Aadressil http://www.kredex.ee/public/TTY_maaelamu.pdf on saadaval TTÜ uuring vanadest maaelamutest, kus on kirjeldatud hulka probleeme ning muidugi eraldi peatükk koos näidisjuhtumiga pühendatud soojustamisele.
Näidisjuhtumi kirjeldus on järgmine:
Selle mitte just eeskujulikult ehitatud ja soojustatud maja energiatarvet kütmisel siis analüüsiti. Kui õues oli alla -20 kraadi, kippus sisetemperatuur langema +17 kraadi kanti. Maja peale kulus dets. kuus 2046 kWh, mis rahasse ümberarvestatuna tähendab täiselektrikütte puhul (puit on palju odavam ja mõnel inimesel lausa tasuta käes) ca. 225 eurot. Soojuskadudest toimus välisseinte kaudu 21%, põranda kaudu 17%, muude õhulekete kaudu kokku 17%, ventilatsiooni kaudu (ilmselt korstnasse) 16%, läbi lae 12%, akende kaudu 10%, külmasildade kaudu 7%.Elamu välisseinad on tahutud 15 cm paksusest rõhtpalgist ilma välisvoodrita, seest puhastatud
(tubades seinapalgid nähtavale toodud) ja palgivahed kohati topitud (nii seest kui väljast) ning
niiskuskahjustustega väga kehvas seisus palgid välja vahetatud. Hoone on vundeeritud
maakividest vundamendile, sokli kõrgus ca. 20 cm.
Põrandaks on puittaladele toetatud
laudpõrand, mis on kohati soojustatud (otskamber ja eestuba: ca. 10 cm saepuru, peenike
höövlilaast; köök ja sahver ca. 15 cm keramsiitkruusaga, väike tuba ja esik on soojustamata).
Põrandaalune ruum on välisõhuga nõrgalt tuulutatav: köögi põranda all on 2 tuulutusava, üks
otsaseinas ja teine maja tagaseinas, teiste põrandate all on ainult üks ava, maja eesseinas.
Aknad on kahe raamiga puitaknad (kaks 4 mm klaasi, klaasi osa aknaavast 46%...53%).
Pööningu vahelagi on puittaladel, viimistletud puitlaudisega ja saepuruga (otskambri kohal
laudise peal ehituspapp ja soojustuseks 20 cm höövlilaastu (originaalis oli ca 1 cm puulehti!!!)
ülejäänud osas originaalsoojustus: linaluu ja liiva segu ca 20-25 cm). Katuseks on puitsarikatel
laastukatus, mis on hiljem kaetud eterniidiga.
Jõuti järeldusele, et soojusenergia erikasutus väheneks ahikütte puhul soojustamisel 50 mm villa + 20 mm tuuletõkkega 17%, 100 mm villa + 20 mm tuuletõkkega 21%. Pööningu vahelae soojustamine 200 mm villaga vähendaks soojusenergia erikasutust 15% ning õhulekete vähendamine ja soojustagastiga ventilatsioon 22%.
Mulle tundub, et siin on mitu asja, millele tasub varasemaid soojustamise teemasid arvestades tähelepanu pöörata. Esiteks, ka 5 mm villa + 20 mm tuuletõket annab märkimisväärse efekti. Teiseks, olgugi et soojustagastiga ventilatsioon annab olulise efekti, ei ole see teises suurusjärgus kui seinte ja lagede soojustamine. Minu jaoks on väga oluline, et töö sisaldab rahaks konverteeritavat küttekulu mõõtmist ja arvestust. Seinte soojustamise puhul on tööde tasuvus eriti oluline - esiteks on seinte soojustamisega seotud tööd kallivõitu (rihtimine, vooder, soojustus ise) ja teiseks võib see maja seina sokli laiusest paksemaks kasvatada, mis tekitab uusi probleeme. Vahelae soojustamine on igas mõttes palju kergem ettevõte. Kindlasti annab väga olulise efekti ka põranda soojustamine näiteks kergkruusaga ning kui põrand on aastakümneid vana, viltu ja pole selge, mis selle all toimub, tasub seda maja renoveerimisel lahti võtta igal juhul. Akende vahetuse või renoveerimise kasu hinnatakse antud juhtumil 9% peale, aga see sõltub akendest. Kindlasti on ka maju, kus see võiks olla 75%
Kui 1% soojusenergia erikasutuse vähenemist annab külmal talvekuul võitu 2,25 eurot (rõhutan, et see on täiselektrikütte maksumus!), siis võib igaüks ise arvutada, kas 17% nimel tasub ette võtta fassaadi soojustamist või kas lisanduv 4% on piisav, et selle nimel majaseina paksust veel 50 mm kasvatada.