korteri elektrisüsteemi uuendamine

[susu10]

on vaja korterisse panna uus elektrisüsteem. õnneks on 1 toaline ja eriti palju juhmeid pole vaja. mõtlesin siin, et oleks vist õige tegutseda järgmiselt: toon koridori kilbist esikusse uue juhtma ja sinna panen kaitsmetekilbi ja sealt siis vean juhtmed laiali. Laiali veaks nii, et elutuppa üks juhe ( koormus seal väike, üks lamp laes ja kaks pistiku pesa- ühes on tv), kööki veaks eraldi pliidile, külkapile ja siis valgustid, lisaks vannituppa- üks juhe pesumasin ja teine valgustus ja üks juhe esiku valgustuseks. Probleem ongi selles, et mitmesed juhtmed peavad olema( elutuppa, pliidile, külkapile, pesumasinale, valgustus, koridori kilpist esikusse)? Ja olen näinud, et need juhtmed pannakse seina sisse. tegemist on korterelamuga ja seinteks tüüpilised betoonpaneel seinad, kas ma võin seintesse lõigata juhtme kanalid sisse. ühendamise ja kaitsmete panemise jätan asjatundja teha. aitäh vastamast.

[dumbuser]

Tegelikult algab see juhtmeteema sellest, et misasju kasutada on vaja. Sellega saab teada palju võimsust vaja on. Kui saadaolev asi on suurem või võrdne vajaminevaga on edasi lihtne. Kui aga jääb puudu siis peab kas juurde ostma või kompromisse tegema. Siis kuskohta need pistikud ja lülitid tulevad. Olid ajad kus tõesti terve maja oli ühe kaitsme otsas. Enam nii ei tehta, kuna sellisel juhul suudab üks lühis kogu maja pimedaks teha. Teiseks on mingi vea puhul võimalus, et ülejäänud asjad saavad rahulikult edasi tööd teha. Pistikute jaoks on tavaliselt 2,5 mm² soonega kaabel ja 16 A kaitse seal ees. Lampidele siis 1,5mm² kaabel ja 10A. Enamusel juhtudel on selline asi piisav. Pistikutele vea kindlasti 3 soonega kaabel. Kui lampidel on metallosad, mida saab puutuda siis on väga hea ka sinna kolmesooneline kaabel. Seina sisse saab neid ka panna aga see on siuke üsna töömahukas protsess. Aga alguseks uuri välja kui suur on peakaitse ja siis mõtle välja mida kõike kasutada on vaja. Võib juhtuda, et kõiki asju ei saa koos kasutada või mõnda asja ei saa üldse kasutada. Köögis pliidi ja muude pistikute jaoks eraldi kaabel on väga hea lahendus.

[Küülaline]

Väga hea vastus, vähem, kui 200 sõnaga võeti kokku nii elektrotehnika teoreetilised alused kui ka pädevuseksami materjalid.

[sashaobrok]

Tänapäeval PEAB olema kõigepealt projekt. Seal on ka puust ja punaseks kirjas mida sa kuhu panema pead. Nii lihtne see ongi.

[susu10]

ok, saan aru et projekt, aga kust ma selle saan ja kui palju see maksma läheb. imelik asi ikka see projekt- loogiline ja hea on et see on kohustuslik (selliseid opakaid leidub küll, kes nt veavad kogu maja elektri ühe juhtme pealt) , aga kui mul teeb selle asja ära pädev elektrik siis peaks ju asi ok olema.

[tommy4]

Just pädev elektrik küsibki tööle tulles kõigepealt projekti ja ilma selleta reeglina sellist tööd ette ei võta. Kui klient aga pole nõus projekti tellima, tuleb pädeval elektrikul enne töö alustamist projekt ise koostada, iseasi, kuidas ta siis selle vormistab. Ka paberilehele sirgeldatud skeem võib töö tegija jaoks olla "projekt".
Projekti saab tellida : elektritom@hot.ee

[mg3]

Pädev elektrik, kes töötab litsentsiga ettevõttes, teeb ka projekti.
Mõistlik, et lepid ühendajaga rahas kokku, hinna sees on ka eskiis, mille järgi freesid ise sooned sisse ... vaata, et siis võimsa tolmuimeja võtad...

[susu10]

oh, ma sain vist veits valesti aru, selle projekti kohta. mul on endal tehtud autocadis korteriplaan ja sinna joonisele kantud kõik juhtmete asukohad, kuhu tulevad lülitid, kuhu pistikud, kuhu ühendatakse pliit, külmkapp, pesumasin, kus on valgustid ja kuhu tuleb kaitsmetekarp. asi ongi selles, et kuhu millise juhtme vean. mis läbimööduga juhe kuhu ja mis asi millise kaitsme alla.

minu arusaam on , et minu kilbist 2,5 juhe elutuppa pistikutele ja laevalgusti, kööki 5ne nii pliidile kui ka külkapile ja 2,5 töötaspinnale, esik 2,5ne valgustus ja üks pistikupesa ja vannituba 2,5 valgusti ja pesumasin ka äkki.

aga mul olemas 3,5 juhet 100meetrit, kas seda või panna 2,5se asemel.

[dumbuser]

Üldiselt jah. Tegelikult peab kaabli markeeringut vaatama. Külmkapile 5 soonega kaabel ajab imestama. Korteris peale pliidi ei suuda küll kolme faasi vajavaid asju ette kujutada. Ja enne kui hakkad kaableid kuskile vedama või kaablitele seina vagusid kündma lase mõni asjapulk ka skeemi kallale. Lihtsalt hilisemate üllatuste vältimiseks.

[sashaobrok]

3,5 juhe on maru jäme ja raske väänata ja klemmide vahele painutada asju. Arvesta siis ka, et kui laelambile vead, et siis vaja ikka ka lüliti juurest läbi käia juhtmega

[susu10]

mul ikka lüliti ka veel meeles , aga ma ei mõika ikka mis juhtme ma koridori kilbist tuppa toon, pean vaatama palju pea kaitse on.

[Küülaline]

aga mul olemas 3,5 juhet 100meetrit, kas seda või panna 2,5se asemel.

Kui te ikka ristlõike mm² räägite, siis 3,5 ei ole olemas. On 4mm² ja seda lülitsse võimatu ühendada.

[cartman]

Igasse tuppa/ruumi vea kaitsme kapist 3x2.5 juhe. Toas siis edasi kontaktidele sama juhtmega, lampidele 3x1.3 juhe. Iga ruum eraldi kaitsme alla. Kööki vea sis 2 juhet (eraldi kaitse) yx pliit ja teine ylejäänud. Yldjuhul jh valgusti 1.5 ja muu 2,5 X 3 juhtmed.

[trebla]

pole ise küll prakrtiseeriv elektrik, aga keegi kunagi ütles iseehitatud paigaldise kohta, et inspektoril kulub selle kontrollimiseks tavaliselt 30 sekundit.

Läheb esimese grupilüliti juurde, võtab klahvikatted maha, näeb seal kollarohelist soont lülitisse ühendatuna, kergitab mütsi ja ütleb, et kutsuge tagasi kui kaablid on vahetatud... no ja muu kah muidugi kõik eeskirjadele vastavaks tehtud..

Kas on kah nii?

[dumbuser]

Selle värvikombinatsiooni puhul on kindlasti.

[trebla]

Selle värvikombinatsiooni puhul on kindlasti.

no ja kuipalju neid iseehitajaid taipavad grupilülititele eraldi N tüüpi juhtmeid osta?

[dumbuser]

Aga see ongi kooliraha.

[Imelik]

Tavaliselt tuleb otsast peale alustada (on muidugi erandeid, kus on saanud ka mõningase kohendamisega- odavuse huvides aga lõpptulemus jääb siiski erinev sel juhul).
On olnud samas ka juhuseid, kus viimast varianti kasutades, on mõlemapoolne hinnang ja asja maksumus olnud selline,et -" oleks pidand siiski otsast alustama". Asi veel tavaliselt selles, et pöördutakse alles siis kui viimistletud ja "jamad majas" .

[trebla]

oh, ma sain vist veits valesti aru, ......
minu arusaam on , et minu kilbist 2,5 juhe elutuppa pistikutele ja laevalgusti, kööki 5ne nii pliidile kui ka külkapile ja 2,5 töötaspinnale, esik 2,5ne valgustus ja üks pistikupesa ja vannituba 2,5 valgusti ja pesumasin ka äkki.
.......

nüüd kuluks siia ära ühes teises foorumis ettevõetud rikkevoolukaitsmete arutelu, koos kõigi AC, A, AP-R ja korduvlülituste lahkamisega...
..ning jõuaksime sujuvalt välja liigpingekaitse juurde...

[Küülaline]

Tavaliselt tuleb otsast peale alustada

K. Timpmann. Füüsika IX klassile. Elektriõpetus. Tln.: Koolibri, 1999. 158 lk.
V. Popov, N. Mansurov, S. Nikolajev. Elektrotehnika. Tln.: ERK, 1963. 528 lk. (tehnikumidele)
E. Nero. Elektrotehnika teoreetilised alused I. (ETA õpik tehnikumile (põhiaine)), 1970. 224 lk.
E. Nero. Elektrotehnika teoreetilised alused II. (ETA õpik tehnikumile (põhiaine)), 1971. 154 lk.
H. Puurand. Üldelektrotehnika. Tln.: Valgus, 1996.

[Imelik]

See on väga kauge ots aga algatuseks kõlbab küll

[madka007]

Selle värvikombinatsiooni puhul on kindlasti.

no ja kuipalju neid iseehitajaid taipavad grupilülititele eraldi N tüüpi juhtmeid osta?

Aga vat selle peale poleks tulnudki, et sellest võiks jama tulla Aga ma siis ei lähe eraldi juhet selle jaoks ostma , vaid panen kaks tavalist, et poleks vaja kollast soont kasutada.
Edaspidiseks teadmiseks võetud

[dumbuser]

Tähendab jama on siis, kui keegi teine sinna ligi pääseb. Nimelt on kokku lepitud, et ko/ro soon on ainult ja ainult potensiaalivaba (maanduse suhtes siis) ja seda mingil muul eesmärgil kasutada ei tohi. Isegi siis kui see otstest markeerida ei ole lubatud seda muul eesmärgil süsteemis kasutada. Kui sa ainult ise sinna ligi saad siis tee mis tahad kuna see on ainult sinu enda nö südametunnistuse asi. Vähemalt sdasi ma mäletan. Kui ma nüüd valesti tean siis parandage ära.

[trebla]

Tähendab jama on siis, kui keegi teine sinna ligi pääseb. ............. Kui sa ainult ise sinna ligi saad siis tee mis tahad kuna see on ainult sinu enda nö südametunnistuse asi. Vähemalt sdasi ma mäletan. Kui ma nüüd valesti tean siis parandage ära.

Nojah... et siis st. ära inspektorit sinna ligi lase!
See oligi algne kommentaari mõte. Et kui kunagi peaks suudetama kehtestada nõue, et kõik elektripaigaldised peavad omama korrasoleku tõendit - st olema inspekteeritud, siis tuleb need isetehtud ümber teha.

Vale juhe kipsist/betoonist välja, uus asemele. Peale elektrike saavad ka siseviimistlejad tööd!

[Imelik]

Et kui kunagi peaks suudetama kehtestada nõue, et kõik elektripaigaldised peavad omama korrasoleku tõendid - st olema inspekteeritud-----

ELEKTRIOHUTUSSEADUS1

Vastu võetud 24.01.2007. a seadusega (RT I 2007, 12, 64), jõustunud 20.07.2007. a.

Muudetud ja täiendatud järgmiste seadustega (avaldamise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

22.11.2007 (RT I 2007, 66, 408) 1.01.2008

15.05.2008 (RT I 2008, 22, 149) 20.06.2008

19.06.2008 (RT I 2008, 30, 191) 1.07.2008

10.12.2008 (RT I 2009, 3, 13) 1.02.2009

10.12.2009 (RT I 2009, 63, 408) 28.12.2009
§ 13. Elektripaigaldise omaniku kohustused
7) omama dokumentatsiooni elektripaigaldise ja selle tehnilise kontrolli teostamise kohta;
§ 26. Tehnilise kontrolli teostamine
(1) Tehniline kontroll tuleb teostada igas elektripaigaldises enne selle kasutuselevõttu ning ettenähtud juhtudel ja sagedusel pärast kasutuselevõttu. Tehniline kontroll jaguneb kasutuselevõtule eelnevaks, korraliseks ja erakorraliseks tehniliseks kontrolliks.
(3) Elektripaigaldise ja selle tehnilise kontrolli kohta esitatavate andmete loetelu ja esitamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
§ 50. Üleminekusätted
(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist turule lastud elektriseade või -paigaldis peab olema ohutu ja vastama vähemalt selle ehitamise või kasutusele võtmise ajal kehtinud nõuetele.
------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Elektripaigaldise tehnilise kontrolli kord, mahud ning korralise kontrolli juhud ja sagedus

Vastu võetud majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.07.2007. a määrusega nr 62 (RTL 2007, 59, 1076), jõustunud 20.07.2007

Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

7.05.2008 nr 34 (RTL 2008, 38, 542) 19.05.2008

31.12.2008 nr 123 (RTL 2009, 5, 60) 18.01.2009

Määrus kehtestatakse «Elektriohutusseaduse» § 26 lõike 4 alusel.
§ 1. Kohaldamisala
(1) Käesolev määrus esitab nõuded kasutuselevõtule eelnevale, korralisele ja erakorralisele elektripaigaldise tehnilisele kontrollile.
§ 7. Üldnõuded
(1) Korralise tehnilise kontrolliga hinnatakse elektripaigaldise ja selle käidu vastavust «Elektriohutusseadusega» kehtestatud nõuetele ning vastavuse korral tõendatakse seda elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistusega.
(2) Elektripaigaldise korralise tehnilise kontrolli teostamise tähtaega arvestatakse:
1) esmakordsel korralisel tehnilisel kontrollil üldjuhul elektripaigaldise kasutuselevõtule eelneva tehnilise kontrolli kuupäevast;
2) edaspidi eelmise korralise kontrolli või korralise kontrolli mahus teostatud erakorralise tehnilise kontrolli tegemise kuupäevast.
(3) Edaspidised korralised tehnilised kontrollid tuleb teha järgmise perioodsusega:
3) 3. liigi elektripaigaldistes kord kümne aasta jooksul.
§ 8. Nõuded elektripaigaldise korraliseks tehniliseks kontrolliks esitatavale dokumentatsioonile ja selle kontrollile
7) elektripaigaldise liitumispunkti ja ettenähtud peakaitsme nimivoolu määrava dokumendi
elektripaigaldise tegelikkusele vastavad skeemid, joonised;
9) elektripaigaldise laiendus- ja ümberehitustööde kohta asjakohased joonised ja kontrolliprotokollid;
10) kaetud tööde joonised maandusseadme ja maakaablite kohta;
11) korralise tehnilise kontrolli teostamiseks vajalikus mahus «Elektriohutuseaduse» nõuetele vastava labori poolt teostatud asjakohased elektripaigaldise mõõtmiste protokollid koos kokkuvõtva aruandega (vt lisa 4);
4) Esitatud dokumentatsiooni kontrolli tulemused vormistab tehnilise kontrolli teostaja §-s 11 toodud nõuete kohaselt elektripaigaldise korralise tehnilise kontrolli aruandes.

jne. Ei kontrollita kuna ei vasta?