Ehitusfoorum

Situatsioon selline, et esimesel korrusel olemas töötav õhk-õhk soojuspump. Nüüd lisandus juurde teine korrus. Sellega seoses mõttes panna mõlemile korrusele vesi põrandaküte ja kütjaks maasoojuspump integreeritud väljatõmebõhu soojuspumbaga. Olemas ka töötav õhkkütte kamin, mis abiks igasugustes olukordades kütma kõiki tubasid.
Ja enne õhk-õhk soojuspumba kasutamist seina jäänud veel elektriradikad. Ülikülmadel aegadel oli ka neid vaja. Seega kütteallikaid kui palju

Küsimus, et kui panen maasoojuspumba koos väljatõmbeõhu osaga siis kas annaks kokkuhoidu külmematel aegadel variant, et õhk-õhk soojuspump aitab kütta + vahest ka kamin. Ma mõtlen , et õhk-õhk soojuspump on parema kasuteguriga kütmiseks kui maasoojuspubal lähevad elektrianntennid taha. Või on see täiesti rumal mõte ja õhk-õhk soojuspumba võin ära anda
Tänud juba ette vastajatele!

Ja kui sa kõikide nende kütete hinna kokku lööd, siis vist tasuvusaeg tuleb nii pikk, et mõistlik oleks olnud ainult el.radikatega (eelistatult soojust salvestavatega) piirduda?

Marx kirjutas:... Küsimus, et kui panen maasoojuspumba ...!

kui krundiga külgneb jõgi, mis põhjani läbi ei külmu, võiks vooliku selle põhja visata ...

Soojuspumbal ei tohi voolikuid paigutada maapinda mida sügavamal, seda parem. Rootsis on teada palju juhuseid, kus saadi sedasi igikelts ja soojuspumba kasutegur kukkus alla. Nimelt tarbib soojuspump maapinda suvel päikese poolt talletatud soojust. Kuskil peale 2 m on sellel soojusel maksimaalne piir.

Soovitav oleks õhk-õhk oma maha ärida, sest maasoojuspumbast piisab täiesti ja tema kasutegur on parem.

to Marx. Maasoojuspumba tasuvusaeg muutub mõistlikuks sel juhul, kui köetavat pinda üle 200 m2. Aga kui sul juba el-radikad seinas ja kamin ka olemas, miks siis ülakorrusele veel üht õhusoojuspumpa ei pane. Kui õhusoojuspumbaga kütad ja 10% otseelektrit sinna juurde lisad (kõvema külmaga), tuleb MWh hind 550-570 kr. Maasoojuspumbal üle 700 kr/MWh. Neis hindades on seadmete/küttesüsteemi installatsiooni ja käituskulud 15 a jooksul.

to Aare: Olen kaalunud varianti teise õhusoojuspumba panemisest teisele korrusele. Soetuskuludest on see kõige soodsam ja tasuvusaeg kiirem.
Ainuke suur miinus on selle juures see, et teisel korrusel on põhimõtteliselt kolm magamistuba. Kõik tahavad tegutseda enamus aja või magada rahus oma toas kinnise uksega Hallis olev õhusoosjupmp ei pääse tubasid soojendama.
Siis tuleb elektriradiaatorid seina panna mis sellisel juhul tubasid soojad hoiavad. Seega tuleb vist pikemas perspektiivis odavam panna maasoojuspump?

Netist leiab kindlasti, umbes palju aastas 1m2 kohta kWh kulub. Kui see number köetava pindalaga ja EE erinevate hinnapakettide kWh hindadega läbi korrutada, siis peaks saama välja arvutada, kui pikaks erinevate küttelahenduste tasuvusaeg kujuneb.

to Marx
Nii õhk-õhk kui ka maasoojuspump tarbivad kütteks ikkagi elektrit, viimasel on küll mõningane edu kõvemate külmadega ja võimalus tarbevett soojendada. Allkorrusel on põhimõtteliselt optimaalne küttelahendus ju olemas. Pead kalkuleerima, kas ainult ülakorruse magamistubade soojaks saamiseks on mõistlik teha kapitaalne küttesüsteemi muudatus. Ligi 200 tuh kr investeeringu intress (4%=8000 kr/a) moodustab nähtavasti kogu ülakorruse aastased küttekulud isegi otseelektri (el-radikad) kasutamisel. Parimaks (säästlikuimaks)lahenduseks pakuksin järgmist: paned ülakorrusele teise õhksoojuspumba foonsoojust hoidma ja öösel, kui tubade uksed kinni, kasutad külmemal ajal kütteks ka el-radikaid.

Kalvis kirjutas:Soojuspumbal ei tohi voolikuid paigutada maapinda mida sügavamal, seda parem. Rootsis on teada palju juhuseid, kus saadi sedasi igikelts ja soojuspumba kasutegur kukkus alla.... .

huhh
brrr
polaar-eesti

ja kui meil kaev peaks kuivaks jääma pole see sellest, et veetase maas, vaid kelts külmutas vee kinni

Allkorrusel on põhimõtteliselt optimaalne küttelahendus ju olemas. Pead kalkuleerima, kas ainult ülakorruse magamistubade soojaks saamiseks on mõistlik teha kapitaalne küttesüsteemi muudatus. Parimaks (säästlikuimaks)lahenduseks pakuksin järgmist: paned ülakorrusele teise õhksoojuspumba foonsoojust hoidma ja öösel, kui tubade uksed kinni, kasutad külmemal ajal kütteks ka el-radikaid.

Minu arvates oleks see tõesti antud juhul kõige mõistlikum lahendus.

Ma ei saa ka aru, miks mitte panna ka üles õ-õ. Endal on köetavat pinda veic üle 150m2 kahel korrusel, samuti üleval 3 magamistuba ja vannituba. Magamistubade uksed on päeval lahti, väga suure külmaga aitavad ka el.radikad.
Soojuspumpadeks on siis all korrusel Nocria ja üleval 9-ne Fujitsu. 9-st sai kasutada talve jooksul võibla kuu aega kokku, muidu küttis alumise korruse Nocria ka ülemise küllalt hästi ära!