50ndate maja katusealuse otsaavade sulgemine

[Liiska]

Küsimus selline, et meil 50ndatel ehitatud eramaja, millel nö kolmas korrus ka, see siis pigem pööning, katusealune, mille mõlemas otsas kolmnurksed avad. Mäletan lapsepõlvest vanaisa juttu, et kinni panna neid ei võivat - pidi olema midagi ventilatsiooniga seoses, et peab õhk liikuma seal. Nüüd oleme maja teise korruse välja ehitanud ja hea meelega teeks sinna poolkorruselegi tulevikus näiteks külaliste ööbimiskohad, lihtsalt madratsitega ruumi, kuhu pikali visata, aga kuidas nende avade sulgemisega siis on? Vaatan, et naabruses teistel sarnastel majadel kõigil esiteks polegi neid avasid ja kel on, siis valdavalt on ikka mingi aken sinna ette pandud.
Korruse põrandal on meil teise korruse lagede soojustamiseks puistevill - kas juba selle huvides poleks vaja, et avad oleksid suletud? Praegu on seal ainult võrgud ees, et tuvid sisse ei koliks.

[Külaline]

See siis külm ruum? Madratsiga külitada kannatab siis ainult suvel? Miks need augud siis lahti ei või olla?
Kui need augud on sinna ehitatud, siis ilmselt on tihe katus ja see ainuke võimalus pööningu tuulutamiseks. Kui teine korrus ka veel kasutusele võetud, siis seda enam vajadus tuulutuse järele. Ja ega madratsiga või mehega pole umbses ruumis magadagi kuigi hea

taastaja

[Liiska]

Külm ruum jah, külalisi käib nagunii rohkem suvel, siis pole külm eriti argument.
Ma tahaksin lihtsalt teada, mis õige on, kas jätta lahti või panna kinni, lahtine, ilmastikule avatuid puistevill ei tundu just eriti arukas lahendus. Ja kui need peavad lahti olema, siis sellest võin järeldada, et ülejäänud, kellel kõigil samasugustel majadel nendel otsaavadel aknad ees, toimivad valesti?

Probleemiks ka see, et luugist, mis pööningukorruse ja teise korruse vahel, tuleb külma tänu sellele, et tuul seal üleval lõõtsub.

[rein113]

Olen kuulnud vanade ehitusmeistrite ütelust, et "pööning on maja kopsud". See tähendab lihtsalt, et inimeste elutegevusest pööningule pääsenud aur tuleb majast minema saada, sest muidu hakkab nt valtsplekk-katuse korral sõna otseses mõttes pööningul vihma sadama.

Sa võid ju majas 3. tasandi välja ehitada, aga katusekatte alune (võiks olla min 5cm) ja pööningu harjaalune (ca 25...30cm kõrguselt läbiv vaba ruum) peavad ikkagi tuulutatavateks jääma. Tee veel kõrgemale viilu otstesse vent-augud, kui olemasolevad liiga madalale jäävad, ja nendele restid ette, et putukad või tuisk sisse ei tikuks.

[Külaline]

Mu enda maja pööningul on samuti viilus, ehk selles harja kolmnurgas, mis jääb veel katusekorruse peale, kolmnurkne lahtine ava. Ava alumine mõõt on umbes meeter lai. Loomulikult tuiskab sealt sisse. Selle vältimiseks asetasin avast nati sisemisele poole(umbes 5 cm) vertikaalse pleksiklaasi. Aknaplekk on nii sügav, et ulatub selle alla ja sisse tuisanud kraam voolab välja tagasi. Samas on pööning valge.

Sellel ennem viidatud pööniguluugil peavad olema samad omadused nagu välisuksel. Tihe ja soe. Muidu on vähe sellest, et tuul sisse puhub, samas saab ka soe toaõhk takistamatult plehku panna.

taastaja

[timburi]

Mingi tuleohutusnõue näeb nagunii ette, et kui liiga lähedal otsaseinale oleks teine maja, tuleks need sulgeda.

[sashaobrok]

Otseloomulikult on tegemist pööningu tuulutusega. Kui sa need kinni paned, siis varsti mädaneb sul nii katus kui ka teise korruse lagi.

[Guardian]

Kindlasti ei tohi sa pööningut sulgeda eriti kui on plekkkatus. Esiteks peab niiskus välja pääsema ja teiseks soojustus takistab soojusel hoonest välja minna mitte ei hoia seda ära. Seega pääseb pööningule ka soojus (koos niiskusega) ja kui sa otsad kinni paned siis hakkab see soojus sul läbi katuse välja trügima ja tulemuseks on tohutud jääpurikad kuna soojus hakkab katuselt lund sulatama.