Küsimus el.mootorite kohta?

[Robi 1]

Mind huvitab kaks küsimust.
1. Tavalistel el.mootoritel on rootori ümber elektronmähis, mille peale tuleb vool läbi harjade jne. Asi selge ja mõistan tööpõhimõtet piisavalt. AGA on olemas ka selliseid mootoreid, kus pole rootori küljes mähist, vaid ongi üks suur magnet.Sellised mootorid on väga töökindlad ja näiteks nõuka ajal olid käiad sellise põhimõttega. Miks aga see töökindel põhimõte väga levind pole? Kas seal on mingid piirangud põõretele või muule?

2.Aastaid tagasi oli mu naabril kreissael mootor läbi ( tema arvates).Lihtsalt tööle ei läinud... Mina aga olin poisikesena kõvasti huvitatud igasugu mootorite parandamisest.Olin veidike 1f.mootorreid lammutand ja ei teadnud muust midagi.Arutasin mootori mähiste teised otsad lahti ja " taippasin " kohe milles viga.Need ei olnud nulliga ühendatud, vaid lihtsalt omavahel sillatud. Panin, siis oma " tarkusest" nulli sinna külge ja mootor hakkas tööle.Ja tegi aastaid tööd ilusti.Nüüd aga mõtlen, aastaid hiljem, et kuidas mootor sai tööle minna ja lühist ei tekkind( 3f tuli ju ka peale).Mis seal, siis toimus üldse kui mõistusega asjale läheneda? Kolme faasilist mootorit olen muidugi hiljem ka valgustusvoolult tööle pannud(õigesti) aga mitte nii suurt ja puid sellega ei saeks kuidagi valgustusvooluga.
Kes viitsib õelda midagi?

[Kalvis]

Kui soovid kas või elementaarsed asjad elektrimootori kohta selgeks saada siis on eesti keeles ilmunud raamat "elektrimootorid". Loe see läbi.
On mitmeid mootoreid, mis ei vaja harju ja on mitmeid, mis töötavad nii 3 f võrgus kui 1 f võrgus. Ja on ka selliseid, mis töötavad nii alalisvoolu kui vahelduvaga. Igal mootoril on omad eripärad ja võimalused, tutvu nendega selles raamatus. Seniks aga jäta elektrivõrgu ja mootori ühendamine spetsialistidele kuni pole põhitõed selged.

[Robi 1]

Raamatuga tutvun kindlasti kui leian aga foorum on midagi muud.Foorumist saan vastuse otse oma küsimusele, ilma, et peaksin kõik maailma raamatud läbi lugema.

[Külaline]

omal ajal mootorite teooriat õppinuna ja eksamil lühisrootoriga asünkroonmootori valemi tuletanud inimesena pean tunnistama, et ma ei saa teemaalgataja jutust aru, mida ta tahab öelda...

Võib-olla ta siiski viib kõigepealt iseennas asjaga kurssi ja formuleerib küsimuse elektrikutele arusaadavas keeles..

[Robi 1]

Küsimus 1. oli, et miks ei ole püsimagnetrootoriga mootorid väga levinud? Need on head tolmukindlad asjad(üleni suletud korpus).Ei vaja hooldamist ega tekita sädemeid (kuna pole harjasid).

[Kalvis]

Ka lühisrootoriga mootoreid toodetakse täiesti tolmukindla kestaga ja just need mootorid on kõige rohkem levinud. Ma ei tea kust on sulle see loll idee pähe karanud, et püsimagnetitega mootorid on levinud.
Vastus 1 küsimusele - sest püsimagnetiga mootor on palju kallim kui lühisrootoriga asünkroonmootor. Ja püsimagnetiga mootoreid on kahte (täiesti erinevad seejuures) liiki.

[Robi 1]

Nagu ma mainisin, olen näinud ainult käiade sees, mainitud süsteemi. Küll aga imestan, seda, et sellised käiad on vabalt 30 aastat vastu pidand, ilma mingi hooldusetta.Seda võib arvata, et ta kallim on ja raskem ka.

[lMaxl]

Ei vaja hooldamist ega tekita sädemeid (kuna pole harjasid).

Tere
Tundub,et harjad vähemalt akuriistadel on varsti minevik, edevamad on juba induktsioon ülekandega.

Max
puutööd

[Robi 1]

See oleks tore küll, sest mõne relakaga saab vaid 5 tellist pooleks lõigata ja juba on masin tolmu täis ja praktiliselt viska minema.

[Kalvis]

Relakad on kommutaatormootoritega (töötavad ka alalisvoolul), sest vahelduvvoolu mootoreid rohkem kui 3000 pööret minutis klassikalisel meetodil ilma ülekandeta välja ei pigista.

[Robi 1]

Teine küsimus oli ka tegelikult lihtne. 3f. 4kw mootor ei läinud tööle. Oma lollist tarkusest ühendasin mähiste tagumiste otste külge 0 juhtme ja mootor töötas 10 aastat. Kus seal aga loogika on? See asi juhtus 30 aastat tagasi. Sai sel ajal võrri magneetosid ümber mähitud ja ju ma mõtlesin, et 3f. töötab ka sama loogikaga...

[essa]

Võib-olla oli viga juhmes või halvas ühenduses, et enne ei töötanud. 0-juhe sellisel juhul pole vajalik- 3 faasi pööritavad mootorit. Kui sa vaatad klemmidel olevat pinget enne ja pärast 0 ühendamist siis pole nagu vahet.
Aga hea, et nii läks. Olen kuulnud, et kreissaagidele pandi 30 a. tagasi selliseid mootoreid mis parajasti kätte saadi. Polnud mingi ime, et kui üks mees oma 30kW sae käima tõmbas oli terve küla ilma elektrita!

[Robi 1]

Imelik oli ju see, et see sama 0 oli ju sae raamiga ühendatud. Asi oli ju päris ohtlik.Loogiliselt oleks pidand kaitsme kohe välja viskama.

[essa]

Tavaliselt on 0 ja maandus alles kilbis kokku ühendatud. 0 juhe ei ole üldiselt ohtlik.

[Kalvis]

Robi, loe lisaks võimalikult palju 3f süsteeme kirjeldavaid elektriraamatuid ja tee kindlaks paar mõistet : mis on neutraal N, mis on kaitsemaa PE ja mis on PEN (kaitsemaa ja neutraal koos, vanades süsteemides on tähiseks null). Lisaks tea, et kolmefaasilise sümmeetrilisel tarbijal (klassikaline lühisrootoriga 3f mootor) on PEN, nullis või N pinge ja vool null. Seega 3f sümmeetrilised mootorid ei vaja N ja neil ühendatakse PE või seda asendav PEN, null kerega.
Kuid ka 1f süsteemides võib PEN, nulli või PE ühendada kerega, sest see punkt on tavaoludes maasuhtes heade ühendustega olematu pinge all ehk nullpotentsiaaliga, särtsu sa keret katsudes ei saa.
Enamus inimesi ei tea neid asju, eksimused on kerged tulema ja nende tulemuseks on tihti laibad ja seepärast on seadus teinud kohustuseks, et elektrit võivad näppida vaid paberit omavad mehed.

[Robi 1]

Kalvis...võta asja rahulikumalt.Ma olin, siis 10 aastane umbes.Võibolla teised minuvanused loopisid pudeleid puruks või tegid salaja suitsu! Miks sa neid korrale ei kutsu?

[Robi 1]

Pealegi, ega ma täiesti ohmu ka nüüd ei olnud.Sai ikka teiste võrrid ka sõitma panna.Magneeto mähised 12 v. peale keritud ja auto süütepool peale.Kommutaatoreid tavalise lambipirniga asendatud, et kontaktide peale liiga tugev vool ei tuleks jne.

[Kalvis]

Ma soovitasin raamatuid lugeda ikka asja eest (kolmnurk, tähtühendus ja rikkevoolukaitse ja palju muud olulist nagu soonte värvid jäi ju rääkimatta, need on ilusasti raamatutes olemas), sest tõenäoliselt lähed ämmale fööni jaoks järgmisena vanni elektripistikut panema...

Tegelikult eestis saab palju inimesi surma võrreldes soomega. Eestis vist alla 8 inimese pole saadudki, kuid soomes on see nulli ja 4 vahel keskmiselt. Kuid neil elab ka 4 korda rohkem inimesi. Kui nüüd vaadata põhjusi miks surma eestis saadakse siis pool on "lollid koduperenaised", st abikaasa oli neil remontides kodutehnikat, boilerit või kreissaage parandades oskamatusest faasi keresse kinnitanud ja palju pole siis vaja. Sinu küsimus oli justkui tüüpiline surma retsept. Teine pool on alati "vanad kalad" ehk staazikad elektrikud, kes enesekindlalt teevad oma harjumuste järgi ning eksivad...
Ise pean suurimaks põhjuseks harimatust elektri alal, kuid ega siin palju pole muutunud võrreldes nõuka ajaga.

[Robi 1]

Soomet ja meid ei saagi võrrelda ( ja pole see ka temaga kuidagi seotud), sest seal inimesed üldse hoopis teisest puust, kuulekad ja ülimalt ausad ( unusta näiteks jalgratas poe ette, sammal kasvab ennem peale kui ära varastatakse), vaata või nende liikluskultuuri.Kord oli ühel sommil lambipirn läbi ja tahtis elektriku kutsuda.Mina aga vahetasin selle poole minutiga ära.Pärast aga kiunus, et hirmus ohtlik oli ja ta oleks pidand eraldi vaba päeva selleks tööks võtma, sest kui midagi juhtub...Soomes on iga töö jaoks eraldi ametimees ja selleks seal ka ei juhtu õnnetusi.

Mis, aga Lp. Kalvis, puudutab juhtmete värve, siis võin Sulle ühe näite elust enesest jälle tuua.Nimelt paigaldas üks sell seadet, kus oli väga tähtis, et 0 ja faas saaksid õige otsa külge, sest muidu seade rikneb.Olin seal kõrval ja vend õpetas, et väga tähis on neid värve järgida,sest sinine on alati 0 ja must alati faas. Omal oli aga juhtme teises otsas pistik! No pistiku võib ju ükspuha, mis pidi seina panna ja ongi sinine ja must vahetuses. Tema aga ajas oma joru,kuni ma näitasin indikaatoriga. Ja vot sellised inimesed paigaldavad elektrit veel, ajades värve luubiga taga aga lihtsast asjast aru ei saa.Õpeta selliseid!

[Mnjah]

Robi1: ära pane pahaks aga foorumitest head asjalikku nõu saada suht vähetõenäoline. Siin foorumis 8 vastust 10-st on stiilis "las seda tööd teeb õppinud mees" või "sa oled ikka nii puuloll kui veel olla saab ja mine arene"
Ennast siit natuke harida ja loota et saad häid näpunäiteid/nõuandeid pole erilist mõtet.

[Robi 1]

Ma olen Sinuga igati nõus!! Oleks lihtsalt liiga palju tahta, et eri alade inimesed lihtsalt vahetavad kogemusi peale tööd.Kuulevad kuidas teistel läheb ja mida huvitavat keegi teeb jne. Aga, ei... peab ikka ennat üle trumpama, sest alati on ju näiteks elektrik, oma alal targem kui mis tahes muu ehitaja ja saab jälle ära väänata...mis aga tundub kõrvalt vaadatuna suht mage...

[trebla]

...
Tegelikult eestis saab palju inimesi surma võrreldes soomega. Eestis vist alla 8 inimese pole saadudki, kuid soomes on see nulli ja 4 vahel keskmiselt. .....

Kas on Eesti kohta kättesaadav statistika, palju on aastas elektrisurmasid ja mis asjaoludel...?

Elektriohutuse seisukohalt loetakse vahelduvpinge alla 50V ja alalispinge alla 120 V ohutuks... seal saavad siis isetegijad vabalt näppida ja katse-eksituse meetodil kogemusi omandada.. Üks-ühele pole aga nende kogemustega 230 V juures alati peale hakata..

[Kalvis]

Pole ise otsinud, kuid ohutuspetsil olid need olemas (tänaseks on mees koondatud) ja kuskil on kindlasti need saada.