Veetrassi vahetus. Millal on õige aeg?

[Jakop]

Küsimus veetrasside spetsidele. Kui kaua peab vastu tsingitud terastorudega 2 m sügavusele rajatud veetrass eramu ja pumbamaja vahel? Trass rajati 1986.a. (26 aastat pinnases), toru 2". Millal tuleks selle väljavahetamisele mõelda? Hetkel küll veel lekkeid ega muid probleeme ei ole. Teadagi on uue trassi ehitamine parasjagu kogu elu ja haljastuse tuksi keeramine! Kas muretsemiseks on praegu põhjust? Iga arvamuse eest tänud ette!

[intensiivne]

kusagil 25 aasta pärast võid mõelda selle peale.

[Jakop]

Tänud vastajale! Küsimus kerkis üles sügavveepumba väljavahetamisel. Selle terasest turvatross oli täiesti läbi roostetanud ja pude. Ka torud olid üsna õhukuse seinaga. Tegu oli pumpa kätte saada. Ilmselt vees teras kaua vastu ei pea? Pinnases kauem. Kas on nii?

[Külaline]

Veetrass peab vastu igavesti, kui just maatüki omanikule ei meeldi torustiku asukoht. Kas uus trass on plaanis panna kulgema ümber naabri maja? Terasel kama kaks, kas vesi või pinnas, aga sellisel juhul peaks roostevaba teras olema.

[Jakop]

... Terasel kama kaks, kas vesi või pinnas, aga sellisel juhul peaks roostevaba teras olema.

Selles küsimus ongi, et ei ole roostevaba teras!

[toomas]

Tere.

Tänud vastajale! Küsimus kerkis üles sügavveepumba väljavahetamisel. Selle terasest turvatross oli täiesti läbi roostetanud ja pude. Ka torud olid üsna õhukuse seinaga. Tegu oli pumpa kätte saada. Ilmselt vees teras kaua vastu ei pea? Pinnases kauem. Kas on nii?

Pumpadele pannakse roostevaba tross. Muude trosside (tsingitud, plastkattega) eluaeg on ca 2 aastat. Toru peaks veel aastaid kestma.

Toomas

[Kalvis]

Äkki soovitav igaks juhuks plastist nöör lisaks panna. See ei mädane ega ei idane.

[toomas]

Tere.

Äkki soovitav igaks juhuks plastist nöör lisaks panna. See ei mädane ega ei idane.

Noo nii ja naa, Mõnes kohas kestab aastat 8, teises kohas aastaga pude. Ise ei soovita mingite paeltega jamada. Ja üldiselt ei ripu pump sinise või valge paela otsas vaid lastakse alla toruga. Pump ripub toru otsas kas läbi adapteri või kaevu päises ja tross on ainult julgestus. Vastavalt pumba ja kaevu kooslusest lastakse pump alla kas PEM toruga (messingust ühendused ja toru sees tugihülsid) või roostevabade torudega millel on flantsühendused. Kui on pump alla lastud roostevaba torustikuga, siis reeglina pole projektis trossiga julgestust ette nähtud. On suhteliselt ebatõenäoline , et korraga annab järele 8 või 12 poltühendust.

Toomas

[Jakop]

Tänan vastajaid vaeva eest arvamuse avaldamisel. Minu küsimus oli siiski eelkõige trassi kohta. Saan aru, et 26 aastat maas olnud terastorudest trass niipea väljavahetust ei vaja. Kui veel küsida, siis manteltoru kohta. 150mm ja ca 6m pikkune toru on algusest peale sama. Kui juba terastross (mitte roostevaba!) mõned aastad tagasi pude oli, siis ega manteltorulgi enam pikka iga ole? Kuidas seda kindlustada või vahetada? Ilmselt teine toru selle sisse?

[Kalvis]

Toru on paksema seinaga ja veega kontaktpind väiksem kui trossil. Seega peab kauem vastu kui sinu veetorud.

[toomas]

Tere.

Kui juba terastross (mitte roostevaba!) mõned aastad tagasi pude oli, siis ega manteltorulgi enam pikka iga ole? Kuidas seda kindlustada või vahetada? Ilmselt teine toru selle sisse?

Ära seda manteltoru küll näpi. Kestavad piisavalt kaua. Vahemad mis on ette tulnud on nii 70-80 aatat vanad.

Toomas

[Kalvis]

Kui juba terastross (mitte roostevaba!) mõned aastad tagasi pude oli, siis ega manteltorulgi enam pikka iga ole?

Loe mu jutt läbi, seal on öeldud põhjus, miks manteltoru oluliselt kauem vastu peab.

[Jakop]

Kas ma saan valesti aru? Sina väidad, et (mantel)turul on kontaktpind veega väiksem kui terstrossil. Tegelikult on ju torul (seest läbimõõt 150 mm) kontaktpind veega 2 korda suurem kui 8mm trossil. Millisest pinnast käib siiski jutt? Või on põhjus milleski muus?

[Kalvis]

Just nii väidan. Trossil on kogu ümbruses vesi, seega 1 cm läbimõõdu kohta tuleb kordades rohkem kontaktpinda. Tross ei ole sile vaid kiuline ja kui vesi on kiudude vahel siis (oi kuis kasvab kontaktpind). Manteltorul on kontaktpind vaid seestpoolt, väljas on pinnas. Seega tuleb manteltorul veega kontaktpindala oluliselt vähem kui terastrossil, kui trossil on kiudude vahel siis on veega pea lõpmata suur kontaktpind.
Roostetamine sõltub kontaktpinnast ja hapniku kogusest vees ning materjali kaugusest kontaktpinnast(paksus) (on reeglina mingi eksponentfunktsioon). Minu praktika on näidanud, et 1 cm paksune raud on peaaegu igavene (eluiga rohkem kui 100 aastat) samas kui paari milline roostetab läbi.

[Jakop]

Tänud, Kalvis! Pilt selge.