mure penoga soojustamisel

[tommy56]

Tere.

Oli kindel plaan soojustada narvaplokkidest ehitatud maja penoga. Maja ehitatud servi laotud plokkidest ja kogumõõtudega 10m x 12m x 3m.
Kuid probleem tekkis siis, kui väidetavalt "kogemustega" ehitaja ütles, et peno paha ja kusagil mujal Euroopas vahetatakse peno välja villa vastu. Peno alt pidi minema niiskeks ja maja tuksi keerama. Kuid kui soojustan ainult välispidiselt, sisse villa ei pane, peaks ju hingama küll.
Peno kogus oleks 100mm + 50mm reikade vahele, tuulutus ja laudis peale.


Tänud vastuste eest

[Rostfrei]

Aga sa küsi selle ehitaja käest, et mis "muud" Euroopa riigid need on ning kas ta on ise seda seal "mujal" teinud....

[tommy56]

Pigem las need riigi ja Euroopa olla, kuid küsimus jääb ikkagi Kas penoga soojustamisel võib olla tõsisemaid tagajärgi, kui vaadata tulevikku. Kui pole siis ais korrras ja töö võib alata

[Külaline]

Kui see sind aitab siis, ma soojustasin endal samase seinaga ehitatud maja penoga ära juba 1991 aastal. Seinavahedest pole küll märganud, et niiskus välja voolaks, aga võib-olla fassaaditellis hoiab seda kinni

taastaja

[setopiiga]

Kasutaksin juhust ja küsin head nõu sama teema kohta ,et vundament on valatud ja vaja oleks ära soojustada .Kui palju ja milline materjal oleks siin kõige parem panna.Ja kui sügavale pannakse.Veel oleks küsida,et kui osa maja on maakivi vundament ja üks osa on juurde valatud kas siis pean vana vundamendi ka ära soojustama.

[Kalvis]

Kas majal on kelder?
Kui JAH siis soojustad vundamenti kuni külmumispiirini, kuid võid ka vähem, ehk kui sügavale viitsid kaevata.
Kui EI siis pole vundamenti vaja soojustada.

[Kalvis]

Materjaliks sobib vahtplast EPS 120 alates. Maapinnapealne osa on vajalik krohvida.

[setopiiga]

Ei keldrit pole ja kuidas sellele vaataksite kui uue osa vundamendi kataks selle vahtplastiga ja siis teeks maakivi müüri peale .Põhimõtteliselt jääks mulje et terve maja vundament on tehtud maakivi vundamendile.Või ei soovita üldse sellist teemat.

[Kalvis]

Kas sa lugesid ikka täpselt - kui ei ole keldrit siis ei ole vaja vundamenti soojustada!!!

[cartman]

huvitaks kust saaks selle teemalgataja loetud artikli. Mul siin yx Hr räägib sama juttu ja samast artiklist. Et jumala eest ei tohi kortermaja otsaseina penoga soojustada väljast, pigem juba seest villaga. Et keegi välismaal kakub 1000 maja penost puhtaks nyyd:D

[fgh]

See peno jura tuleb ühest artiklist kus mainitakse ära massiline ehituspraak Rootsis. Nimelt peno lihtsaks kinnitamiseks on maja välisseina pandud osb plaat. Ehk tegu karkassmajaga konstruktsiooniga kips-osb-puuduv aurutõke-vill-osb-peno. Minu mäletamist mööda oli veel tegu ühe suurfirma väga suure möödalaskmisega ja puudutas väga paljusid maju, aga neid möödalaskjaid oli veel teisigi.

Mis juhtub kui osb on välisseinas ja veel ilma aurutõkketa ning ilma penota, seda saab vaadata ka kusagilt siit foorumist teema ja piltide näol. Muidugi on seal Rootsis ka palju 100% soojustatud maju, kus lihtsalt vana maja soojsutatud ja ventilatsioon jäetud unarusse. Ka sellega kaasnevad probleemid hallituse ja niiskuse näol.

Vill siseseinas on, aga igas mõttes kordades hullem asi, kui peno väljas või isegi SEES ! Seda mädanevat liga olen ka ise maha kiskunud ja ei soovita kellegil katsetada, pigem kleebi, siis juba tihedam vahtplast seina kui muidu elada ei saa .

http://www.tarbija24.ee/250408/esileht/ ... 325315.php
Antud artiklis küll jäetud mainimata seina konstruktsioon ja kasutatav krohv. Aga rootsi portaalidest leiab kurjajuure osb ning aurutõkke puudumise vabalt ülesse.
Muide Venemaal käib ka praegu peno vastane sõda seoses mingi ööklubi põlenguga, soovitakse keelata peno kasutamise siseruumides . Aga see juba teistel põhjustel .

[mina siin uuesti]

Tõenäoliselt oleks tõhusaim variant ikka vahtplast ja kas 10 või 15 cm , jääb omaniku rahakoti otsustada ja ka viimistluseks oleks mõistlik krohv .Ei see peno seal hallita midagi .
Loodetavalt võtab ka Hr Priifeld sel teemal sõna , tema on peno asjatundja nr1 .. respect

[ändi]

Omal üsna sarnane küsimus tekkinud.Tuhaplokkidest on ehitatud saun ja garaaz.Kuna katus on aastatega natuke lekkinud ja ka sauna põrandad on ära vajunud,siis tuleb uus katus,seest kõik vana jama välja ja otsast peale.Kuna saun peaks olema natuke niiskem koht,kui elumaja,siis kas on sama ohutu peno seina panna?Ventilatsioon saab muidugi olema.Milline peaks see seina kontstruktsioon ideaalis välja nägema,st.mis materjalid,mis järjestuses,mis ruumis?Kuna saunaruume kasutatakse talvel max.nädalas korra aga mingi kerge küte tuleks ikka sisse jätta,siis kui paks oleks normaalne välisseina soojustus?Kuna garaazi kütet ei plaani,sis kuidas soojustada garaazi ja sauna vaheline sein,mis samuti tuhaplokkidest?Vundamenti pole siis soojustada vaja,nagu juba eespool rõhutati.

[Kalvis]

Vabalt võid vahtplasti väljapoole panna. Max 15 cm, majanduslikult piisaks vaid 10 cm. Samas arvan, et seina soojustamine oleks töö, mis vaja viimases järjekorras ette võtta. Kui kasutad max. 2 päeva nädalas siis piisab isegi tuhaploki enda soojustusest.
Sisevaheseina ei paneks üldse midagi, äärmisel juhul ehk 5 cm vahtplasti.
Leiliruumi sissepoole paneksin 5-10 cm (soovitavalt 10 cm kui väljapoole niipea ei pane soojustust)) villa, foolium aurutõkkeks, distantsliist ja sisevooder. Fooliumi alla paneksin isoveri RKL tuuletõkkeplaadi (jäigastab fooliumi ja on nagunii lisasoojustus).
Kui pearõhk sellisele majale siis korralik soojustus lakke ja head uksed-aknad.

[High-Q]

päris ilma põhjenduseta see ei ole. nii piirfeldi ühes artiklis (http://www.tarmatrade.ee/File/FASSAADID ... RVUTUS.pdf), kui ka näiteks aeroci (mis on omadustelt narva plokile kõige sarnasem) artiklis (http://www.aeroc.ee/index.php?page=955& ... nt=Niiskus) on mainitud, et kergbetoon seina soojustamisel krohvitud vahtplastiga/villaga on võimalik kondensaadi tekkimine seina ja soojustuse vahel, aga normaalsel puhul jõuab see suve jooksul välja kuivada. Nüüd ongi küsimus, milline see konstruktsioon on. Kui sul seespool kergplokk kaetud omakorda karkassi ja kipsiga (ja selle vahel veel riba villa "et ei kumiseks"), ventilatsioon on puudulik, aurutõke ei ole tip-top, siis raudpolt midagi sult sealt välja ei kuiva.
probleemiks on fassaadile pandav mineraalkrohv (sh ka villaga, aga meil villa krohvitakse väga harva). tuuletõkkega (kui kasutad plokk, vill, tuuletõke, tuulduv fassaad) seda probleemi pole.

tõmmake demoversiooninda dof therm 2.2
http://www.isover.ee/ee/Ettev%C3%B5ttes ... +versioon/

vajab veidi katsetamist ja demos on max 3 kihti lubatud. (NB! materjali andmebaasi otsides otsige ka teises kataloogis, sest aerocit vaikekataloogis pole).