Millist katelt valida eramule

[Sihi]

Kuna kütan aastaid ainult halupuudega, olen pigem teraskatla pooldaja. Sel suvel tuleb ilmselt senine 13 aastat töötanud Keila meeste poolt valmistatud teraskatel välja vahetada. Aeg on täis!
Millist katelt asjatundjad siin soovitaksid? "Eesti ehitab 2011" messil leidsin sellised mudelid: Attack DP ja Atmos katlad. Mõlemad on halgudest nn puugaasi tootvad katlad kasuteguriga kuni 85%.
Paar aastat tagasi ostsin igaks juhuks ära malmribikatla Thermona (8 ribi). Hetkel seisab pakendis ja ootab lahendust.
Mida soovitavad asjatundjad ühekorruselisele majale, kus köetavad pinda 130 m2, akupaak 1,5t. Kas need eelpool nimetatud väga ökonoomsed katlad on ikka enda kirjedust väärt? On kogemusi?

[Antiatmos]

Mina ATMOSt kindlasti ei soovitaks.

[malmkatel]

Meil on malmkatel paigaldatud nii,et see ümbris koos isolatsiooniga on ära võetud ja laotud vooder ümber nii,et suitsugaasid läbivad ka väliskülje ülevalt alla ja länevad tagant alt korstnasse.Omal ajal (ca 25 aastat tagasi),kui see tehtud sai oli märgata,et sõekulu vähenes,kuna Nerisel läks ülevalt kohe otse korstnasse.Praegustel malmkateldel teeb üleva veel ühe ringi ära,enne ,kui korstnasse suundub. Ehk oskavad targemad komenteerida,kas oleks ehk ka praegustel malmkateldel targem veel väljastpoolt ka suitsugaasid läbi lasta,samal põhimõttel,et tagant jagab mõlemale poole üles külgedele ja sealt siis edasi allapoole ja tagant allpoolt jälle kokku ja korstnasse.Palju tegelikult sellega efekti saavutaks(kuumad gaasid kütaksid ka jahedama allosa välisküljelt)?Omal ehk ka varsti vajadus hakata küttesüsteemi kaasajastama ja plaan panna uuesti "kõigesööja" malmkatel.Ootaks asjatundjate soovitusi arutelusi sel teemal.

[Tupsu]

Atmos eelis on, et saad soovi korral veel hulga raha juurde panna ja osta sinna ette koos uue uksega sobiva pelletipõleti.

Või siis võtad kohe sellise, millel põleti tehasest küljes ja sellega saab ka halupuud kütta, kui põleti maha kruvida.

[Külaline]

Mina ATMOSt kindlasti ei soovitaks.

Võid Sa põhjendada enda anti-Atmos soovitust? Mis on selle toote puuduseks?
Kuna minul endal metsa piisavalt, siis ei tahaks kuidagi küvisöe ja malmkatla peale eriti mõtelda.

[Sihi]

Tahaks teada siiski, kas nn puugaasi põhimõttel töötavad katlad on üldse arvestatavad? Kas kellelgi on kogemusi? Miks Atmos siin maha tehti?

[Eestikinnisvara]

Atmose katlad on küttepuu osas pirtsakad, kuna toimub "pidev vindumine". Ise eelistaks Molle katelt, halupuu ja hetkel 11 aastat vana süsteem endal ja näeb välja nagu uus.
Mollel laod kütteruumi puid täis ja kolm tundi muretu, talvel läheb 2 ahjutäit ööpäevas.

[Kalvis]

Atmos just põletabki vinduval reziimil, et akupaagi vajalikkus oleks väike või olematu. Probleem on, et selline katel vajab tihti paremat tõmmet ja inimesed ei oska sellist katelt reguleerida.

[Tupsu]

Mismoodi saab Atmos vinduda , kui tal on koguni katla ventilaator tõmbe peal?
Siit kirjeldusest leiad video http://www.osta.ee/18097803
Mina seal küll midagi vindumas ei näe.

[Sihi]

Atmose katlad on küttepuu osas pirtsakad, kuna toimub "pidev vindumine". Ise eelistaks Molle katelt, halupuu ja hetkel 11 aastat vana süsteem endal ja näeb välja nagu uus.
Mollel laod kütteruumi puid täis ja kolm tundi muretu, talvel läheb 2 ahjutäit ööpäevas.

Atmosega asi selgem. Mollest pole seni isegi kuulnud midagi. Tegin selle kohta otsinguid, kuid tootjani ega ametliku müüjani pole seni jõudnud. Kas see Eestis toodetud? Karksi-Nuias? Mis hinnad jne.? Pole siiani pihta saanud. Äkki kellelgi rohkem infot?

[Sihi]

Jõudsin vahepeal Molle tootmisele ja müüjatele jälile. Katelt toodetakse ainult 45 kW-na ja hind 1484€. Katla sügavus 1,34 m, mis teeb selle minu väikeses katlamajas kasutamise võimatuks (lisaks veel ca 30 cm lööritorusid jne). Lihtsalt ei mahu ära, või ei mahu mina ise sinna enam liikuma. Küsin nüüd teistpidi: kui võimas peaks minu katel olema: 130 m2 köetavat pinda, ühekorruseline maja, 1,5t akupaak? Seni töötas hiilgavalt HaretMetalli poolt toodetud teraskatel 30 kW koos 0,6t akupaagiga.

[Tupsu]

Vanemate Molle-de puuduseks oli see koht, kus tuli keeras. Ehk siis esimese kambri ja gaasi kambri alla ulatuv serv, kuhu kogunes muda ja sade , mis sinna jäidki. Varem või hiljem põlesid need katlad selle koha pealt läbi, sest ei saanud enam piisavat jahutust.
Kogemus ühe ja sama veaga kolme katlaga , ühe kollasse ja kahe sinisega (kõik toodetud tollal Karksi Nuias)

Kas ka uued nii lollisti ehitatud on, seda pole viitsinud uurida.

[Eestikinnisvara]

http://www.feb.ee/tooted/3/320/32000/4371/

Aga palun, seal on kõik olemas, nii tegu, kui ka nägu.
Vat sellest tule keeramisest ja probleemist ei saanud aru, Tupsu. Meil katel pidevalt löögivalmis juba 10 aastat ja valusat tuld saab, kasega.

Kui ära ei mahu, siis tuleb sul vaadata miskit muud. Sul ikka 1,5t akupaak mahub ära? Seegi suhteliselt "mölakas".

[Eestikinnisvara]

Ja risustan teemat usutavasti asjakohase küsimusega. Kui palju läheb tänapäeval maksma korralik Molle katlasüsteem, akupaak 2t, elektroonika + põrandaküte (130m2) + teise korruse radikad 4 tk (pinnal ütleme 70m2)?
Kogu installiga mäng ühesõnaga.
Kui kellegil midagi selle vastu, et hinna siia lisab, siis võib ka PS´i saata. Mul tegelikult ka vaja teada.

[Sihi]

http://www.feb.ee/tooted/3/320/32000/4371/

Aga palun, seal on kõik olemas, nii tegu, kui ka nägu.
Vat sellest tule keeramisest ja probleemist ei saanud aru, Tupsu. Meil katel pidevalt löögivalmis juba 10 aastat ja valusat tuld saab, kasega.

Kui ära ei mahu, siis tuleb sul vaadata miskit muud. Sul ikka 1,5t akupaak mahub ära? Seegi suhteliselt "mölakas".

Akupaak on eritellimus katlamaja ruumi kuju ja kõike muud arvestades. Nagu paika valatud!
Tegelikult ju Molle hindki ei paista Euroopa samade toodete hinnaskaalas eriti silma. Mõtlen kui kodumaist toodet, mis peaks transpordi ja muu lisakulude vabam olema. Ca 1500 Euri (koos KM-ga) on keskmine meil müüdavate samalaadse (import)katla hind. Või kas ma eksin?

[Tupsu]

Vat sellest tule keeramisest ja probleemist ei saanud aru, Tupsu. Meil katel pidevalt löögivalmis juba 10 aastat ja valusat tuld saab, kasega.
...

Tule keeramise koha all mõtlesin siin pildil olevat alla ulatuvat teravat kolmnurkset osa.
http://www.pci.ee/feb/Joonised/7810-1.pdf
Vesi seal käib ja sees on, aga muda ja katlakivi välja sealt enam ei lähe.
Need 3 katelt kütsid muidugi ka 3 kordse maja 9 korterit, aga kasutamise intensiivsus ilmselt asja ei muuda. Pärast esimese peesse minekut ja enne emexi poole saatmist tükeldati nad kõik ära ja sama viga avaldus kõigil kolmel.
Asemele läks üks suur katel.

[Eestikinnisvara]

Mnjaaa...Võtab mõtlema, et sinna siiski ladestub tõesti. Ptüi-ptüi-ptüi, loodetavasti kestab sisu ikka edasi.
Siit aga nüüd hoopis teine küsimus, mis võiks olla pigem võrdlev.
Millele täna panustada? Situatsioon: Vana maamaja, mis läheb täielikult renoveerimisse. Palkmaja saab koheva 150mm villsoojustust + ehitatakse välja hoone II korrus. Vanad puitlaakidel põrandad lõhutakse välja, parandatakse vundament, soovitakse valada betoonpõrandad, milles omakorda oleks ka kütteks veetorustik.
Kas panustada täielikule Molle puukatla süsteemile (koos akupaagi ja elektroonikaga) või minna üle tänapäevasemasse Õ.V + Õ.Õ soojuspumbale?
Millised on eelised kummalgi süsteemil?
Olgu veel ära öeldud, et katlaruumile (kesküte) minnes, tuleb ehitada eraldi katlaruum, kuna majja sisse see naljalt ei mahu.
Maja ehitusalune pind 135m2 + II korrus siis ca. 80m2.

[Kalvis]

Kuigi su küsimust on siinsamas foorumis ikka ja jälle samamoodi küsitud siis saad tüüpsed vastused

Valik on tihti ilus ja eelistuses küsija silmades seega annan pidepunkte paremaks otsustamiseks:
1. Kõige odavam on täna ehitada ja majandada õhksoojuspump. Kuid tal on ka miinuseid. Müra nii siseseadmel kui väliseadmel. See on talutav, kuid on olemas. Teine oluline puudus on üle -15 kraadised külmad. Tavavalikul jääb pump lahjaks, seega on vaja ikkagi backup küte mingil muul moel. Kõige lihtsam on osta vajalik kogus puhureid või elektriradiaatoreid, kuid rohkem meeldivam on mingi õhkküttekamin. Kamina eelis on ka disainelement + rahuldab mõnel elava tule vajalikkuse (selline kamin oleks nagunii majja ehitatud)
2. Õhk-vesi pump. Tänased müügihinnad on tihti ebamõistlikud, kuid on juba piiripealseid müüjaid. Seni pole minul vastuseid miks on õhk-õhk pump 3-5 korda odavam kui sama võimsusega õhk-vesi pump, kui välisosa on neil sama ja siseosal on erinev vaid soojusvaheti. Puudused on samad, kuid eeliseks on võimalus siseosal müravabalt hakkama saada ja integreerida põrandaküttele ja/või radiaatoritele. Lisaboonus on tarbevee saamine.
3. Puukatla küttesüsteemi ehitamine on tsipa kallim soojuspumbast (puukatel odavamaks ei lähe, küll aga õhk-vesi soojuspump), ka on puidu hind ise üsna kallimaks minev. Ja puukatel nõuab lisakulutusi nii kütmisele (vaba aeg) kui hankimisele. Tänase elektri hinna juures on soovitav esimesele kahele panustada rohkem kui puukatlale, kusjuures esimesed kaks on mugavuskütted, puuküte ei ole.

[Eestikinnisvara]

Ma saan täielikult aru pumpade probleemist, kui meil südatalvel on väljas termomeetri näit alla -15C. Õhkküttekamin on palaneeritud majja nii kui nii ja just nendel loetletud eesmärkidel.
Kuna ma ei ole "väga kodus" õ.v pumpadega, siis tekibki kohe küsimus, et kui on võimalik antud süsteem ehitada põrandaküttele ja lisaks annab ta ka sooja tarbevett (millises koguses me räägime?), siis võrreldes "katlamaja" süsteemiga ei olegi ehk hind nii kallis.
Üks argument on loomulikult see, et millised on igakuised kulud maja küttel, kui kasutame vaid Õ.V ja Õ.Õ pumpasid? Niigi renoveerimiseks laenu võttev pere soovib reeglina ka sellele vastust.. Sadadesse eurodesse ulatuvad elektriarved teevad inimesed väga ettevaatlikuks.

[Kalvis]

Kuna ma ei ole "väga kodus" õ.v pumpadega, siis tekibki kohe küsimus, et kui on võimalik antud süsteem ehitada põrandaküttele ja lisaks annab ta ka sooja tarbevett (millises koguses me räägime?), siis võrreldes "katlamaja" süsteemiga ei olegi ehk hind nii kallis.

Tarbevee kogus sõltub sellest kui palju sooja vett ise tarbite. Üksik Pensionär ja lasterikas pere on ikka väga erineva tarbimisega samas majas. Jämedalt teadamata tarbevee võimalikku kulu loetakse kuni 30% vajalikku aasta soojakulust
Teine variant vaata kellel on samasugune pere tema soojavee mõõtjast. Edasine on lihtne koolifüüsika.

Üks argument on loomulikult see, et millised on igakuised kulud maja küttel, kui kasutame vaid Õ.V ja Õ.Õ pumpasid? Niigi renoveerimiseks laenu võttev pere soovib reeglina ka sellele vastust.. Sadadesse eurodesse ulatuvad elektriarved teevad inimesed väga ettevaatlikuks.

Õhk-õhk ja õhk-vesi küttekulu on jämedalt sama, kuid tsipa on ehk õhk-vesil eriti radiaatorkütet kasutades küttekulu suurem, sest radiaator vajab kuumemat vett ja see viib soojuspumba kasuteguri (COP) alla.
Maja küttekulu sõltub maja välispiirete headusest ja selle alusel valitakse soojuspump kui ka saab teha esialgseid kalkulatsioone.
Kiiresti ja väga ligikaudu saab teha COP-i kaudu, kahjuks õhk pumpade COP sõltub tugevalt välistemperatuurist. Talve keskmine COP on ehk 2-3 vahel, sõltub palju talvest. Ise olen kasutanud COP -7 (või -5 kraadi) kraadi juures. Seega jämedalt oleks maja küttekulu 1:1 võrdne eleketriküttega mis on välispiirete soojakadu siis soojuspumbal tuleb seda väärtust jagada keskmise COP-iga (vaatad omale sobiva pumbalt siis -7 kraadi juures). Samuti võid sedasi arvutada ühe kWh hinna. Siin foorumis on neid arvutatud, vaata vanemaid postitusi. Sama küttekulu oleks ka puidukatlal ja kaminal ja neid arvutusi kasutatakse samamoodi nende dimensioneerimisel. Ja maja välispiirete küttekulu saab soojustamisega muuta paremaks.

[Tupsu]

[quote="Kalvis"].. Seni pole minul vastuseid miks on õhk-õhk pump 3-5 korda odavam kui sama võimsusega õhk-vesi pump, kui välisosa on neil sama ja siseosal on erinev vaid soojusvaheti. ...
...quote]

Arvatavasti ei võrdle Sa ikka võrdseid asju.

16kw "hea" õhk vesi pump (minu pumba näitel) 100 000 eek
15 kw inverter õhk õhk pump umes 50 000 eek alates (laekassett, vent süsteemi siseosa v.m)

Seega mina näen umbes kahekordset hinnavahet.
Kui see Õhk-Õhk 16 kw pump taandada võrdluses mitme siseosaga multisplit inverterile, siis on Õhk-Vesi pump isegi kuni 2x odavam.

Kui see õhk -ühk pump aga võtta VRF süsteemi oma näiteks koos energiatagastusega (jahutab ja kütab eri ruume samaaegselt) tuleb vahe isegi kolmekordne õhk-vee pumba kasuks.

Ehk siis kõik oleneb taustsüsteemist, millise võimsusega pumba võrdlusesse võtad.

Kõige "parema" õhk vesi pumba saad fujitsu baasil, ostes eraldi välisosa, soojusvaheti ja kolmanda tootja elektroonikaploki inverteri juhtimiseks. (viimast meil eraldi ei müüda)
Küll hakkab aga FSK lähiajal pakkuma komplekte erinevate Fujitsu välisosade , sobiva kolmanda tootja juhtimise ja soojusvahetiga, millest siis Õhk-Vesi pump ehitada.
Saab ka 16kw Hing Power välisosa baasil.

[Kalvis]

Ei hakka vaidlema, kuid tüüpne 8 kW õhk väljundiga maksis alates 15 kEEK-i ja sama võimsusega algasid 50-60 kEEkist siis tuli 3 kordne hinnavahe. Kuna silma jäid ka 120 kEEK-sed mudelid siis 3-5 tundus harju keskmine.
Kuid võrreldes eelmise aastaga siis õhk-õhk pumpade hind on sama, kuid õhk-vesi on langenud.
Kuna sa oled spets soojusvaheti alal siis kas tead kedagi, kes teeks mõistliku hinnaga ehk soojusvaheteid õhk-õhk pumpadele vahele. Inverterblokk ei huvita, selle oskaksin elektroonikuna võibolla ise vahele teha (inverteri olen ehitanud ja kuna oskan ehitada suvalise algoritmiga mikrokontrollereid ning kõigi tüüpelektrimootorite juhtimist). Kütteautomaatikat oskan ise igasuguseid teha. Aga soojuspumbale spetsüleminekut joota ei oska (vasktoru tavajoodisega küll).

[Tupsu]

Kui plaatsoojusvaheti "allergiat" ei ole, nagu mul on , siis saad ju kasutada näiteks firma GEA või Alfa Laval spetssoojusvaheteid.
Sobivad otsad saab üleliigselt siseosalt või ka eraldi osta. Joota saab hõbeda sulamiga, ükshaaval müüb neid jootmise pulki ka Türi tänaval asuv kliimafirma.

Toru -torus vasest soojusvahetit nägin viimati müügil saksa ebays ja eestis neid vist keegi eraldi ei pakugi.
On üle üks umbes 15-20kw võimsusega kasutatud vasest toru-torus soojusvaheti spiraal , mis sai kunagi hinge hinna eest muretsetud. Täna ja praegu seda veel ära ei anna. Kaalub ka mitukümmend kilo.

Eespool kirjutatud automaatika tootja on http://www.impromat.cz/ ja selgus, et juba on sobivaid mooduleid ka eestis müüa. Kolmest vajalikust moodulist koosnev komplekt 600+ käibemaks .

[Eestikinnisvara]

Mnjaa
See mind natuke siputama panebki, et spetsialistid, kes asja jagavad nö. "une pealt" ei ole poest pakutavaga rahul.. Rahul ollakse alles siis, kui on ise algmaterjali kaasa aidatud. Minul selline anne puudub.
Kui teie täna peaksite minema poodi vaatama pumpadest koosnevat kütteallikat pere tarvis (4 inimest, sh.2 last), siis mida ostaksid?
Ülimalt keeruline on minul vähemasti, antud teemas orjenteeruda.

[Tupsu]

..Kui teie täna peaksite minema poodi vaatama pumpadest koosnevat kütteallikat pere tarvis (4 inimest, sh.2 last), siis mida ostaksid?
...

Mina julgen põrandakütte olemasolul endiselt oma katsetust soovitada
viewtopic.php?f=9&t=25900

FSK pakub ka selliseid komplekt :
11,2kW High Power 3-f välisosaga süsteem koos paigaldusega maksaks ca
4000.-EUR+km
10kW 1-f välisosaga süsteem maksaks koos paigaldusega ca 3500.-EUR+km


Komplektis sisaldub: välisosa, soojusvaheti, tsirkulatsioonipump,
elektrikilp, kontroller, andurid.