palkmaja teisekorruse põrandaküte

[haggitu]

Tegemist oleks vesipõranda küttega, ning probleemiks siis, et kas minu mõtteviis on õige? Kas annab nii teha, ja kas on kasulik? Kui annab, siis kui palju ja kus ning mida ma peaksin täppsemalt kasutama?

[sashaobrok]

Ei ole hea need tonnid betooni seal. Teevad kipsi ja tasandusseguga teisele korrusele seda põrandakütet. Ehk et kõik muu on sama, aga betooni ja torude asemel on: kips, torud, torude vahel kipsiribad ja kõik vahed tasandusseguga kinni + veel yks põrandakipsi kiht ja siis sinna peale parketi aluspõhi + parkett...

[Urmas]

Selle kohapealt olen Sasha......... nõus, et need betoonitonnid seal palkmaja teisel koorusel ei ole head, aga peale tasandusseguga täitmist ei soovitatud minul sarnase idee (kipsplaadidest) korral katta küttetorusid põrandakipsiga,kuna kipsplaat ei olevat just kõige parem soojusjuht(targemate soovitus). Minu variandi puhul oli tegemist soojustatud põranda ja elektriküttekaablitega I korrusel, sest mõtlesin, et ei viitsi betooniga mässata käsitsi ja auto jaoks oleks kogus liiga väike (1,6 m3) 65 km kaugusele ehk kalliks muutunud. Aga oota, äkki tuleb kellelgi veel paremaid lahendusi.

[fisher]

http://www.uponor.ee/Lahendused/Sisekli ... plaat.aspx

Vesipõrandakütte üks võimalik varjant...

[vaaderman]

http://www.uponor.ee/Lahendused/Sisekli ... plaat.aspx

Vesipõrandakütte üks võimalik varjant...

palkmajale parim lahendus

[haggitu]

Tänud vastamast!

See upnni varjant on küll parim jah, kuid samas ka kallim. Kuid see kui panna alumine kiht siis kips, torud, kipsiribad vahele, tasandus segu, parketialune kate, parkett, siis peaks hea küll ju saama? See et kips veel peale on ka mulle küttesüsteemide paigaltajate poolt öeldud, et kips ei ole kuigi hea soojus juhtija.
Seda ka, et kas keegi oskab öelda, kui paksu kipsi mul vaja oleks ja seda segu?

[endine palkelanik]

Tegemist oleks vesipõranda küttega, ning probleemiks siis, et kas minu mõtteviis on õige? Kas annab nii teha, ja kas on kasulik? Kui annab, siis kui palju ja kus ning mida ma peaksin täppsemalt kasutama?

Alustuseks küsi endalt ja oma palkmajalt, kas ta on tuulekindel ja kas ta on tuulises paigas. Asi selles, et palkmajas võib kliima muutuda üsna äkiliselt ja põrandakütte inerts võib muutuda probleemiks. Teiseks pead sa aru saama, palju su palgid mängivad. Nad mängivad ka 10 a hiljem. Minu kogemus oli see, et 2.k põrand tõusis-vajus maja keskelt 2-4 cm, sõltuvalt aastaajast. Betoonile see ei pruugi meeldida. Kipsist põrandakütteplaadi tegemine toimib küll, soojusjuhtivust on piisavalt. Lõppude-lõpuks paned sa põrandakütteplaadi peale 14-16 mm parketi, mis on kipsist järgu võrra viletsama soojusjuhtivusega

[haggitu]

Tegemist oleks vesipõranda küttega, ning probleemiks siis, et kas minu mõtteviis on õige? Kas annab nii teha, ja kas on kasulik? Kui annab, siis kui palju ja kus ning mida ma peaksin täppsemalt kasutama?

Alustuseks küsi endalt ja oma palkmajalt, kas ta on tuulekindel ja kas ta on tuulises paigas. Asi selles, et palkmajas võib kliima muutuda üsna äkiliselt ja põrandakütte inerts võib muutuda probleemiks. Teiseks pead sa aru saama, palju su palgid mängivad. Nad mängivad ka 10 a hiljem. Minu kogemus oli see, et 2.k põrand tõusis-vajus maja keskelt 2-4 cm, sõltuvalt aastaajast. Betoonile see ei pruugi meeldida. Kipsist põrandakütteplaadi tegemine toimib küll, soojusjuhtivust on piisavalt. Lõppude-lõpuks paned sa põrandakütteplaadi peale 14-16 mm parketi, mis on kipsist järgu võrra viletsama soojusjuhtivusega

Maja tuleb väljast soojustuse ja tuuletõkkega. See kui palju maja mängib oleneb ka sellestj kas tegu on käsitsi valmistatud palkmajast, kas palgid on kuivatatud jne. Kindlasti ta natuke mängib seda on teada. Kui ma lõpuks uuesti panenn kipsi, ning siis alles parketi, siis on soojusjuhtivus ju veel halvem, kui ainult parkett panna.

[Piikel]

Lp.Haggit, kui su palkmaja esimene korrus on soe, siis kas on mõtet jännata selle põrandaküttega? Kaasnevad ehituslikud probleemid ja mängimine ja värinad jms.Tasub kaaluda radiaatorite kasutamist. Mul endal selline "haigus" läbi põetud ja praegu mõtlen, et sai ka õieti tehtud. Põrand pole külm, samuti ei häiri seinas olevad radikad ja perenaisel on seal peal talviti hea pesu kuivatada . Pealegi tuleb radiaatorite kasutamine soodsam ja peaaegu kogu ahju aetud energia tuleb radiaatorist tuppa, mitte kuskilt põranda alt. Esimesel korrusel on mul betoonpõrand ja vesiküte. Paigaldajatest spetsialistid kinnitavad, et eramajades(puit) töötab kombineeritud küte päris hästi. Ise kasutan teist talve. Rahul.

[arvutihdd]

Betooni tonnid pole absoluutselt probleemiks. Probleemiks võib osutuda kõik sellest allapoole jääv. Seega tehke endale selgeks maja konstruktsioon ja kandevõime. Need tonnid võivad isegi kasuks tulla, vajutavad need irvitavad palgid kokku.
Betooni kasuks räägib suur soojusmahtuvus.

Minu mäletamis mööda polenud erilist vahet kas uponori hajutid või betoonpõrand. Tulid suht samasse suurusjärku, võin ka praegu eksida, sai päris tükk aega tagasi hajutitega tehtud.
Ma ei tea küll mis vahedega Teil need laagid on, aga enamsti tuleb plaadile alla veel roov. Plaadile peale kindlasti ehituskile ja torule alla armatuur. parketi alusvaip ei teeks ka paha.

[haggitu]

Lp.Haggit, kui su palkmaja esimene korrus on soe, siis kas on mõtet jännata selle põrandaküttega? Kaasnevad ehituslikud probleemid ja mängimine ja värinad jms.Tasub kaaluda radiaatorite kasutamist. Mul endal selline "haigus" läbi põetud ja praegu mõtlen, et sai ka õieti tehtud. Põrand pole külm, samuti ei häiri seinas olevad radikad ja perenaisel on seal peal talviti hea pesu kuivatada . Pealegi tuleb radiaatorite kasutamine soodsam ja peaaegu kogu ahju aetud energia tuleb radiaatorist tuppa, mitte kuskilt põranda alt. Esimesel korrusel on mul betoonpõrand ja vesiküte. Paigaldajatest spetsialistid kinnitavad, et eramajades(puit) töötab kombineeritud küte päris hästi. Ise kasutan teist talve. Rahul.

Kuid kas prakett ei tundu olema liiga jahe jalgade all? Ning kui panna radiaaid, milline näeks välja siis 2 korruse põranda konstruktsioon? Radiaato küttega läheb soojuspumbale otsa 8000.- (radiaktele vajalik segusõlm) pluss iga aastane 10% rohkem energiat, kui põrandaküttel.
Mõttlesingi, et arvutaks välja mis palju maksma läheks, kuid ei tea ju kuhu ja kui palju mida panemema peab

[Kalvis]

Kui tead minimaalselt küttesüsteemidest siis soojuspumba otsa ei ole vaja radiaatorite puhul segamissõlme. Seda pole isegi vaja põrandakütte puhul. Vastupidi, soojuspumba kasutamisel kulub vähem elektrit, kui otse saadad küttesüsteemi.

[haggitu]

Segusõlme on vaja selleks, et radaatoritesse läheb ju kuumem vesi, kui põrandatesse.

[Kalvis]

Kuule, soojuspumbast tuleb välja vaid põrandale sobiv vesi, loll teeb selle veel külmemaks. Vaid põranda soojusele kõlbavale veele pead 2 korda suuremad radikad panema.

[haggitu]

Kuigi ma ei saanud su vastusest aru, ehk on asi minus, kuid üritan vastata.
Radiaatorisse peab minema temp 50 kraad, et see tuba efektiivselt kütaks, ning põrandasse 40 kraadi. Arvan et need numbrid olid sellised. See, et segusõlm vahele tuleb annab seda, et see teeb või siis suunab selle kuumema vee radiaatoritesse

[Kalvis]

Puust ette ja punaseks - Soojuspump annab suure vaevaga välja vaid 40 kraadi, iga lisakraad on suur kaotus rahakotis. Sa väidad justkui, et segusõlm teeb 40 kraadisest veest 50 kraadi, mis on ennekuulmatu.
Kuid neile, kes asjast aru saavad. Kui on soojuspump ja segasüsteem - põrandaküte ja radiaatorid, siis lastakse radiaatoritesse ja põrandaküttesse 40 kraadine vesi, st segusõlm puudub, radiaatorid valitakse 40 kraadi alusel.

[margus1234]

Optiheat toru sobib ideaalselt.

[haggitu]

Puust ette ja punaseks - Soojuspump annab suure vaevaga välja vaid 40 kraadi, iga lisakraad on suur kaotus rahakotis. Sa väidad justkui, et segusõlm teeb 40 kraadisest veest 50 kraadi, mis on ennekuulmatu.
Kuid neile, kes asjast aru saavad. Kui on soojuspump ja segasüsteem - põrandaküte ja radiaatorid, siis lastakse radiaatoritesse ja põrandaküttesse 40 kraadine vesi, st segusõlm puudub, radiaatorid valitakse 40 kraadi alusel.

'Millejaoks seda segusõlme siis üldse vaja on? Kas tahad võita siis, et ei ole mingit hinnavahet, kas kütan põrandakütet või radiaatoreid, kui igalepoole läheb sinu võitel 40 kraadi sisse?

[dumbuser]

Plää, segusõlm teeb liiga kuumast asjast õige asja. Ja õige asi on jahedam kui see kuum. Ehk siis kui sul on olemas mingi 50 ja 60 ja 70 ja kasvõi 110 siis segusõlmega saad sa selle stabiilseks. Kui on vaja kogu sellest sissetulevast asjast 40 kätte saada siis sõltumata sisenevast asjast tuleb välja ainult 40. Kui aga sisse ei lähe enam 40 vaid alla selle siis tuleb ka välja alla selle. Segusõlm ei oska temperatuuri tõsta. Samuti on tal julmalt pogen, kuhu see vesi läheb. Tema segab kokku ainult etteantud temperatuuriga vee.

[Kalvis]

Segamissõlme on vaja traditsioonilisel katlal kui kasutad põrandakütet. Asi selles, et klassikalisel katlal on minimaalne lubatav tagasijooks ca 55 kraadi, põrandaküttele on see temperatuur liig mis liig. Seega on vaja küttevesi maha jahutada ja lihtsaim moodus seda teha on segamissõlmega. Neil kateldel, millel seda piirangut pole, pole vaja segamissõlme.
Paljudel juhtudel on ta iluasjana juurde projekteeritud, et rohkem raha lollidelt välja pigistada. Teatud erijuhud on veel, kus segamissõlm täidab hoopis muid funktsioone, tavaliselt kaitsemeetodid ja neid ei kasutata eramajades.

[Piikel]

On aga krd keeruliseks läinud see asi. Mina olen teadnud, et katlamajas, räägime normaalsest katlamajast, leiab ikka tavalise komplekti nagu katlamajades ikka - katel, akupaak, paisupaagid, tsirkul.pumbad, segusõlm, automaatika jne. Segusõlm ikka selleks, et kontuuridesse läheks vastava ehk soovitud temperatuuriga vesi. Radikatesse oma temperatuur, põrandaküttesse oma temperatuur. Selleks ei pea kummalgi kontuuril eraldi segusõlm olema. Põrandaküttesse minevat saab lihtsamalt reguleerida. Aga tänapäeval on igasugused alternatiivkütted, õhust ja maast ja krt teab kust imetakse soojust, et äkki tuleb soodne.. Aga soodne tuleb hoopis siis, kui korralik maja ehitada. Selle koha peal ei saa koonerdada. See selleks. Teise korruse radiaatoriküttele seadmisel ei pea põrand olema mingi erikontruktsiooniga, tavaline vahelagi. Loomulikult on põrand sellisel juhul jahedam, kui põrandakütte puhul, aga kui suur see vahe siis ikka on.

[haggitu]

Kui nüüd teema algusesse tagasit tulla ja probleemi juurde minna, siis mõttlesin nüüd teha nii, ei tea kas see on õige kuid siit see tuleb:

laetalad, OSB 18mm või kips, ei tea kumb parem oleks, 16mm küttetoru, tasandus segu 50mm, parketiaulune "kile", parkett.

[trumm]

40 kraadi põrandasse??? hulluks olete läinud või?

[haggitu]

35 kraadi vast ikka?

[Urmas]

Kui nüüd teema algusesse tagasit tulla ja probleemi juurde minna, siis mõttlesin nüüd teha nii, ei tea kas see on õige kuid siit see tuleb:

laetalad, OSB 18mm või kips, ei tea kumb parem oleks, 16mm küttetoru, tasandus segu 50mm, parketiaulune "kile", parkett.

Selle OSB või kipsi vahel kaaludes pead välja arvutama lihsalt m2 hinna, aga arvan, et 1x põrandakips jääb vist natuke nadiks kui just laagide samm väga tihe ei tule (jälle materjali ja töö suurem kulu). On veel mingi uus toode, mida viimasel ajal palju reklaamitud- põrandakütte kile, aga lugedes selle kohta natuke see "innovatiivne" kile minus vaimustust küll ei tekitanud.