Küsimus krohvimise, pahteldamise ja kruntimise kohta

[Priit]

Tere

Tahaks natukene nõu saada, ei ole ise antud teemal pädev. Ehk olen ise rumal, aga tahaks teada, mida peaks töö tegijalt eeldama. Kokkulepe oli, et tehakse sirged seinad krundi alla.

Nimelt - majas krohviti seinad MP75ga, seejärel vesilihviti. Krohvijad ise arvasid, et sein sai suhteliselt sile, katavad kõik paksemalt krundiga ja teevad vajaminevatesse kohtadesse pahtliga parandused. Reaalsus on see, et peale kruntimist on seinal palju triipe näha, erinevad jäljed on näha ning krunt näitab täpselt samad krohvialused jäljed välja. Krundi ühest liitrist sai kruntida ca 2,4m2, st krundi kiht pandi väga paksult. Seejärel akrüülisid kõik nurgad. Mulle tundub, et nii meeletult krundikulul ei ole nagu mingit mõtet?

Teine lahkheli on selle osas, et mingit osa nad hakkasid korda tegema. Põhimõtteliselt tegid lauspahtelduse peale ja lihvisid. Mina leian, et pahteldatud pinnad tuleks uuesti kruntida, kuid töö teostajad ütlevad, et kuna alt on krunditud ja pahtlikiht on õhuke, siis uuesti kruntida ei ole vaja.

Kolmas erimeelsus on see, et teatud kohtades meenutab krunt struktuurkrohvi (sarnane nagu paneelmajade trepikojad olid, ainult mitte nii krobeline). St. ma ei näe elus esimest korda värvitud seina, kuid tavaliselt jääb ta suhteliselt ühtlane õrna struktuuriga. Nende väitel on tegemist rullide erinevusega, et sõltub rullist millega värvida.

Mulle endale tundub, et õige järjekord oleks peale krohvimist olnud (krohvimine tehti hästi, seinad jäid viisakad):
1. lauspahteldamine, lihvimine (töö teostaja väitis, et krohvi ei saa enne kruntimist pahteldada, sest krunt näitab pahteldamist vajavad kohad välja);
2. pahteldamine seal, kus veel vaja on;
3. kruntimine;
4. vajadusel pahtliga paranduste tegemine, lihvimine ja nende kohtade ülekrohvimine;
5. nurkade akrüülimine (akrüülida vist võiks küll juba enne krunti, kuid mitte enne pahteldamist).

Ei taha halb tellija olla, kuid mulle tundub, et mulle ei pakuta päris seda, mis lubati.

Ette tänades ja abile lootma jäädes
Priit

[Külaline]

Päris naljakas on vahest lugeda siinseid "avaldusi"- vabandust. Hobi korras
vahest mainitud tööga tegelenuna, jääb silma mitu asjaolu.
*Seina "sirgus" probleemiks polnud (see on tavaliselt amatöörile "suurim murelaps")? Teine asi mis peaks näitama krohvimise kvaliteeti on krohvi struktuur (see peaks jääma ikkagi "enam-vähem" ühtlane). Liiatigi MP puhul (mida võiks pigem "jämedamaks pahtliks pidada") ning peale lihvimist.
*"Triibud" tulenevad kindlasti struktuurierinevusest. Põhjuseks võib olla nii värvimine, lihvimine kui pahteldamine/krohvimine.
* Krundi kulu lubaks arvata küll püüdu sellega "probleeme" lahendada (endal kulus mälu järgi 10l a la 30m2-le. Tehased pakuvad kuluks 10l 20-50m2...?) Siin peab küll mainima, et ühes kihis, see mul ei õnnestunud (polnud rahul katvusega) seega kaks kihti 10l. Seega minu vastus oleks- 10l 24m2-le polekski kõige hullem kui tulemus oleks OK (probleemide lahendamine krundi abil ei saagi õnnestuda).
* Kruntimine on parandab alati pinna omadusi ning vähendab lõppvärvi kulu, seega ei näe seost pahtlikihi paksusega (kui siis vahe pinna imavuses).
* Rull mõjutab värvi struktuuri, kuid samuti teeb seda kihi "paksus" ning valed töövõtted.
Hobimaaler Imelik.
Selle postituse järeldusi palun mitte tõsiselt võtta( kriitika on teretulnud).

[Urmas]

Kuna nende "maalrite" tööetappe ja tulemust pole oma silmaga näinud, siis kirjeldan enda tööprotsessi. Minu tööetapid kui seinad vaja eelnevalt krohvida, olgu need fibost, aerocist või columbia kivist laotud:
- 2x MP75-ga saab seinad sirgeks kui korralikult laotud, vajadusel niipalju kuni seinad on sirged, ise kontrollin 2 ja 2,5m latiga, mingit vesilihvi ei tee, vaid õigel ajahetkel libistan laia pahtlilabida või väiksema liibiga üle (vajadusel pritsin veega) ja kui krohv on kuivanud, siis kergelt 60-se liivapaberiga pinnad üle käia ning harjaga liivaterad maha enne pahteldama hakkamist
- 2x lauspahtel, esimese kihti lihvin peale kuivamist kergelt 80-se liivapaberiga ja teist kihti kas 120 või 150-se liivapaberiga, tolm harjaga maha
- krundin kruntvärviga ja kui ongi mõni apsakas sisse tulnud, siis paranduse tegemine. 10l ämbriga saan krunditud ca 60-70m2.
- 2x põhivärviga värvimist, kusjuures enne värvimist tõmban 120-se liivapaberiga pinnad üle, et sinna kruntimise ajal tahes-tahtmata jäänud tolmu või liivaterakesed maha nühkida
Niimoodi tehes pole tellijatel minu töö kvaliteedi osas nurisemist olnud.
Akrüülitakse peale kruntimist, sest pahteldatud pinnale akrüülides ei pruugi nakkumine olla kõige ideaalsem (tolm).
See, et krunditud pind meenutab apesinikoort, on minu arvates laiskade maalrite nipp, et varjata lohaka lihvimise tagajärgi, et ei peaks parandusi tegema.
Sinu kirjeldatud pindade iseloomustus kaasneb reeglina odava m2 hinna pärast (ei pruugi kehtida sinu puhul), et jõuaks rohkem m2-d teha ja mitte kvaliteedile ei panda rõhku, vaid kvantiteedile, sest elamiseks vajaminev summa on vaja kätte saada. On päris suur vahe, kas tehakse krohvimine, pahteldus, kruntimine ja värvimine hinnaga 4-6€/m2 või 10-12€/m2. Teise variandi puhul on aega pöörata tähelepanu ka kvaliteedile, mitte ainult võimalikult palju teha jõutavale m2 arvule.

...Teine lahkheli on selle osas, et mingit osa nad hakkasid korda tegema. Põhimõtteliselt tegid lauspahtelduse peale ja lihvisid. Mina leian, et pahteldatud pinnad tuleks uuesti kruntida, kuid töö teostajad ütlevad, et kuna alt on krunditud ja pahtlikiht on õhuke, siis uuesti kruntida ei ole vaja...

See jutt on BS! Enne põhivärviga värvimist kindlasti kruntida! Isegi need harvad parandused ma krundin alati üle.
Võib-olla mõnede siinse foorumi "külalistele" ja tegijatele tundub minu töömeetod ülepunnitatuna, kuid see-eest ei kirjuta minu kliendid siia foorumisse teemaalgataja sarnastest muredest.

[Külaline]

Kruntimisest siin natuke lugemist. Huvitav miks spetsialist Urmas seda ei seletanud, muidu tarkur nagu ta on.
http://epl.ekspress.ee/artikkel/359964

[Urmas]

Kruntimisest siin natuke lugemist. Huvitav miks spetsialist Urmas seda ei seletanud, muidu tarkur nagu ta on.
http://epl.ekspress.ee/artikkel/359964

Spetsialistist tarkur Urmas ei ole nii loll, et hakkab Sakreti reklaami peale, universaalset, tema toodetud krunti igale poole toppima. Kui sa selle EPL reklaamartikli sisust aru said (ei mõtle selle all ainult tähtede tundmist ja nendest moodustatud sõnde lugemise oskust) ja igapäevaselt tegeled siseviimistlusega, siis oleksid pidanud ka aru saama, millest seal jutt käib ning, et mõni väide seal on ikka täielik BS.
Kui õigesti mäletan, siis umbes sellel ajal (vaata artikli kirjutamise kuupäeva) ilmus Sakret oma toodanguga Eesti ehitusturule. Järeldused tee ise!
Seoses artiklis mainitud universaalsusega küsimus sulle külaline- kas sina pühid oma tagumikku ajalehega või tualettpaberiga? Ajaleht ju ka tselluloosist ja väikesteks tükkideks lõigatuna kõlbab väga edukalt ka pühkimiseks ehk universaalne, kõigepealt loed ja siis peale lugemist saad tagumikku pühkida. Kui vastus on, et tualettpaberiga, siis, miks sa raisad raha ja loodusresursse oma tagumiku puhtana hoidmise nimel kui võiksid kasutada universaalset ajalehte või pakkepaberit?:) Kahjuks oma maja/korteri siseviimistlus ei ole teps mitte tagumiku pühkimine, kus kui polnud hetkel spetsiaalset, tagumiku pühkimiseks mõeldu tualettpaberit käepärast ja pidid toimetuse ära tegema universaalse ajalehega. Jäägu ikka iga toode selleks mõeldud otstarbeks! Jah, tõesti on palju asju stiilis "mõeldud meestele, aga sobib ka naistele" ja isegi neid kasutanud.

[Priit]

Aitäh tagasiside eest.

Lisasin mõned pildid ka, mis avanesid peale kruntimist SIIA.

Mulle lihtsalt tundub, et nad üritasid paksu värvikihiga seinu sirgeks ajada, kuid see ei õnnestunud. Võibolla lootsid ka, et mina kui tellija, viskan üldvisuaalselt pilgu peale ja väga korralikult üle ei vaata. Seal on näha seda nn trepikoja struktuuri, mille kohta öeldi, et see sõltub rullist ja oleks tulnud enne kokku leppida. Ma muidugi ei eelda, et värv, mis teoreetiliselt on suhteliselt sileda pinnaga, võib selline maastik olla. Paar pilti on ka juba pahteldatud ja lihvitud seinast, kuid triibud on ikka sees. Kruntisid nad püstoliga (tundub küll rohkem tööstushoonete teema minu jaoks), aga noh, ju usaldasin tol hetkel liigselt. Mehed ise väidavad, et nad Soomes teinud ja kõik alati rahul olnud.

Mulle lihtsalt tundub, et see krunt (1 kiht, 2,5m2/1l) on olnu minu, kui tellija, materjali raiskamine. St kruntimisel pole olnud mingit mõtet ja see tuleks uuesti üle teha - materjal on tühja raisatud. On mul õigus?

Tervitades
Priit

[uv]

Urmas, sa võiksid ise ridadevahelt lugeda. Artiklis on ka kirjas milleks krunti on hea kasutada jne.Kui tellija küsib miks krunti kasutad siis mis ütled? Tavaliselt võiks inimene teada, milleks ja miks ta mingit materjali kasutab.
Sina aga hakkad lahmima et sarket ja universaal on pasad. Kas keegi soovitas siis selle firma tooteid kasutada? Sa ise võiksid ka infot anda, mis ja milleks hea on.Ise veel nii suur krohvimise ja värvimise spetsialist.

[Külaline]

Kuna mina olen "loll" siis küsin külalise käest otse- miks viitad "nakkeparandale" (millel on muidugi ka pinna omadusi ühtlustav toime)?
Mida ühist on sellel kruntvärvi/-misega?
Ei ole nagu ilus kritiseerida vastajat ilma midagi olulist lisamata?
Ka mina sain aru, et soovitad uurida "ajalehe" omadusi jutustades "pehme
paberi kasutusotstarbest" .
Küsija pandud piltidelt vaatavad vastu 3 erinevat situatsiooni (minu meelest).
1. "Apelsini koor" e. mummuline struktuur- värv on halvasti ühtlustunud.
Põhjuseks oletan - ebaühtlane kuivamine - aluspinna imavus ühtlustamata,
teine kiht lisatud liig varakult (aluspind toores), "paks" värvikiht ühtlustub halvasti.
2."Struktuur värvimine" - seda on isegi teadlikult raske saavutada ning
antud juhul on kindlasti tegemist teadliku valikuga (mitte eksimusega).
3. Pahteldamise ja lihvimise probleem - sellist pinda pole lihtsalt mõtet värvida, tuleb enne veel pahteldamise ja lihvimisega vaeva näha.
Üldiselt tundub pilte vaadates, et seal on ka "hunnik" tooreid kihte.
Minu soovitus oleks- lasta asjal korralikult kuivada, korralik lihv, nake pahteldus ja värvimine (seda asja saab seal suht lihtsalt korda ).
Muidugi märkus tellijale - kui Sa tahad prozektoriga nurga alt sillerdust
imetleda , oleks mõistlik ilmselt seinad klaasiga katta
Tõsi "valguses" kumab kiirustamise märke või siis teadmiste oskuste puudulikust.
Hobimaaler... teadagi kes.

[Urmas]

Kui tellija küsib miks krunti kasutad siis mis ütled? Tavaliselt võiks inimene teada, milleks ja miks ta mingit materjali kasutab...

Sinu uudishimu rahuldamiseks toon välja ühe osa oma pakkumisest tellijale:
"Minu pakkumisel lõppvärvini on Aeroc seinte puhul vaja järgmisi materjale:
- kipskrohv, milledest on kõige soodsam MP75 või MP Classic (40kg kott), ja järgnevad Rotband või Goldband (30kg kott)
- armeerimisvõrk, soovitavalt Ejot (kollane või kollane ja punase triibuga külje peal)
- vuugipahtel, tähistusega "J" (Vivacolor, Dalapro, Altek) või Sheetrock (musta kaanega) kipspindade jasisenurkade teipimiseks paberteibiga.
- paberteipi (esialgu üks 150m rull)
- lauspahteldudeks peenpahtlit soovitavalt Sheetrock 3+(sinise kaanega), Vivacolor F, Dalapro LS või Altek Fine. Lauspahteldust teen 2 kihti krohvi peale ja kipspindadel teen peale vuukide teipimist 2x laiendus ja peale seda lauspahteldus.
- kruntimiseks soovitan Eskaro "Flat" või Vivacolor1 Primer.
- lagede värvimiseks on kõige ideaalsem Paramatti Topcolor ja järgnevad Vivacolor3, Eskaro Symphatia, Sadolin Innetak või Caparol Samtex3
- niiskete ruumide krohvimiseks on sobivam Vetonit TT."

Urmas, sa võiksid ise ridadevahelt lugeda. Artiklis on ka kirjas milleks krunti on hea kasutada jne... Sina aga hakkad lahmima et sarket ja universaal on pasad. Kas keegi soovitas siis selle firma tooteid kasutada? Sa ise võiksid ka infot anda, mis ja milleks hea on.Ise veel nii suur krohvimise ja värvimise spetsialist.

Pole väitnud, et Sakret on pask, vaid, et ta ei sobi värvialuste pindade kruntimiseks. Isegi kasutan edukalt Sakreti kvartsliivaga krunti enne vanade värvitud pindade krohvimist. Värvieelseks kruntimiseks on välja töötatud hoopis kvaliteetsemad krundid kui universaalsed. Ah, et kas keegi soovitas? Eelmise "külalise" vihjest sellele artiklile sain mina küll niimoodi aru. Teemaalgatajale on hilja kasutatavate materjalide osas soovitusi anda, sest talle on paras käkk juba kokku keeratud ja vaevalt need samad maalrid viitsivad oma tööd hakata ümber tegema, vaid ootavad ainult, millal tellija rahakotti paotab. Kellel on tahtmist olnud küsida ja viitsimist natuke minu vanu postitusi lugeda, siis on nad infot piisavalt saanud.
Loodan, et said oma postituses olevatele küsimustele ammendava vastuse ja piisavalt infot!

[Urmas]

... Mehed ise väidavad, et nad Soomes teinud ja kõik alati rahul olnud. ...Mulle lihtsalt tundub, et see krunt (1 kiht, 2,5m2/1l) on olnu minu, kui tellija, materjali raiskamine....

Just-just, kuid soomlaste maitse on ka minu jaoks natuke imelik! Kunagi firmas töötades tuli sinna väga hea maaler, kes oli Soomes töötanud ja tahtis vahepeal Eestis tööd teha ning tal oli täpselt samasugune "käekiri"- paks kihti krunti ja takkaotsa 2x põhivärvi, kusjuures kõik tema tehtud pinnad võeti praktiliselt esimese korraga vastu. Vaatasin tema tööstiili natuke ja tõesti, ka tema pani krunti ja värvi paksult ning ühtlustas ära korralikult.
Vahet ei ole, kas kanti krunt pritsiga või rulliga, aga paksult on seda tõesti. Mida teha? Lihvida nukid maha, korralik lauspahteldus, uus ja normaalsema struktuuriga krunt peale.
Kindlasti on see materjali raiskamine kui materjalidega varustamine oli sinu poolt. Kui töö oli koos nendepoolsete materjalidega, siis peavad nemad sind rahuldavad pinnad üle andma ja vahet pole kui palju seda materjali kulub.

[Priit]

Meestega kokkulepe olemas, et nad käivad seinad pahtliga üle ja vaatavad ka ise prožektoriga pinna siledust. Klaaspinda ei ole ma kunagi taga ajanud, kuid tahaks lõpptulemusena siledat värvitud pinda.

Lahkheli on selles osas, et minu arust esimene kruntimine enne pahteldamist oli mõttetu (materjal minu ostetud). Teiseks ütlevad nad, et seina ei pea peale pahteldamist üle kruntima, sest krunt on pahtli all ja pahtel õhuke.

Priit

[Urmas]

...Teiseks ütlevad nad, et seina ei pea peale pahteldamist üle kruntima, sest krunt on pahtli all ja pahtel õhuke.

Ei tea siiani ühtegi värvitootjat, kes ei nõuaks enne põhivärviga värvimist kruntimist kruntvärviga. Trüki see vihje välja ja anna neile lugeda. Või loe ise valju ja nõudliku häälega ette! http://www.vivacolor.ee/?op=body&id=257
Neid vihjed on veelgi, aga otsi ise. Ei viitsi praegu rohkem! Sadolin, Caparol, Eskaro....

[Manowar]

Kruntimisest siin natuke lugemist. Huvitav miks spetsialist Urmas seda ei seletanud, muidu tarkur nagu ta on.
http://epl.ekspress.ee/artikkel/359964

Antud artikkel on sisuvaene, nagu kerjuse moonakott, milles sellist asja üldse kirjutada, kui siis ainult reklaami eesmärgil.
"Krunt takistab müüritise vuukide välja joonistumist läbi krohvi- või pahtlikihi."... ma ei näe probleemi, et müüritise vuugid välja joonistuvad mingil hetkel, hiljem kaovad kõik.

Urmase soovitused on omal kohal, sedasi tehes saab korraliku pinna, kui on vilunud tegijad.

[Manowar]

Aitäh tagasiside eest.

Lisasin mõned pildid ka, mis avanesid peale kruntimist SIIA.

Mulle lihtsalt tundub, et nad üritasid paksu värvikihiga seinu sirgeks ajada, kuid see ei õnnestunud. Võibolla lootsid ka, et mina kui tellija, viskan üldvisuaalselt pilgu peale ja väga korralikult üle ei vaata. Seal on näha seda nn trepikoja struktuuri, mille kohta öeldi, et see sõltub rullist ja oleks tulnud enne kokku leppida. Ma muidugi ei eelda, et värv, mis teoreetiliselt on suhteliselt sileda pinnaga, võib selline maastik olla. Paar pilti on ka juba pahteldatud ja lihvitud seinast, kuid triibud on ikka sees. Kruntisid nad püstoliga (tundub küll rohkem tööstushoonete teema minu jaoks), aga noh, ju usaldasin tol hetkel liigselt. Mehed ise väidavad, et nad Soomes teinud ja kõik alati rahul olnud.

Mulle lihtsalt tundub, et see krunt (1 kiht, 2,5m2/1l) on olnu minu, kui tellija, materjali raiskamine. St kruntimisel pole olnud mingit mõtet ja see tuleks uuesti üle teha - materjal on tühja raisatud. On mul õigus?

Tervitades
Priit

Miks nad pidid paksu värvikihiga seinu sirgeks hakkama ajama(võimatu), kui oma esimeses postituses mainisid, et krohvitööga jäid rahule, rahulolu krohvitööga eeldabki sirgeid pindasid.
Värv on sileda pinnaga siis, kui seda lasta püstolist, automaaler teeb sileda pinna, värvirulliga jääb suuremal või vähemal määral pind struktuurne. Kahjuks ei saa pildi pealt aru, kui hull see asi reaalsuses on kuna vaadeldud on seina 50 cm pealt prozektori valguses.
Soomes võib juhtuda küll, et selline töö vastu võetakse.
Krunti on ilmselgelt üleliia kulunud.

[Külaline]

värvirulliga jääb suuremal või vähemal määral pind struktuurne.

Selle seisukohaga peab nõustuma. Rullidest on pisut kirjutatud siin.
Imelik.

[Priit]

Tere jälle

Krohvitööga jäin selles osas rahule, et kõikumine oli seal 2-3mm 2,5 meetrise lati kohta, mis peaks igati ok olema. Üldvisuaalselt on ka krohvipind viisakas. Kehvemad kohad pidid üle pahteldama, väiksemad jamad pidi väidetavalt krunt ära peitma. Siin on ka minu viga, et usaldasin liialt tegijaid. Nurinat meeste kohta ei olnud ja arvasin, et ju kogemust ka on, mis ma sinna ikka targutama lähen. Võibolla oleks pidanud kruntimise enne ära keelama, kui kõik seinad on korralikult siledaks pahteldatud.

Tean, et värv jätab struktuuri, aga nii suurt maastikku ei ole ma enne näinud. Käisin huvi pärast ka paari tuttava juures värvitud seinu vaatamas ja kuskil ei olnud need nii struktuursed. Samas, seal pole vahet, sest krohvimise jäljed on ikka sees - pahtlist ei pääse ka seal kohas.

Toon välja veel hetke lahkheli kohad:
1. Minu jaoks on esimene kruntimine materjali raiskamine (mehed ise väidavad, et ilma kruntimata pole võimalik krohvitud pinda pahteldada - tundub täielik jama olevat);
2. Mehed väidavad, et peale nüüdset pahteldamist ja lihvimist (mis on põhimõtteliselt lauspahteldus) ei ole vaja uuesti kruntida (mis järjekordselt tundub mulle absurdne jutt), sest kui korralikult 2 kihti värvida, ei jää midagi näha.

Kuidas oleks õige nt pahteldatud pinda kontrollida - hinnata. St mida mina, kui tellija, peaksin jälgima ja kui põhjalikult seda nö hea tava kohaselt teha võiks? Ei taha minna juuksekarva lõhki ajama, kuid kui raha makstud ning hiljem ei ole ka ise rahul, pole nagu ka sel tegemisel ju mõtet.

Tervitades
Priit

[Manowar]

to Priit:
1. Krohvitud pinda pole vaja enne pahteldust kruntida...kui nad seda väidavad, siis nad lihtsalt ei tea, mida räägivad.
2. Peale lihvimist ja enne lõppvärvi on vaja kruntida...kui teha teisiti, siis seda nimetatakse haltuuraks.

Maalritööd kontrolli 2-3 m pealt, valgus selja tagant seinale, kui siis midagi silma ei riiva, siis peaks enamvähem ok olema.
Ise teeme nii, et iga töö etapi(pahtelamine, lihvimine,kruntimine ja lõppvärv) juures on prozektor seina ääres, siis on üldjuhul välistatud, et midagi häirima jääb.

[Roland66]

Kui pahteldtatakse, lihvitakse ja värvitakse ilma prozet seina äärde panemata, on vead kiired tulema, Proze pannakse alt üles valgustama, me kasutame 1000w prozet ja töö tuleb ok.

MP-le krunt peale, ei oska kohe öeldagi, ei tea, kas leppisite kokku MP ja krunt või milles te kokku leppisite? Siin peaks vaatama ka seda, milles te ennem tööde alustamist kokku leppisite ja mida maalrite poolt pakutud hind sisaldas. Sa vahest läksid odavama pakkumise õnge ja nüüd süüdistad maalreid. Alati on kaks poolt ja tõde jääb keskele.

Peale pahtlit ikka krunt ja siis toonvärv, krunt on toonvärvist odavam, parandab seina imavust, võtab tolmu kinni ja siis ka toonvärvi kulub vähem.

[maaler41]

Olgu kuidas on,aga siukest krobelist värvipinda on kah omaette kunst saada....Iseenesest ju päris korralik (d)effekt... Tundub,poisid,et ajate siin oma vaidlustes segamini nakkeparandaja ja kruntvärvi.... Urmasr-l on igal juhul õigus ja kuulake,mida targemad-kogenumad räägivad ja ärge vaielge nii hirmsasti!!

[kksoudal]

Mina arvutan jämedalt värvikulu 5-6m2 per liiter, seda siis koos parandustega, tuleb alati välja ja jääb enamjaolt ylegi, pole vahet kas kruntides v6i värvides. Aga jh nalimehed oled endale suutnud kokku korjata. Kui korralikult krohvitud piisab yhest pahtlikihist, kui kehvemalt siis vead pahtli 2 kihti yx kord horisontaalselt, teine kord vertikaalselt, ja mitte 30 sendise labidaga vaid liibiga, vajadusel korrigeerides pahtlilabidaga. Siis lihv, Alles peale seda krunt, ja selleks t6esti pole vaja kasutada fassaadi rulli. Mina suudan pmst pahteldada nii et eriti vaeva lihvimisega ma ei näegi. Yldiselt on hinnad niigi väga alla läinud ja kui aus olla siis olen tihtipeale ka kruntimise ära jätnud, vaid kohe 2 kihti värvi selga. Jääb ka hea tulemus. NB. Väide et ei saa krovipinna peale pahteldada tuleneb kyll teadmatusest, sest selle jaoks v6ib vabalt niiskust6ket kasutada vms... kui on soovi ja vajadust.

[Külaline]

Huvitav, miks on vähe kasutust leidnud värvipadi (tundub, et ka maailmas)?
Teoreetiliselt, pidi saavutatav pind olema siledam ja protsess kiirem?Video
vivacolor
Vennikese (videos) esimene liigutus padjaga, peaks kuuluma maalrite kutseoskuse testimisel "kohustusliku kava hulka"
Imelik.

[Urmas]

Huvitav, miks on vähe kasutust leidnud värvipadi (tundub, et ka maailmas)?...

Kasutatakse ikka rullikutega varianti, kuid seal on minu jaoks on selles videos paar "aga". Rullidega padjaga ääri värvides ja hiljem värvirulli kasutades jääb struktuuri erinevus. Ainult patja kasutades jääb küsitavaks värvimisel vajalik "märja serva" olemasolu, sest videos ta tegi ülemine pool ja siis alumine pool, aga sellisel juhul jääb keskel üleminek näha. Veel kahtlen "padjajälgede" puudumises videos näidatud meetodiga- padi lärtsi värvipütti! Rulliga värvija oleks võinud samuti kasutada laeääre värvimisel väikest rulli, mitte pintsliga sikerdada! Padi on fikseeritud nurga all talla küljes, aga varre otsas rulliga ma poen 20cm laia ja 1m sügavusele prakku nagu näiteks tihtipeale vanemates majades ahju ja seina vahelised pinnad.

[sumberg]

Vesilihvitud pinna peaks tõepoolest enne pahteldust üle kruntima aga mitte fassaadirulli ja kruntvärviga, vaid aiapritsi ja betokontaktiga või analoogse kraamiga. Oleneb ka sellest, mis pahtliga pahteldus teha-kui jämeda teraga see on. F-l ja S-l on päris suur vahe ju ja ilmselt ei nakku suurema teraga pahtel lakutud pinnaga nii hästi kui peeneteraline.
Arusaadavalt ei ole fassaadirulliga(karv või pigem karvkate 25mm pikkune) võimalik saavutada ühtlast ja siidja struktuuriga pinda, selleks on olemas teistsugused rullid(ise kasutan näiteks13mm ) ja ilmselt teised tegijad-soovitaks nende vendadega viisakalt lõpetada,raisatud materjali eest trahvid sisse nõuda ja asjatundliku inimese otsida, või kasvõi ise proovida, kuna paistad asjalik olema, Priit. Aga nende härradega vaidlustesse laskuda ei ole suurt mõtet, kuna neil on ilmselt mingi täielikult oma arusaam asjast, mis ei paista kokku sobivat enamiku siin arvamust avaldava kontingendiga ja vastuvõetava tulemuse saavutamiseks koguaeg kellegi seljas elada ei tundu ka just väga kandev idee. Eriti, kui nad ei saa aru mida ja kuidas teha. No loomulikult tuleb ka neist aru saada-keegi meist ei ole sündinud meister, lihtsalt poistele on sattunud kehvad õpetajad ja töö algne mõte- kui kvaliteetse teenuse osutamise eest eluks vajalike vahendite hankimine läbi kliendi rahulolu- on veidi segaseks jäänud. Jõudu jätkamiseks.

[cartman]

Kui mehed nö. soomest siis täiesti mõistetav karva suurus. Isegi ehmatasin ära, mis koleda rulliga värvitakse. Ja kusjuures poes polegi norm karvaga rulli saada(nagu moppi rulli mööda seina). Teine imelik asi ,mida tähele panin, tapeedi alla ei krundita. Kas eestis ka nii? Ise olen ikka igale poole krundi alla rullind(aeg ajalt ,hobina, maalerdan).

[Manowar]

Huvitav, miks on vähe kasutust leidnud värvipadi (tundub, et ka maailmas)?
Teoreetiliselt, pidi saavutatav pind olema siledam ja protsess kiirem?Video
vivacolor
Vennikese (videos) esimene liigutus padjaga, peaks kuuluma maalrite kutseoskuse testimisel "kohustusliku kava hulka"
Imelik.

Kui ei kasutata, siis järelikult ei õigusta ennast.
Kas oled näinud antud padjaga värvimise tulemust, igale mehele selline tulemus ei kõlba.
Siledam?..pigem jääb 1x värvides, nagu videos näha, pind triibuline ja mis siis veel saab, kui päikesevalgus paistab piki seinasid, kardan, et Eesti tellijad sellist tööd vastu ei võtaks, siis tuleb ikka rulliga üle teha.