tulema katla arvelt. Nimelt on põrandakütte temperatuur kordades madalam radika omadest-seega kokkuhoid kütuse arvelt. .....

Seleta mulle lollile nüüd see ka lahti ?

Kuidas madalama temperatuuriga vesi kütet kokku hoidma hakkab ?

Igal katlal on ju oma optimaalne põlemistemperatuur, kus kasutegur on maksimaalne.
Olgu ta siis , õli, gaas , pelletid või muu.

Seega mida rohkem tsükleid katel tööle ja uuesti välja lülitab , seda väiksemaks peaks jääma kasutegur.
Maksimaalne kasutegur peaks olema katla ühtlasel põlemisel.

Seega peaks ideaalilähedased olema igasugused küttevee salvestamise süsteemid, kus katel saab põleda pikaajaliselt optimaalsel reziimil.

Ei näe ka kokkuhoidu madalama küttevee korral soojuskadudes. Kui tegu isoleeritud majasisese torustikuga, vajad pigem katlaruumi radikat, kui et seal õhk liiga palav on.

[Külaline]

Mitmed lähendused on siiski valed.

Katla kasutegur on tõesti nii, et mida madalam on katlasse siseneva küttevee temperatuur, seda suurem on kasutegur. Siin on siiski üks lisaga - paljudes klassikalistes kateldes ei või teatud temperatuurist allapoole vett lasta, sest madala temperatuuriga küttepind põhjustab küttepinna tahmumist (palju sõltub põletist, küttepindade kujust jne.). Niipea, kui pind on tahmunud, toimub järsk kasuteguri langus. Muidugi on võimalik küttepindasi ka teisiti projekteerida, et tahmumist ei toimu, nagu on see kondensatsioonikateldes.

Tsüklid ei ole üldse olulised vaid nagu õieti ütlesid - iga katel peab põlema optimaalsel temperatuuril. Isegi tsüklilistel põletamisel saab üheainsa lihtsa jupiga tagada, et katlasse sisenev vesi on kogu aeg optimaalsel temperatuuril ja põleti uhab samal ajal täisvõimsusel. Palju rohkem olen näinud vastupidist asja - on hüpervinge katlautomaatika, kuid katlasse lastakse kõike muud kui optimaalset.

Et katel oleks oleks optimaalne, peab olema täidetud kolm tingimust samaaegselt:
1. Põleti peab töötama võimalikult kõrgel temperatuuril (on maksimaalvõimsusel)
2. Küttevee temperatuur peab olema üle tahmumise temperatuuri.
3. Küttevee temperatuur peab sisenedes olema võimalikult madal.

Tsüklilisel (sisse/välja) põlemisel on kõige lihtsam neid tingimusi saavutada, samuti on siis katlaautomaatika kõige odavam. Tsükliliselt saab kasutada neid katlaid, millel on põleti juhtimine vabalt sätestatav (gaas, nafta ja osad pelletipõletid)
Sõltuvalt katla spetsiifikast (reeglina tahkekütused) ei saa alati kasutada tsüklilist põletamist. Siis tuleb küttevee temperatuuri tõusust või põleti reguleerimisega väiksemale võimsusele kannatada kasuteguri langust, see on paratamatus (langus võib olla üsna tühine, sõltub katlast).

[raivoo]

TERE.ARVAN,ET 400EEK.M2 KOHTA ON PALJU.PAKUKSIN 300EEK.M2 S.T120M2 MAJA MATERJALID JA TÖÖ LÄHEKS MAKSMA 35.995EEK.MÄRGADESSE RUUMIDESSE PAIGALDAME ERALDI KOLLEKTORID JA KÜTTEVESI TUUAKSE ERALDI MAGISTRAALIGA. TEHTUD TÕÕDELE JA MATERJALIDELE ANNAME GARANTII.ASENDAJAD OMAVAD LITSENTSI TÕÕKS EL.MAADES.KUI PAKUB HUVI VÖIN SAATA KONKREETSE PAKKUMISE.EDU