Katlakivi?

[asdffffffff]

Mis on praegusel ajal kõige mõistlikum moodus vähendada katlakivi taset vees?
Vaatasin ringi, et pakutakse erinevaid magneteid jms aga teab ka keegi mis reaalselt toimib?

[vtl]

Katlakivi on teatavasti põhiliselt kaltsium- ja magneesiumkarbonaadist koosnev sade, mis tekib kareda vee kuumutamisel. Seega kõige mõistlikum moodus selle tekke vältimiseks on vett mitte kuumutada

Kuna vee kuuutamisest Sa oma majapidamises ilmselt ei pääse, siis huvitab Sind ilmselt hoopis vee pehmendamine. Kindel ja töötav meetod on ioonvahetus, mis on aga kodukasutusse üsna kallis ja kolakas seade, mis vajab regulaarset hooldust. Välimuselt ja gabariidilt meenutab paari suurt keevitusballooni.

Magnetiliste katlakivieemaldajate toimimise kohta ei ole siiamaani ühtegi kindlat ja teaduslikku tõestust. Seadmete valmistajad räägivad, et magnettöötluse tulemusel muutub soolade kristallstruktuur ning katlakivi ei sadene enam torudele. Teoreetiliselt on jutt ja juuresolevad pildid alati ilusad, aga praktiliste realisatsioonide efektiivsus ning toime püsivus on alati küsitav.
Erapooletuid teste internetiavarustest praktiliselt ei leia. Üksikud tulemused, mis (peamiselt Saksa) lehtedelt leidsin, väitsid, et tulemust ei ole või on sisuliselt mõõtmatu. Kõik "edulood" olid dokumenteerimata või segased (nt. koos magnetseadme paigaldusega reguleeriti ümber boileri temperatuur, mis mõjutab samuti katlakivi teket)

Laias laastus eksisteerib kolme liiki seadmeid:

* Püsimagnetitega magnettöötlusseadmed. Püsimagnet on suhteliselt odav (paarsada kuni tuhatkond kr), kuid kui sellel üldse mingit väidetavat efekti on, siis on see väga nõrk ja lühiajaline ja sõltub vee voolukiirusest. Torule paigaldatakse tugevaid neodüüm-magneteid sisaldav vahetükk, mis vähendab märgatavalt toru läbimõõtu ja tekitab veel ühe koha, kuhu sodi saab sadeneda.
Üks püsimagnetiga seadmete vahendaja vaidles vahepeal skeptik.ee-s pikalt ja väitis, et nendel on Tallinna Tehnikaülikoolis tehtud põhjalikud testid seadme toimimisest. Kui nende testide tulemusi ja metoodikat näha küsiti, vastas tegelane, et nemad maksid nende testide eest nii suurt raha, et tulemusi nad (tasuta?) küll kellelegi "ära ei anna". Kahtlane värk igatahes.

* Vahelduvmagnetväljaga nn. Bauer tüüpi seadmed. Torule paigaldatakse vahetükk, mis sisaldab elektromagneti mähist, mida toidab elektroonikaplokk, mis tarbib suurusjärk paarkümmend vatti võimsust. Kirjeldus tundub osaldusväärne ja dokumenteeritud ning kui üldse mõni magnetseade töötab, siis ilmselt on see Bauer tüüpi seade. Paraku küsitakse selliste seadmete eest üsna palju raha (nt. väiksema eramaja veetarbimisele sobiliku agregaadi eest 25 tuhat krooni), mida niisama proovimiseks ei kipu kulutama ja kuigi levinud nad ei ole.

* Staatilise elektriväljaga impulssseadmed. (Vulcan, Calmat, Jäspi jt.) Hinna suurusjärk on 3000...4000 krooni.
Neid tunneb ära selle järgi, et olemasoleva toru ümber keeratakse plekk-klambrid või lihtsalt kümmekond tiiru (teisest otsast isoleeritud!) traati, kusjuures suletud vooluringi ei teki. Seadme tarbitav elektrivõimsus on üliväikene (suurusjärk 1W - mida reklaamitakse tootja poolt just energiat säästva argumendina). Paraku minu loogika ütleb, et soolade kristallstruktuuri lõhkumiseks on vaja energiat ja kui seade energiat ei kuluta, on küsitav, mismoodi ta siis toimib. Paistab ka, et suur osa sellest niigi väikesest energiast läheb edevate lambikeste ja tabloo vilgutamiseks, et jätta muljet, nagu tegu oleks tõsise teadusega. Praktilist vajadust nende iluvigurite jaoks ju ei ole.
Kahtlane on ka see, et tootja lubab seadme toimimist läbi olemasoleva raudtoru, mis teadupärast varjestab nõrkade magnetimpulsside levikut.
Just nende viimatikirjeldatud impulssseadmete dokumentatsiooni ja toimepõhimõttega on asjalood segased. Kõikvõimalikud CE/TÜV/GS/EMV jt. sertifikaadid, millega seadmeid reklaamitakse, ei garanteeri magnettöötluse efektiivset toimimist ega seda, et sellest üldse mingit kasu on.
Neisse sertifikaatidesse süvenemine näitab ainult seda, et seade on elektriliselt ohutu, ei tekita raadiohäireid ega ei eralda joogivette kahjulikke kemikaale ja seda on tarbijale ohutu müüa.
Internetist erinevate tootjate (nt. Vulcan vs Calmat) tausta uurides jõuab enamasti välja ühe ja sama pisikese Saksa päritolu perefirmani, mingeid suuri instituute või teadusasutusi seal taga ei ole.

Kui kellelgil on tõestusmaterjale ühe või teise meetodi kindla toimimise kohta, siis oleksin ka ise neist materjalidest väga huvitatud. (See, et naabrimees ütles, et pärast paigaldamist on justkui parem, EI OLE pädev tõestus.) Tõestus hakkab ikkagi sellest, kui lastakse boilerist läbi sajad tonnid töötlemata vett ja kaalutakse boilerisse jäänud katlakivi ära ning seejärel korratakse katset töödeldud veega. Selliseid katseid tehakse kontrollitud tingimustes hulk kordi ja dokumenteeritakse korrektselt ära.

[vtl]

Ülalpool mainisin veel korra sooja vee boileri temperatuuri reguleerimist. Sellest on siin foorumis korduvalt juttu olnud, aga kordamine pidi tarkuse ema olema.
Nimelt sõltub katlakivi teke temperatuurist ja intensiivistub olulisel määral 65 kraadist kõrgemal temperatuuril. Seega on mõtet boileri temperatuur reguleerida kusagile 60 kraadi kanti. Samas ei soovitata ka alla 55 kraadi minna, kuna siis võivad hakata boileris bakterid vohama ja vesi läheb haisema.

[võisiisnii]

Niiet kui pesumasinas ja boileris vett üle 60 kraadi väga ei lase peaksid nende eluajad ka mõistlikud olema?
Kas joogi/söögi vee jaoks aitab kui enne keetmist vesi mingist britta kannust läbi lasta või ei suuda need ka külmast veest kuidagi sadestumata katlakivi kätte saada?

[vtl]

Pesumasinas kasutatav pesupulber sisaldab aineid, mis peaksid samuti vee karedust vähendama. Vanasti kasutati selleks laialdaselt fosfaate, tänapäeval on hakatud neid loodust vähem koormavate ainetega asendama.

Nõudepesumasinas vähendatakse vee karedust soolaga, et kuivatamisel nõudele plekke ei jääks.

Brita kann ei eemalda katlakivi, kuna enne sadestumist on tegu vees lahustunud mineraalidega. Neis mineraalides põhiliselt leiduv magneesium ja kaltsium iseenesest ei ole tervisele ohtlikud, vaid lausa vastupidi, organismile teatud koguses vajalikud ja kasulikud.

[mhmh]

Tehnika pärast ma niivõrd ei muretsegi tegelikult. Ebameeldiv just kui kasvõi kohvi jaoks vett keedan ja peale keetmist vesi "helbeid" täis on ja enam nii ilus ja läbipaistev pole.

[filtrist]

Brita Maxtra kannu kohta siiski on kolmeaastane isiklik kogemus, et sellest läbikäinud vesi ei tekita veekeetjas katlakivi. Filtrit vahetan ~kahe kuu tagant kui hakkavad esimesed märgid sademe tekkest. Brita ise lubab oma Maxtra filtrile katlakivi eemaldust kuuks ajaks.

[vtl]

Tjah, tuleb välja, et (vähemalt reklaami järgi) teeb Brita Maxtra muuhulgas ioonvahetust.
http://www.brita.net/uk/maxtrafiltration.html?L=1

[aitäh]

Siis on ju kõik minu mured lahendatud

[sashaobrok]

Andke nüüd lollile andeks, aga mismoodi see ioonkütte katel toimib? Kui ma tolle meetodiga vett soendan, siis kuhu sade tekib? Ioonkütte pliidiplaadidki on ju olemas. Jagage tarkust....

[Kivitorris]

Mis elukad need ioonküttega pliidiplaadid on? On olemas induktsioonküttega elektripliidid.

[sashaobrok]

Jajah, andke lollile andeks. Kui ma nüüd veidi googeldasin, siis see induktsioonküte pliidiplaadis ei päästa vist kuidagi katlakivist. Aga on ju olemas veel mikrolaineahju meetod. Kas sel puhul on kaod suured või miks ei ole meil mikrolaine boilereid?

[sashaobrok]

No kus on kõik ilmatargad, kes teeks minu patenti väärt mikrolaine-boileri maatasa?

[Kalvis]

No kui tüli norid siis on järgmised põhjused
a) tavaline küttekeha annab 100% elektrienergia soojuseks muundamise, induktsioonmeetod ei anna.
b) küttekeha on maru odav võrreldes induktsioonmeetodiga
c) induktsioonmeetod põhjustab EMC probleeme, võimalik et vees leiduvat saasta ioniseerib (see ei pidanud olema tervislik).

[sashaobrok]

Aga mikrolaine? Ise vaatasin, et seal ei taha ka kõik energia otse mikrolainesse minna ja osa jääb soojusena magnetroni töösse. Aga kui ma panen selle masinavärgi boileri keskele, siis põhimõtteliselt ju kaduma see energia ei lähe....

[asdffffffff]

Infoks: Ostsin britta veekannu maxtra filtriga ja tulemus on 4+. Kui filtreeritud vett kannus keeta tekib küll mõne aja möödudes kannu põhja katlakivi jälgi kuid vesi on iseenesest läbipaistev ja puhas