Kumb klaasvill valida.

[enrico-]

Tere!
Vaja 10cm karkassi vahe soojustada nii hästi kui võimalik, seega otsin võimalikult madala lambdaga villa.
1. variant oleks Isover 33 plaatvill: http://www.baumax.ee/et/soojustus/klaas ... 100mm.html
2. variant oleks Ursa multirulle 32 rullvill: http://www.ehituskaubad.com/product/kla ... 5705500mm/

Kogemused nende firmade villadega panevad mu kindlalt eelistama Isoveri, kuid 1 pikk tükk räägib taas URSA kasuks. Samas Ursa rullvill mida paigaldanud olen (nr 40 oli vist) oli väga kehva kvaliteediga, pude ja 100mm paksuse asemel pigem 80mm.
Kas tasub üldse mõelda selle URSA peale ja loota, et kallim hind ja ilusam Lambda number ka hea toote tagavad? Või minna kindlapeale ja osta Isoveri 33 plaatvill?

Soovitate midagi hoopis muud? Kuna tuuletõke juba seinas siis polüuretaanvahuga karkass täita pole enam vist otstarbekas...

[Kalvis]

See isoveri rullvill on nii pehme ja õhuline (just õhk annabki hea lambda) et seinakarkassis ei püsi. Ta on nii kokkupressitud, et väga halb on seia vahele paigaldada, kuid ilmvõimatut siiski pole.
Seinakarkassi pannaksegi kivivilla just püsivuse pärast, mitte lambda alusel. Jah, parem lambda oleks soojustuse mõttes parem, kuid kui vill seinas ära vajub siis just lae alt kaob soojustus ning hüppeliselt kasvavad küttekulud. Seda väldibki villa püsivus, ehk vill ei vaju ära. Ära ei vaju tihedam vill aga tema lambda on kehvem.
Veel on liiga pehmet villa halb paigaldada. Need ülipehmed villad on mõeldud lagede soojustamiseks, kus on neil õige koht.

[rokikas]

See isoveri rullvill on.....

Viidatud oli Isoveri plaatvillale! See on ikka hoopis midagi muud kui need kõige odavamad rullvillad millest sa räägid. Mingist olulisest äravajumisest ei ole selle puhul juttugi.

Tere!
Vaja 10cm karkassi vahe soojustada nii hästi kui võimalik
.... Kuna tuuletõke juba seinas siis polüuretaanvahuga karkass täita pole enam vist otstarbekas...

Kui oluline on eelkõige see 10 cm. võimalikult soojapidavaks saada siis kaaluksin küll polüuretaani http://www.spu.ee/tooted/ http://www.enerest.ee/tooted/alu/ jne. kasutamist.

[Kalvis]

minult väike viga, kuna olen isoveri rullvilla (jt.) palju kasutanud ning pidasin ursa rullvilla ekslikult isoveri rullvillaks. Ursa-t pole kasutanud ja ei oska öelda. Kuid arvan, et kuna ka kolmandatel tootjatel on rullvillad mida kasutanud kõik väga pehmed ja kokkupressitud siis sisu sama.
Ma ei tea kas see on müügimeeste pläma, kuid nemad väidavad just püsivust välja tuues, et klaasvilla ei või seina paigutada olgu või plaadina. Ainult üks maja mis oli kaldkatusega ja millel omanik soovis klaasvilla asendada kivivillaga oli kõik seinast ära kiskudes tipp-topp, et sel majal villa vajumine puudus. Aga seal oli tihedam isoveri klaasplaatvill. Rullvilla paigaldes on küll piin püüda saada seina nii, et ära ei vajuks. Võta või jäta.

[rokikas]

Ja need müügimehed kes räägivad klaasvilla vältimatust äravajumisest müüvad ise .... ilmselt konkureerivat materjali.
Kui me jätame kõige odavamad tooted kõrvale ja võrdleme kvaliteetsemat otsa siis pigem püsib vajumatult karkassivahel klaasvill kui kivivill. Kuskilt koolituselt meenub ühe kivivillatootja esindaja jutt et kõrgete seinte korral on soovitatav mingi maa tagant paigaldada ka horisontaalsed toed villale aga see mõõt .... hetkel ei meenu täpsemalt.
Tegelikult on ka rullvillasid mis ilmselt sobiks seina paigaldada aga just nende vanade odavate rullvillade äravajumise kogemuste tõttu kipun minagi automaatselt neid vältima.
Ilmselt toodi varemalt Ursa valikust, suure tootjaga tegemist, meile eelkõige just neid kõige odavamaid tooteid ja seetõttu ka minul pigem negatiivne suhtumine sellese kaubamärki. Oletan et tegelikult neilt ka kvaliteetset kaupa täitsa saadaval.

[----]

Ehk aitab otsustada: http://www.isover.ee/Download/27493/test_TMKE.pdf Isover hea, aga pole kahjuks hinnaga kokurentsis. Kui püstseina, siis vali vill mis sinna tootja soovitusel on ka mõeldud ja mida sul paigaldaja on nõus panema. Ma ei leidnud paigaldajat, kes oleks rullvillaga püstseinas nõus olnud ... või noh ma ei olnud nõus seda paigaldust kinni maksma Panin just katuse alla Knauf Classic 039 rullvilla ja seina läheb Knauf TP116 plaat. Rullvill läks kahe mehega 2 päeva, ~150m2 (pealt paigaldus võrgule). Tugevust oli rullil piisavalt, et 4,5 m pikkust paani andis ilusti tõsta-tirida-paika sättida. Plaatide kohta ei tea. Edu, Al.

[enrico-]

Aitäh kaasarääkijatele.
Isoveri 33 plaatvilla paigaldasin viimati suvel kaldlaele. Püsis hästi, mingeid vajumisi küll ei täheldanud. Materjal oli konkreetne, täpselt mõõdus ja kvaliteetne.
Ursa 40 rullvilla paigaldasin mõni nädal tagasi pööningu põrandale, ning talade vahele oli teda väga kehva sättida. Oli valmis ostetud 100 ja 50 vill, et need 150x50 talade vahele paigaldada (kliendi soov ja kliendi materjal).
Lõigata sai ainult kokku surudes, muidu kiskus kiudu välja. 150 vahesse sai paigaldatud 200mm villa, sest see ulatus vaid veidi üle talade pinna (distantsliistu jagu umbes). tõstes suuremat tükki tahtis laguneda jne. Kvaliteedilt üsna kehva...

Olen vaadanud ka seda vahtu: http://www.eestipuitmaja.ee/index.php/c ... ojustamine
Kuid tundub, et see muudab elamise liialt umbseks.

[Külaline]

palju sul seda karkassi on? Kas samas seinas on ka aknaid? Tuuletõke on pädev? Kui sul ei ole pedantset tuuletõket ja ei tule pedantset aurutõket ei ole mõtet seda lambdat seal villaga niiväga püüda ja seda enam, et 100mm on soojustuseks vähe

k-rautas praegu paroc extra hea hinnaga http://www.k-rauta.ee/pages/product.asp ... ageSize=10 sõltuvlat vajaminevast kogusest saad ehk mujalt odavama hinnaga

klaasvill haiseb nagu kassikusi, ursa on veel erit vänge lõhnaga , rullvilale saab karkassi külge traatidest lisakonksud paigaldada , siis ei vaju kuskile

[enrico-]

Tuuletõke on väga pedantselt teostatud. Plaatide ühenduskohad liimitud, karkassi praod silikoonitud jne. Aurutõket ei tule - tuleb OSB 8mm plaat+kips. Soojustatavat seinapinda tuleb 70m2 + aknad (aknad 3 kordne klaaspakett). Seintele paksust juurde anda pole võimalik (suure hädaga ehk 5cm kannataks, kuid siis tuleks OSB ära jätta).
Samas iga järgneva soojustuse cm lisamine annab eelmisest vähem tulemust, seega kas siis tasub? Ka lisa 5 cm soojustuse korral peaksin ikka minimaalset lambda arvu taga ajama.

Samas praegu leidsin ka Isover KL 32 toote - ehk tasuks seda proovida? http://www.isover.ee/tooted/ehitusisola ... over-kl-32
Või pigem loobuda OSB plaadist ning panna 150mm 0,037 villa? Või veelparem 150mm 0,032 isoveri villa?

[madis64]

Samas praegu leidsin ka Isover KL 32 toote - ehk tasuks seda proovida? http://www.isover.ee/tooted/ehitusisola ... over-kl-32

Proovida võid ju kõike - kui ei meeldi, katkud maha ja asendad järgmisega

Tegelikult on lisaks lambdale oluline ka villa tihedus (soojustuskihi sisese konvektsiooni tõkestamiseks) - sellest vaikib Isover (toodud lingil) aga vana luuraja kombel

[Külaline]

Tuuletõke on väga pedantselt teostatud. Plaatide ühenduskohad liimitud, karkassi praod silikoonitud jne. Aurutõket ei tule - tuleb OSB 8mm plaat+kips. Soojustatavat seinapinda tuleb 70m2 + aknad (aknad 3 kordne klaaspakett). Seintele paksust juurde anda pole võimalik (suure hädaga ehk 5cm kannataks, kuid siis tuleks OSB ära jätta).
Samas iga järgneva soojustuse cm lisamine annab eelmisest vähem tulemust, seega kas siis tasub? Ka lisa 5 cm soojustuse korral peaksin ikka minimaalset lambda arvu taga ajama.

Samas praegu leidsin ka Isover KL 32 toote - ehk tasuks seda proovida? http://www.isover.ee/tooted/ehitusisola ... over-kl-32
Või pigem loobuda OSB plaadist ning panna 150mm 0,037 villa? Või veelparem 150mm 0,032 isoveri villa?

Kui sul sinna seina ei ole vaja mingeid riiuleid kappe vms kinitada, siis võib osb vabalt ära jätta ja kasutada kohtades kus vaja midagi kinnitada tugevamat kipsi. Need seinad (10cm karkassisügavus väliskonstruktsioonis) on ilmselgelt liiga õhukesed.

Tänapäevane (villaga) soojusts seinas algab minimaalselt 250mm ja on juba tänaste normide järgi 350 soovituslikult ja peale seda tõesti annab iga järgnev kiht vähem tulemust. Samas sinu konstruktsiooni puhul annab 50 lisa ikkagi väga palju juba juurde ja see parema lambda arv seal kolmandal komakohal ei tee sulle iseenesest mingit imet. Sõltuvalt sellest milline on su seina konstruktsioon tuleb otsstada ka aurutõkke vajadus. Üldjuhul tänapäevased villad tahavad seespoolt head aurutõket.

Seega räägi teve konstruktsioon lahti, välimisest kihist sisse koos õhuvahedega (kui on) ja karkassi sammu, mõõtudega, siis saab sulle midagi täpsemat soovitada. Kui sa tead ka mitu m2 moodustavad aknad kogu sellest pinnast ja mis on akende U arv, siis saad endale akende järgi soojustuseks mingi reaalse eesmärgi võtta, sest enamus sooja läheb ikkagi akende, uste ja lagede kaudu välja.

[enrico-]

Sai natuke asja mõeldud ja panen sisse veel horisontaalse karkassi ja 50mm villa juurde.

Ehk nüüd tuleb karkass järgmine (seest välja):
*Kips
*Horisontaalne karkass 40cm sammuga (45x45 kalibreeritud prussist)+ 50mm Ursa rullvilla
*Vertikaalne karkass 60cm sammuga (100x50 prussist) + 100mm Isover KL33
*Tuuletõkkeplaat (korrektselt liimitud/kleebitud)
*Vertikaalne distantsliist 20mm - õhuvahe
*horisontaalne voodrilaud 20mm

Hoone postvundamendil, kahe korruseline lamekatusega karp. Aastaringselt kasutatav väike suvila.

Põrandakonstruktsioon (alt üles):
*Liiv (maja alune täidetud u.20cm liivaga)
*Õhuvahe 15cm
*EPS silver 100 põrandatalade all liimituna ülemiste kihtide külge 100mm
*EPS Silver 100 põrandatalade vahel 100mm (talad 60cm sammuga)
*OSB 22mm
*Laminaat koos alusvaibaga

Katuslagi (alt üles):
*Kips
*Karkass (45x45 kalibreeritud prussist)+ 50mm Ursa rullvilla
*Aurutõkkepaber (kenasti kleebitud)
*Sarikad 60cm sammuga (150x50) + 50mm Rockwool + 100mm Isover KL33
*Tuuletõkkekile (paigaldatud pikki sarikaid)
*Distantsliist 25mm - õhuvahe
*Roov 22mm
*Valtsplekk


Hoonel on põrandapinda kokku vaid 35m2 - see ka põhjuseks seinasoojustusega koonerdamiseks... (pigem maksan rohkem kvaliteetse ja õhema soojustuse eest, kui kaotan põrandapinnalt)
Seintesse aurutõket panna ei plaani.
Kütmine hakkab olema bullerjani ja õhksoojuspumbaga.

Seinapinda on kokku u. 70m2 (avatäidete pind maha arvutatud)
Avatäidete kogupind u. 16m2
Aknad on kvaliteetsed 3 kihilised paketid ja uks soojustatud korralik välisuks. Tootja lubab akna akna U ≤ 0,8 W/m2K

Igatahes katuslagi on praegu valmis seinte karkass väljastpoolt pea-aegu voodrilaua all (see nädal saab vist väljast valmis).

[Hiid]

aga sa nüüd saad.
Oleks võinud parem kirjeldamata jätta. Oleks rahulikult magada saanud vähemalt....

[Külaline]

Sai natuke asja mõeldud ja panen sisse veel horisontaalse karkassi ja 50mm villa juurde.
Seinapinda on kokku u. 70m2 (avatäidete pind maha arvutatud)
Avatäidete kogupind u. 16m2
Aknad on kvaliteetsed 3 kihilised paketid ja uks soojustatud korralik välisuks. Tootja lubab akna akna U ≤ 0,8 W/m2K

Kui palju sa seda talvel kasutad, elad seal sees või ainult nädalavahetustel jne? Mis mõte on kasutada einevate tootjate villa?

Kui sa seal käid ainult nädalavahetustel või kütad mingi välbaga , siis ära pinguta selle soojustuse paksusega , aga aurutõkke peaksid ikka panema, sest vill ei võta seda niiskust vastu seal ühelgi juhul (kütad ei küta). Kui sa aurutõkket ei taha panna, siis peaksid tselluvillaga soojustama

[enrico-]

Paar aastat saab järjest sees elatud. Hiljem jääb suvilaks. Eri tootjate villad seetõttu, et omad varud vaja ka ära kasutada. Mul praegu vedeleb mitu rulli ursa 50mm villa, võtab ruumi ja hea meelega leiaks sellele rakenduse.
Katuse tegemisel oli mul üle parasjagu veidi kivivilla ja kõvasti isoveri kl33-e (seda praegugi veel veidi järel). On ka paar rulli ursa 100mm rullvilla ja selle plaanin vahelae täiteks.
Juurde pean ostma siis u. 70m2 jagu soojustust - plaanin siiski isover kl33 panna, sest hinnavahe hea ja odava vahel tuleb u. 100€

[Külaline]

Paar aastat saab järjest sees elatud. Hiljem jääb suvilaks. Eri tootjate villad seetõttu, et omad varud vaja ka ära kasutada. Mul praegu vedeleb mitu rulli ursa 50mm villa, võtab ruumi ja hea meelega leiaks sellele rakenduse.
Katuse tegemisel oli mul üle parasjagu veidi kivivilla ja kõvasti isoveri kl33-e (seda praegugi veel veidi järel). On ka paar rulli ursa 100mm rullvilla ja selle plaanin vahelae täiteks.
Juurde pean ostma siis u. 70m2 jagu soojustust - plaanin siiski isover kl33 panna, sest hinnavahe hea ja odava vahel tuleb u. 100€

piirdu siis selle 100mm soojustusega, ülejääv raha kuluta lihtsalt kütmisele , kaks hooaega 100 rohkem kulutada küttele pole eriti problemaatiline, kui sa pärast seda enam koguaeg ei küta ja jääb suvilaks, siis ei ole sellest soojustusest seal ka kellelegi kasu (ei sulle ei konstruktsioonile).

[rokikas]

Kuid tundub, et see muudab elamise liialt umbseks.

Kas hingad läbi seina?

[enrico-]

Kuid tundub, et see muudab elamise liialt umbseks.

Kas hingad läbi seina?

Seega soovitad peno ja polüretaani?
Ma lihtsalt ei pea neid õigeteks puitkarkassi soojustusteks. Lisaks puitkarkass ikka mingil määral "mängib", kuid peno ja muud samalaadsed materjalid ei ole kuigi "mängivad" - nii võivad tekkida puidu ja soojustuse vahele praod, mida mööda külmasillad tekivad.

[rokikas]

Kui eesmärgiks on piiratud seina paksuse juures (max 150 mm.) saavutada võimalikult hea soojapidavus siis tuleb ka vastavaid materjale kasutada. Kui sa mõistlikult kinni vahutad polüuretaan soojustusplaadid karkassi vahele, näiteks seda juhendit järgides http://www.spu.ee/materjalid/paigaldust ... ntti-iita/ , siis nad pigem aitavad jäigastada karkassi mitte ei hakka sinna pragusid tekkima.
Kui kõike ei raatsi selle soojustusega soojustada siis võid ju ka 100 mm. villa karkassivahedesse paigaldada ja siseküljele 50 mm. plaat polüuretaani mis katkestaks külmasillad ja toimiks tõhusa auru ja õhutõkkena. Nagu viitel kolm viimast pilti.

[rein113]

Üsna veider juhtum.

Ruumi pinnad võiks soojustada ikkagi võrdeliselt nende eeldatava jahtumisega: lakke pannakse harilikult 1,5x vägevam soojustus, kuigi ega see ei ole reegel. Aga kui sul on katuslaes 35cm ja seintes 10cm, siis miks sa üldse laele nii palju kulutasid? Miks sul on liiva ja EPS-i vahel õhk, kas see on tuulutatav, ehk talvel -25*C? Miks sa seinu ei soojusta väljapoole, et niigi vähest ruumi säästa? Kui see on suvila, siis piisaks (jne)...

Teemasse: kui hea just vahtplast puitkarkassi vahel, on omaette ebamugav teema, aga SPU soojustust nimetatakse parema takistusega kui ükski EPS http://www.spu.ee/ . Vt ka kosmosetehnoloogilisi materjale, mul endal on sellega kogemus, küsi, kui pakub huvi: http://www.parnukalur.ee/index.php?what=aluthermo .

Ära pikka viha pea.

[enrico-]

Katuslaes on kokku 20cm villa.
Hoone postvundamendil, seetõttu on soojustuse ja maapinna vahel õhuruum.

Väljapoole soojustada ei saa, sest siis muutuksid ka hoone gabariidid ja seda vald ei luba. juba katuse servapleki veeninaga tekkis probleem - läheb üle maksimaalsete lubatud mõõtmete... (tuli ringi teha)

[------]

... klaasvill haiseb nagu kassikusi, ursa on veel erit vänge lõhnaga, rullvilale saab karkassi külge traatidest lisakonksud paigaldada , siis ei vaju kuskile

Knaufi ecose klaasvill praktiliselt ei haisenud, ei rull ega plaat. Al.

[Külaline]

Knaufi ecose klaasvill praktiliselt ei haisenud, ei rull ega plaat. Al.

ecose ei konkureeri lambdalt ka nende teiste klaasvilladega, võid põrandavahele täiteks või siseseintesse seda rullida

[------]

Knaufi ecose klaasvill praktiliselt ei haisenud, ei rull ega plaat. Al.

ecose ei konkureeri lambdalt ka nende teiste klaasvilladega, võid põrandavahele täiteks või siseseintesse seda rullida

Lambda konkurentsi puhul tuleb arvestada n-arv asjaolusid ja siduda see tasuvusega. Alustuseks leia mõlema konstruktsooni U, piirete soojuskaod, küttevõimsus ja siis võid hakata rääkima lambda konkurentsist. Nt minu 150 mm soojustusega seina soojuskaod +5 kraadi juures (aasta keskmine) olenevalt villa lambdast on järgmised: villad 0,04; 0,037; 0,032 ja kaod vastavalt 253, 279, 294 W. Kui see kilowattidesse ja €-sse ümber lüüa tuleb nt 90 m2 seina pinnaga majal rahaline vahe villa erinevusest vaid paar-kolm € aastas. Ise otsustasin panna 0,037 villa, kuigi tasuvuse mõttes oleks vabalt võinud panna ka 0,04 villa. Al.

[Hiid]

Et siis, kui pakutakse 0.039 lambdaga villa 1200 euro eest seinatäis või 0.036 2400 eest, siis tuleks valida kindlasti esimene?
Kumb siis parem, kivi või klaasvill, karkassi vahele? Mis mahukaalu ja tihedusega?