Nüansid maakütte kolleltori paigaldusel

[Külaline]

Tervist!
Tahaksin hakata oma majale maakütte süsteemi paigaldama. Pumba paigalduse ja seadistamise jätaks spetsialistidele, kuid nagu pumbamüüja ütles, saab kollektori paigaldusega ka tellija ise hakkama.
Lugesin siin foorumis paigalduse kohta, kuid tekkisid ikkagi mõned (võibolla ka rumalad) küsimused.


vaja on u 700m, seega 2 kontuuri.
kraav tuleb meetri laiune ja kraavi mõlemasse serva toru.
torude vahe peaks igatpidi meeter olema ning meetri sügavusel.
ilmselt tuleb kasutada 200m rulle, sest pikemaid on keeruline liigutada?
mõtlesin torusid oma vahel liita mehhanilise liitmikuga. müüja arvas, et see on minu majapidamise jaoks hea küll, kokku keevitades võib jääda toru sein õhuke ning kergem purunema/läbi laskma.
siin foorumis aga tuleb välja, et osad pooldavad seda mehhanilist muhvi ja teised jälle ütlevad, et see on saatanast. kuidas suhtuda?
siis öeldi veel, et enne tasuks survestada, kui pumba paigalduseks läheb. ok, otsad kuidagi kinni ja kompressoriga õhk sisse aga
kui suur surve tuleb siis sisse lasta?
millega seda toru lõigata tohib? käsisaega või relakaga või millegi muuga? kuidas vältida lõikepuru sattumist torusse ja kas on väga hull, kui ka midagi sinna sisse läheb?

kui torud on lähemal üksteisest kui 1m, siis mida oleks kõige kavalam isolatsioonina kasutada?
kui pikad otsad tuleks majja sisse jätta, et pumbapaigaldajal oleks mugav toimetada?


ehk leiab keegi aega, et natukene asja valgustada.

aitäh.


Toomas

[Maakütte kasutaja]

Mul pandi maaküte 6 aastat tagasi. Sai enne seda teemat päris palju uuritud. Kommenteeriks paari asja.

>vaja on u 700m, seega 2 kontuuri.
Mul pandi 750 m ja pandi ainult üks kontuur. Milleks 2?

>kraav tuleb meetri laiune ja kraavi mõlemasse serva toru.
Ja kraavid 1m vahega. Kui maad laialt käes, võid ka natukese suurema vahe jätta.

>torude vahe peaks igatpidi meeter olema ning meetri sügavusel.
Mul pandi küll 1,20m sügavusele ja pärast kui haljastust tegin, kasvas sügavus veelgi. Probleeme pole olnud.

>mõtlesin torusid oma vahel liita mehhanilise liitmikuga. müüja arvas, et see on minu majapidamise jaoks hea küll, kokku keevitades võib jääda toru sein >õhuke
Mehaaniliste liitmike korral (vähemalt neil, mida mina tean) tuleb toru sisse ka õiged hülsid panna. Need ei lase plastikul aja jooksul nn "kokku vajuda".

>siis öeldi veel, et enne tasuks survestada, kui pumba paigalduseks läheb. ok, otsad kuidagi kinni ja kompressoriga õhk sisse aga
>kui suur surve tuleb siis sisse lasta?
Mingi test tehti mul ka, aga kui asi käima pannakse, siis vähemalt minu süsteemis rõhk puudub. On ainult selline rõhk, mis vedeliku liikuma paneb.

>kui torud on lähemal üksteisest kui 1m, siis mida oleks kõige kavalam isolatsioonina kasutada?
Milleks isolatsioon? Idee on ju selles, et soojus maapinnast torusse üle kanduks. Kui torud mõnes kohas satuvadki liiga lähestikku, siis muud ei juhtu, kui selle kohapeal on soojust salvestava maa mass väiksem, ehk külma talve korral võib maa selles kohas lihtsalt jäätuma hakata. Kui see on mõnes üksikus kohas, siis pole hullu. Isolatsiooni kasutatakse vist siis, kui olude sunnil peaksid torud omavahel ristuma või tõesti jooksevad mingis kohas päris kõrvuti. Isoleeritud osa aga ei tohi lugeda selle vajaliku 700 m sisse!

>kui pikad otsad tuleks majja sisse jätta, et pumbapaigaldajal oleks mugav toimetada?
Piisavalt pikad ;-)

Jõudu tööle.

[Külaline]

tänan vastuse eest aga: millega seda toru lõigata tohib? käsisaega või relakaga või millegi muuga? kuidas vältida lõikepuru sattumist torusse ja kas on väga hull, kui ka midagi sinna sisse läheb?
kas neid jätkuhülsse saab torumüüja käest jah?


Toomas

[gusgus]

Kui sa selliseid nõuandeid kuulad siis pean sind hoiatama, et head nahka sellest ei tule.

[rokikas]

tänan vastuse eest aga: millega seda toru lõigata tohib? käsisaega või relakaga või millegi muuga? kuidas vältida lõikepuru sattumist torusse ja kas on väga hull, kui ka midagi sinna sisse läheb?
kas neid jätkuhülsse saab torumüüja käest jah?
Toomas

Käsisaega saab seda toru lõigata küll ja kui hoiad toruotsa maapinna suunas siis ei lähe see purugi sinna sisse. Kui ostad toru poest siis ilmselt saab sealt ka kõik muud vajaminevad jupid aga kui ostad "naabrimehelt" siis teab vastust vaid tema.
Teed kuidas sa teed aga soovitan kindlasti kogu sellele ettevõtmisele saada pumbamüüja kirjalik nõusolek sest muidu võib probleemide ilmnemisel pumba garantii küsitavaks muutuda.

[Rostfrei]

Kontuuri pikkus on kinni aine tsirgupumbas, kaks kontuuri vajab tunduvamalt väiksemat pumpa, st väiksemat energia kulu.
Keevitamisel toru sein õhuke? - kust see tark info pärit?
Maa sisse / seina taha lähevad press ja keevisliited.
Tsirgu pumbad eeldavad siiski mingit survet süsteemis.
Aga valik on sinu, tee, nagu heaks arvad :mrgreen

[Maakütte kasutaja]

>Kontuuri pikkus on kinni aine tsirgupumbas, kaks kontuuri vajab tunduvamalt väiksemat pumpa, st väiksemat energia kulu.
Kas kahte kontuuri ajab ringi siis üks väiksem tsirk pump või kaks? Summaarne toru takistus, mis vedelikul ületada tuleb, et liikuda, peaks ju olema sama. Või ei ole?? Võimalik, et on mingid põhjused, miks kaks kontuuri on parem kui üks (töökindlus näiteks?), aga tsirgupump see põhjus nüüd küll olla ei tohiks. Pigem on kahe kontuuri korral vaja kokku suuremat tsirkpumpade võimsust, kui ühe. Sest majasse sisenevad kahe kontuuri korral neli toru väga lähestikku ja seda osa ei saa lugeda sinna 700m hulka. Seega on torude summaarne pikkus suurem ja ka takistus on sel juhul ju suurem. Või ma eksin?? Võimalik, et seal on veel mingid tegurid, mida ma ei oska arvestada Mul on kasutusel igaljuhul üks kontuur ja see toimib.
Tegelikult peaks kontuuride arvu ära määrama ju kasutatav seade!

>Tsirgu pumbad eeldavad siiski mingit survet süsteemis.
Väike surve seal tõesti on. Mul on soojuspumba juures maakollektori torustikul peal paisupaak. Paagi otsas on rõhuklapp, mida võib soovi korral avada, et kontrollida, ega süsteemis pole pos. või neg. rõhku liigselt tekkinud. Paisupaak ise on vajalik soojuspaisumise kompenseerimiseks, sellest ka rõhgu teke maakontuuri.

Mis moodi torud maa-all kokku liideti, ei mäleta, aga ma arvan, et nad sulatati / keevitati / pressiti vms analoogse tehnoloogiaga. Või oli üks pikk voolik! Igavesti suur rull oli küll ja traktoriga seda vajadusel liigutati. Ega ma ka täpselt mäleta, ikkagi 6 asstat juba sellest möödas.

[Rostfrei]

>Kontuuri pikkus on kinni aine tsirgupumbas, kaks kontuuri vajab tunduvamalt väiksemat pumpa, st väiksemat energia kulu.
Kas kahte kontuuri ajab ringi siis üks väiksem tsirk pump või kaks? Summaarne toru takistus, mis vedelikul ületada tuleb, et liikuda, peaks ju olema sama. Või ei ole?? Rõhukadu on ruutsõltuvuses vooluhulgast Võimalik, et on mingid põhjused, miks kaks kontuuri on parem kui üks (töökindlus näiteks?), aga tsirgupump see põhjus nüüd küll olla ei tohiks. Pigem on kahe kontuuri korral vaja kokku suuremat tsirkpumpade võimsust, kui ühe Ei ole. Sest majasse sisenevad kahe kontuuri korral neli toru väga lähestikku ja seda osa ei saa lugeda sinna 700m hulka. Seega on torude summaarne pikkus suurem ja ka takistus on sel juhul ju suurem. Või ma eksin?? Võimalik, et seal on veel mingid tegurid, mida ma ei oska arvestada Mul on kasutusel igaljuhul üks kontuur ja see toimib.
Tegelikult peaks kontuuride arvu ära määrama ju kasutatav seade!

>Tsirgu pumbad eeldavad siiski mingit survet süsteemis.
Väike surve seal tõesti on. Mul on soojuspumba juures maakollektori torustikul peal paisupaak. Paagi otsas on rõhuklapp, mida võib soovi korral avada, et kontrollida, ega süsteemis pole pos. või neg. rõhku liigselt tekkinud. Paisupaak ise on vajalik soojuspaisumise kompenseerimiseks, sellest ka rõhgu teke maakontuuri.

Mis moodi torud maa-all kokku liideti, ei mäleta, aga ma arvan, et nad sulatati / keevitati / pressiti vms analoogse tehnoloogiaga. Või oli üks pikk voolik! Igavesti suur rull oli küll ja traktoriga seda vajadusel liigutati. Ega ma ka täpselt mäleta, ikkagi 6 asstat juba sellest möödas.

[Kalvis]

Mul loll mõte, kuid peab ika laiskvorst olema kui liitmikud maaisisse planeerida. ma veaks seda 100 või 200 m toru maasees niimoodi, et kõik otsad jääksid keldri või majja.
Kui liitmikud majas, pääseb alati neid kontrollima või vahetama kui leke on.

[Maakütte kasutaja]

>Rõhukadu on ruutsõltuvuses vooluhulgast
Vooluhulk on ju mõlemal juhul sama.
Ehk siis seletad kuidagi ära, et mis vahet seal on, kas on 1 * 700m või 2 * 350 m voolikut?
No ei saa aru, miks ühel juhul peaks kuluma vedeliku liigutamiseks rohkem energiat kui teise

[Külaline]

Mul loll mõte, kuid peab ika laiskvorst olema kui liitmikud maaisisse planeerida. ma veaks seda 100 või 200 m toru maasees niimoodi, et kõik otsad jääksid keldri või majja.
Kui liitmikud majas, pääseb alati neid kontrollima või vahetama kui leke on.

Vaatasin just oma maakütte torustiku plaani ja üritasin planeerida torusid sedasi, kui oleks pidanud tegema kaks kontuuri ja ühendused tuppa. Võimaluse korral oleks see muidugi lollikindlam. Aga minu puhul oleks selline käitumine toonud kaasa umbes min 60 m isoleeritud (2*30m) kõrvuti jooksvat toru, millest maakütte mõistes poleks mingit kasu, ehk siis näiteks 700 asemel oleks tulnud panna maha 760m toru.

[Veikko]

Mul loll mõte, kuid peab ika laiskvorst olema kui liitmikud maaisisse planeerida. ma veaks seda 100 või 200 m toru maasees niimoodi, et kõik otsad jääksid keldri või majja.
Kui liitmikud majas, pääseb alati neid kontrollima või vahetama kui leke on.

Lihtsam oleks ju kaevurake panna, kaan peale ja siis saad ka õues jälgida ja hooldustööd teha.

[pipeline]

Miks ühe kontuuri puhul vaja võimsamat pumpa? Sellepärast, et summarne vooluhulk peab olema kahe kontuuri puhul sama mis ühe kontuuri puhul. Sama läbimõõduga torude puhul tähendab see seda, et vedeliku voolu kiirus ühe kontuuri puhul peab olema 2x suurem ja nagu Rostfrei ütles, voolukiiruse suurenemisel 2x suureneb rõhukadu 4x, mis tähendabki et vaja 2x võimsamat pumpa.

[Rostfrei]

Miks ühe kontuuri puhul vaja võimsamat pumpa? Sellepärast, et summarne vooluhulk peab olema kahe kontuuri puhul sama mis ühe kontuuri puhul. Sama läbimõõduga torude puhul tähendab see seda, et vedeliku voolu kiirus ühe kontuuri puhul peab olema 2x suurem ja nagu Rostfrei ütles, voolukiiruse suurenemisel 2x suureneb rõhukadu 4x, mis tähendabki et vaja 2x võimsamat pumpa.

Aitäh!
Puust ette ja punaseks ka veel.
Oletame, et sul on 700 m toru, mille siseläbimõõt on 32,6 (tavaline 40 PELM). Vooluhulk on sul torus 1 l/s ehk 3,6 m3/h. Rõhukadu sellises pikkuse ja läbimõõduga torus on 46 meetrit ehk ~460 kPa ehk 4,6 bar.
Nüüd sama toru, sama vooluhulk, pikkus AINULT 350 m, rõhukadu on 23 meetrit (koma kohad, põlved jms on arvestamata).
Või 700 m toru, voolhulk mitte 1 l/s vaid 0,5 l/s. Sinu teooria järgi peaks nüüd rõhukadu vähenema 46 m jagada 2 ehk rõhukadu peaks olema 23 m, kuna voolhulk vähenes ju 2 korda.
Tegelik rõhukadu on aga 12 meetrit...
Või ok, küsin nii - miks takisteid paralleel ühendusse pannes EI liitu takistused? Miks liituvad takistused jada ühenduse korral?
Pumba võimsuse vähenemisest: 1 l/s ja 460 kPa -> pumba P2 on 1,2 kW, 0.5 l/s ja 120 kPa -> pumba P2 on 0,45 kW.
Meie kallinevate el. hindade juures on valik sinu.

[Maakütte kasutaja]

Asi selge. Ma millegi pärast mõtlesin, et need kaks kontuuri on järjestikku, mitte paralleelselt.
See elektroonika näide oli hea, seal olen ma rohkem kodus.
Tänud

[Rostfrei]

Aga palun

[ponkskar]

Tervist!
Tahaksin hakata oma majale maakütte süsteemi paigaldama. Pumba paigalduse ja seadistamise jätaks spetsialistidele, kuid nagu pumbamüüja ütles, saab kollektori paigaldusega ka tellija ise hakkama.
Lugesin siin foorumis paigalduse kohta, kuid tekkisid ikkagi mõned (võibolla ka rumalad) küsimused.


vaja on u 700m, seega 2 kontuuri.
kraav tuleb meetri laiune ja kraavi mõlemasse serva toru.
torude vahe peaks igatpidi meeter olema ning meetri sügavusel.
ilmselt tuleb kasutada 200m rulle, sest pikemaid on keeruline liigutada?
mõtlesin torusid oma vahel liita mehhanilise liitmikuga. müüja arvas, et see on minu majapidamise jaoks hea küll, kokku keevitades võib jääda toru sein õhuke ning kergem purunema/läbi laskma.
siin foorumis aga tuleb välja, et osad pooldavad seda mehhanilist muhvi ja teised jälle ütlevad, et see on saatanast. kuidas suhtuda?
siis öeldi veel, et enne tasuks survestada, kui pumba paigalduseks läheb. ok, otsad kuidagi kinni ja kompressoriga õhk sisse aga
kui suur surve tuleb siis sisse lasta?
millega seda toru lõigata tohib? käsisaega või relakaga või millegi muuga? kuidas vältida lõikepuru sattumist torusse ja kas on väga hull, kui ka midagi sinna sisse läheb?

kui torud on lähemal üksteisest kui 1m, siis mida oleks kõige kavalam isolatsioonina kasutada?
kui pikad otsad tuleks majja sisse jätta, et pumbapaigaldajal oleks mugav toimetada?


ehk leiab keegi aega, et natukene asja valgustada.

aitäh.


Toomas

Kui otsad majja vead (vunda alt või vahelt), siis pane neile näiteks 110mm kaablikõri ümber. Tervislik oleks ka kui vesi samast kohast majja ei tuleks. Kui vead 2 kontuuri, siis märgi ka ära, missugused torud on missuguse kontuuri omad. Mul löödi rõhu testimiseks rõhku 3 ühikut. Praegu töö seisus on maakontuuris rõhk 1.

[Külaline]

Suur tänu kõigile, kes on siiani viitsinud mind valgustada antud teemal!


Toomas

[sashaobrok]

Mulle võiks valgustada teemat inimesed, kes on toru veekogusse paigaldanud. Eriti huvitaks kuidas detailselt neid sadu meetreid veepeale majandati ja kuda uputamine käis.