kas on lakke vaja aurutõket

[alrem]

Sooviks penoga soojustada maja esimese korruse lagesid pealtpoolt. Praegult on pööning külm kuid 2-3 aasta jooksul on plaanis see eluruumideks välja ehitada. Maja on ehitatud narva blokist ja laed on puidust. Alt-üles: voodrilaud, must laud, laetalad, taladevahel on ehituspapp ja selle peal saepuru. Plaanisin visata saepuru välja ja laetalade vahele paneks peno ning talade peale puitlaastplaadi.Kas sellisel juhul on väga oluline lakke paigaldada aurutõke või need paar aastat kuni ülemise korruse soojaks saab ei tee altpoolt tulev aur konstruktsioonile suurt viga? Tubadesse tuleb ka ventilatsioon.

[Chef]

see puitlaastplaat, mida plaanid panna on piisav aurutõke, kui väga midagi lisaks teha tahad, teibi plaatide liitekohad kinni. kui tubadesse tulev vent (sundvent?) normaalselt oma tööd teeb, siis muudab see aurutõkke vajaduse nulli lähedaseks.

[alrem]

Aitäh Chef.Aga kui ma panen puitlaastplaadi talade peale nii, et see jääb katusealuse ruumi ehk teise korruse põrandaks siis kas ei teki sellist olukorda, et niiskus pääseb alt laest soojustusele ja taladele ligi aga ülevalt välja ei aurustu kuna puitlaastplaat on ees ? Või kui tuleb korralik ventilatsioon siis pole see probleem ?

[Chef]

korralik vent. lahendab probleemi, mitte nii korralik vent. leevendab probleemi, ilma vendita tuleks hakata tõesti mõtlema aurutõkkele, sest sain ennist aru et puitlaastplaat tuleb talade alla. konstruktsioonile see aur vast ei teegi nii palju viga aga soojustuse efektiivsus langeb, kui alt tulev aur jääb puitlaastplaadi ja peno vahele ning ära külmub. konstruktsiooni lõhkumisest saaks rääkida sellises situatsioonis, kus fassaadivilla peale tõmmatakse polümeerne krohv, siis tekib samuti auru lõksu jäämine krohvi taha ning külmaga lööb krohvi lahti.

[Taastaja]

Vastajaga ei saa olla sugugi ühte meelt. Alt tulev aur ja puitlaastplaadi all tekkiv kondens hakkab küll sellele plaadile negatiivselt mõjuma. Plaat võib inetult tursuma hakata ja mis kõige hullem must hallitus tekib kindasti. Kas küsija peab selle plaadi tingimata ennem maha panema, kui ülemine ruum ükskord soojustatud saab? Saab ju ajutise hõredama põranda teha.

Veel oleks huvitav teada mille küljest see polümeerne krohv lahti lööb?
Kas ta on siis krohvitakse selle villa külge kinni? Soojustuse liitsüsteem tehakse ikka tavaliselt kivimajadele ümber ja seal see probleemiks ei ole.

[alrem]

Tänud vastuste eest. Tuleb siis esialgu hõredam põrand teha.

[Marius]

Minul ka küsimus seoses OSB pundumisega.Sein siis seest poolt väljaspoole: kahhelplaat-gyproc-70mm vill metallkarkassi vahel-kile-200mm villa-OSB plaat(vahuga tihendatud äärtest.Selle seina taga asub soojustamata garaaz, kuid üks plaat veidi välja poole kummis(ühenduskohas puitkarkassiga tunduvad tihedad olevat).Kui tõenäoline on, et seina on niiskus kahjustanud?Sama seina teised plaadid on kõik enamvähem sirged.Dussinurk asub teiselpool seina ka eemal ja kraanikausi torud on samuti eemal(2m ja ca.1m),seega mingi toruleke see nagu olla ei saaks sest torude kohal on OSB korralik.Kas põhjuseks võib olla see, et kui vannitoa põrandale täiendav betoonikiht valati(põrandakütte kaabel pandi ka sisse), siis kuskilt pressis niiskust gyproci taha ja selle tulemusel lõi OSB veidi kummi?Kui nii, siis kas edaspidine oht konstruktsioonile puudub?

[Marius]

Unustasin mainida, et torustikule sai survestamine ka tehtud ja selle järgi ei tohiks nagu kuskilt leket olla.

[Külaline]

No siin foorumites aetakse suisa jama. Puitlaastplaat EI OLE AURUTÕKE. Ei tasu igasuguseid "ehitusspetse" uskuda. Ja lisaks peab aurutõke olema seespool soojustust, vastasel juhul on aurutõke hoopis kahjulik. Niiskus koguneb aurutõkke taha, kondenseerub soojustusse ja selle soojapidavus langeb, vt mõiste kastepunkt.
Üldisemalt - aurutõke tuleb panna kas kogu ehitise välispiiretele ja ehitis sellega nö sisse pakkida või ei panda seda üldse. Osaliselt pandud aurutõke põhjustab seda, et veeaur hakkab väljuma läbi nende piirete, kus tõke puudub

[isetean]

Kips,või mis iganes-aurutõke-vill. !!!! Ja ärge leiutage jalgratast.