Küsimus põrandakütte termostaatide kohta

[Pets123]

Tere,

käsil esimene küttehooaeg, mil põrandaküttele on järgi ühendatud Tiemme 220V ruumitemperatuuri andurid. Tekkis seoses sellega paar küsimust.

On kellelgi kogemust, kui täpselt need Tiemme andurid suudavad toatemperatuuri hoida? Paaris toas on skaala järgi peale keeratud +15, aga tegelik temperatuur toas +22. On selline vahe normaalne või on anduriga midagi tuksis?

Edasi küsiks veel, et nagu aru saan, siis toimivadki sellised andurid põhimõttel, et kui läheb kuumaks, keeravad kontuuri kinni ja kui läheb külmaks, siis teevad lahti. Mis tähendab seda, et reaalne temperatuuri kõikumine põrandas on üpris suur. Kas selliseid põrandakütte reguleerimise variante ka on, mis kontuuri kuidagi osaliselt lahti-kinni keeravad ning leiavad ehk isegi mingi tasakaalupunkti, kus põranda ja toa temperatuur kõiguks minimaalselt?

Tänud vastajatele!
Peeter

[Rostfrei]

Vist ei ole, mootorid on on/off põhimõttel, mitte moduleerivad. Süsteemi kõikumist aitavad vähendada: lisaks õhu andurile põrandaandur, lisaks 3T ventiili automaatikale, mis mõõdab toru temperatuuri lisada automaatikale ruumi üldise õhutemperatuuri andur (ehk siis signaal 3T ventiili kontrollerile, mitte põrandakütte kontuuri automaatikale), välistemperatuuri andur 3T ventiili kontrollerile.

[Pets123]

Jah, katla otsas istub 3T ventiil, mis siis vastavalt välistemperatuurile kollektoritesse minevat pealevoolu temperatuuri juhib. Ehksiis peale välistemperatuuri anduri hetkel muud kasutuses ei ole. Samas uurisin, et annaks juurde ühendada ka tagasivoolu andur ja siis ruumi üldise temperatuuri andur. Nagu aru saan, siis oleks viimane mõtekas lisada? Muide, kui keegi viitsib, siis võiks lahti seletada ka, et kuidas aitab see kaasa toatemperatuuri paremale reguleerimisele ning kuhu tuleb see paigutada? Ilmselt mingi keskmise temperatuuriga ruumi nagu elutuba vms.?

Mõtlesin veel edasi seda põrandakütte reguleerimist. Eks teadjamad oskavad kohe öelda, aga minul näiteks tekib küll küsimus, et kuidas küttesäästmise seisukohast selline kontuuride kaudu (kinni/lahti) reguleerimine ennast õigustab? Hetkel ju olukord selline, et kui kontuur kinni läheb, siis hakkab põrand jahtuma ning jahtub ikka suhteliselt maha, enne kui ring taas lahti tehakse ning siis hakkab taas üleskütmine. Kas küttesäästu eesmärgil ei oleks mõistlik pidevalt võimalikult ühtlast põrandatemperatuuri hoida? Tõsi, see tähendaks aga seda, et kogu majas oleks enamvähem sama temperatuur ning nagu aru saan, siis üksikute kontuuride reguleerimine sellise eelise just annabki. Sai vist suht segane jutt, aga ehk saate mõttest aru...


Peeter

[Rostfrei]

Eks sellepärast on kasutusel erinevad temperatuuri jälgimise viisid, nagu tagastuva (või peale mineva) vee temperatuuri mõõtmine ning ruumi temp. mõõtmine. Kõigi nende andmete alusel + küttekõrvera järgi püüab kontroller hoida ruumide temp. ühtlasena. Ruumi temperauuri muutus kajastub läbi õhu anduri kiiremini kui pealemineva või tagastuva vee temperatuuri muutus. Ega see põrand nüüd nii ka ei jahtu, et üleskütmine kaua aega võtab.

[Küülaline]

kui kontuur kinni läheb, siis hakkab põrand jahtuma ning jahtub ikka suhteliselt maha, enne kui ring taas lahti tehakse ning siis hakkab taas üleskütmine ... oleks mõistlik pidevalt võimalikult ühtlast põrandatemperatuuri hoida

Samalaadne küsimus on olnud arutlusel ka boileri teemas, kas pidev temp. hoidmine või ainult öösel kütmine on mõistlikum. "Üleskütmine" olevat üldise arvamuse järgi kulukam. Kuigi nii boiler, kui põrand (maja) vajavad soojuskao kompenseerimiseks ikka kindla hulga energiat. Ja soojuskadu on võrdeline temperatuuride vahega, s.t. jahedama põrandaga soojuskadu väheneb.

[mehkam]

Olin pikalt samade küsimustega hädas.Pärast pikka katsetamist ja arutelusi jõudsin järeldusele, et ruumi termostaatidega ei ole mingitki mõtet jahmerdada, s.t. et nad peaksid olema kütte perioodil alati maksimumis, kui just ei ole soovi mingis konkreetses ruumis alandada temperatuuri. Kogu töö teeb ära katla automaatika, mis mõõdab ära pealemineva ja tagastuva temp.-i. Küttekõver peab olema valitud selline, mis vastab konkreetsele majale ja saadakse katse eksituse meetodil(minul nt 25 C, eriti külmaga on ka 27C olnud vajalik) Katla programmis soovitud ruumi temperatuur peaks sellisel juhul vastama tegelikule soovitule.
Mis puudutab Tiemme andureid ja mootoreid või ka teisi, siis ei saanud ma lõplikult aru nende suutlikusest aru saada ruumi õhu temperatuurist.Samuti lasi enne ruumi soojemaks minna kui ma olin soovinud jne.
Mis iganes ka kirjutatakse pealemine ja tagastuva vee temp vahest minul on see nt tööhetkel 7-8 C ja arvan et see on ok. Lõpptulemus - muidugi jutt käib põrandaküttest ja maasoojuspumbast- on aastane küttekulu180 M2 majale koos soojavee tootmisega. 2 järjestikusel aastal olnud ca 5000 Kw elektrienergiat aastas. Arvan et tasakaalud OK

[Guest]

Meil on kasutusel Uponori termostaadid ja on sama probleem mis küsijal. Päike õhtul nina välja pistab on toas tunniga +2 kraadi soojem. Mis tähendab seda, et heal ajal on võimalik tuba mitte kütta 2 päeva (kontuur suletud). Aga selle miinus on see, et kui jahedaks läheb siis on vaja kas tunduvalt pikemalt see betoon ülesse soojendada või siis kasutada tunduvalt suuremat vee temp. Samal ajal kui toas on nüüd 24-25 kraadi sooja siis põrandad on jahedad. Hetkel katsetan veel sellega, et keerasin ajamid kontuuride peal natukene lahti, ehk vesi liigub aga aeglaselt. Kuskil 0.5 l/m. Vaatan kas sellest on kasu. Kui ei ole, siis proovin andurid eemaldada ja jään kasutama ainult pummba enda tarkust ja ühtlast liitrit sekundis.