raudbetoonist vahelae vajumine

[rye]

Tere, mure on järgmine:

kahekorruseline maja on ehitatud 2004. aastal Aeroc Ecoterm 375 plokist, nii sees kui väljas võrguga armeeritud krohv. Raudbetoon-paneelidest vahelagi (HCE-200 paneeli pikkus 7,5m) on toetatud aeroc plokile ca 3 cm betoonist tasanduskihi vahendusel. Paneel toetub otsast 125 mm ulatuses plokile, ehk siis suhteliselt sarnane aeroci kodulehel olevale sõlme joonisele: http://www.aeroc.ee/user_upload/vahelagi_2.1.pdf

Olen viimase aasta jooksul märganud, et betoonvahelagi koos sellele toetuvate ülakorruse puitkarkass siseseintega vajub. Vajumine on nähtav ülemise korruse sise-ja välisseina liiteservades tapeedi kortsumise ja pragude järgi ning ka ülakorruse väliseinte põrandaliistude ja põranda vahele on tekkinud 3-5 mm pragu. Tundub, et vajumine ei ole peatunud vaid jätkub ühtlaselt. Alumise korruse lagi ja siseseinad on varjatud kipsplaadi taha ning ka võrguga armeeritud sisekrohv ei näita võimalikke pragusid kuigi hästi välja.

Minu arvutus näitab, et 125 mm toetust Ekotem 2,5 MPa survetugevuse juures annab mitmekordse survetugevusvaru?

Kas keegi oskab kommenteerida? Kas keellegil on olnud Aeroci ja betoonpaneelidega sarnaseid probleeme?


Suured tänud ette teie kogemuste eest.

[volts]

.ülemine puitkarkassi osa võib ka mängida.sest pragu oleks nagu ülakorrusel kirjelduse järgi.ja mis saaks paneeli alt vajuda.sinna pannakse neopreen.joonisel oli küll kirjutatud neopreen vöi müürimört.et kui see mört järgi annab.ma olen küll ainult näinud neopreeni pandavat.ja see selle raskuse all ei vaju.mitte niipalju...või siis on vajumine üldine aga mitte ühtlane.kusagil pinnases.aga seda ei saa niimoodi öelda.mõni tõsine asjatundja peaks pilgu peale viskama.ka võib teada saada alumise korruse seinakatte tagant mis toimub

[lagi]

Paneelvahelagi monolitiseeritakse peale paneelide laotamist ja peale seda pole mainitud 125 mm toetuspinda eriti oluline. Kas sinu majal tehti nii?
Äkki tõesti pinnase elik vundamendi vajutamine.

[tige kaktus]

Kas vajumine on 1.k. silluste kohal? Aeroci sillustel esinebki tegelikult ülemäärast vajumist ajapikku.
Joonisest - sellisele plokile tuleb valada korralik betoonvöö paneelide alla ja paneelide monoliitvöö võiks ka olla suurem kui 50cm. Seda ei maksa karta, et siis tekib külmasild, sest korraliku soojustuse saamiseks tuleb välisseinale/plokile lisada nagunii lisasoojustust. Ainult plokiga saab vaid minimaalse nõutud soojapidavuse.
Ja tegelikult ära küll solvu, aga aga Aeroc on üks pa.aplokk. Nüüd küll hilja, kuid õigem oleks ehitada Fibost või Col.-kivist, saad kokkuvõttes parema maja.

[GuidZ]

Ja tegelikult ära küll solvu, aga aga Aeroc on üks pa.aplokk. Nüüd küll hilja, kuid õigem oleks ehitada Fibost või Col.-kivist, saad kokkuvõttes parema maja.

Loll möla

[Külaline]

Ja tegelikult ära küll solvu, aga aga Aeroc on üks pa.aplokk. Nüüd küll hilja, kuid õigem oleks ehitada Fibost või Col.-kivist, saad kokkuvõttes parema maja.

Loll möla

Eriti ülbe oled.
Kas sa enda seisukohta põhjendada ka oskad või pritsid ainult tatti?

[arvutihdd]

Aeroc oli vist vibratsioonile vastuvõtlik. Õige maja ikka monoliitbetoonist, aga paljud jaksavad teha ?
Teemaalgatajal soovitaks sein lahti ülevalt võtta ja vaadata mis toimub, see vajumine tundub küll kahtlane olevat, peaks ju 1. korrusel ka näha olema.
Mis põrandakattega tegu ?

[rokikas]

See et vahelagi vajub ilma 1. korrusel jälgi jätmata tundub väheusutav. Pakuks pigem 2. korruse põranda vajumist . Näiteks kui paneeli peal on 50 mm. peno + 70 mm. betooni + parkett või muu kate siis peno kokkuvajumine 5mm. tekitabki kõik nähtavad probleemid. Seda eeldusel et kergvaheseinad on ehitatud betooni peale.

Kas vajumine on 1.k. silluste kohal? Aeroci sillustel esinebki tegelikult ülemäärast vajumist ajapikku.
Joonisest - sellisele plokile tuleb valada korralik betoonvöö paneelide alla ja paneelide monoliitvöö võiks ka olla suurem kui 50cm. Seda ei maksa karta, et siis tekib külmasild, sest korraliku soojustuse saamiseks tuleb välisseinale/plokile lisada nagunii lisasoojustust. Ainult plokiga saab vaid minimaalse nõutud soojapidavuse.
Ja tegelikult ära küll solvu, aga aga Aeroc on üks pa.aplokk. Nüüd küll hilja, kuid õigem oleks ehitada Fibost või Col.-kivist, saad kokkuvõttes parema maja.

See aeroc seinale suure betoonvöö valamise jutt on tõesti loll möla. Kõigepealt tekitame ilma tehnilise vajaduseta suured külmasillad ja siis võitleme nendega kangelaslikult.

[GuidZ]

Ise elan aerocist majas, kui keegi arvab, et fibo on kõvasti parem ja aertoc pask, siis põhjendagu ise. Õige kasutamise puhul on mõlemad ok.

Regamata kasutajana põhjendusteta targutamine on rohkem tatipritsimise moodi

[kuri kaktus]

Kui aerocile valada betoonvöö, siis ei pea hakkama kangelaslikult võitlema nendega, sest negu eelbevalt öeldud EI SAA ainult aerociga ja lisasoojustuseta seinale korralukku soojapidavust. vt selleks EVS-i soobituslikke norme millest meil siin põhjamaal on õige lähtuda.
Minimaalse soojapidavuse aerociga saaks kätte seinas ja paneeli sõlmes kui kasutada aeroci enda paneele, mida mina küll ei soovita liigse läbivajumise tõttu. See läbivajumine tekib ajapikku (eriti kui paneel/sillus koormatakse pirkoormusega) ja on suurem kui aeroci tootjad ise tahavad väita. See probleem esineb vähemal määral ka kergkruusast sillustel.
Betoonvöö vajalikkus on loomulikult koormuste ühtlustamine. nagu eelpool mainitult on Aeroc aldis pragude tekkimisele eriti vibro puhul ja samuti koondatud koormuste puhul. Huvitav on see, et fibo plokkide puhul pole kunagi vaieldud betoonvöö vajalikkuse üle, ehkki fibo on on tugevam ja selles ei teki nii kergelt pragusid.
Järgneval korral palun teemaga tutvuda ja mitte möliseda, vaid argumenteerida.

[trumm]

aeroci vähene soojapidavus on rumal jutt. mul on ecoterm 375 maja, ei mingeid pragusid ega asju ja maja on väga soe. kahel naabril fibo + soojustus, kõigil pelletiküte ja mul on küttekulud ca 1/3 võrra väiksemad. õigesti tuleb ehitada, muud ei midagi. ja aeroc on väga hea plokk, analoog on soomlaste siporex ja sommid on soojapidavuse koha pealt ekstra nõuetega.

[Külaline]

Vastuse teemaalgataja küsimusele annab ehitusmaterjalide omadustega tutvumine. Konkreetses olukorras ainult r/b lae vajumine on ebatõenäoline ja kuulub müstika valdkonda. Vajuda saab see lagi keskpaigast läbipaindumise teel.
Kui kasutada erinevate omadustega materjale, siis materjalide ülemineku kohtades on pragude tekkimine loomulik. Lahendus pragude vältimiseks erinevate materjalide liitekohtades on enamasti elastsest materjalist deformatsiooni vuuk.

[rokikas]

Kui aerocile valada betoonvöö, siis ei pea hakkama kangelaslikult võitlema nendega, sest negu eelbevalt öeldud EI SAA ainult aerociga ja lisasoojustuseta seinale korralukku soojapidavust. vt selleks EVS-i soobituslikke norme millest meil siin põhjamaal on õige lähtuda.
Minimaalse soojapidavuse aerociga saaks kätte seinas ja paneeli sõlmes kui kasutada aeroci enda paneele, mida mina küll ei soovita liigse läbivajumise tõttu. See läbivajumine tekib ajapikku (eriti kui paneel/sillus koormatakse pirkoormusega) ja on suurem kui aeroci tootjad ise tahavad väita. See probleem esineb vähemal määral ka kergkruusast sillustel.
Betoonvöö vajalikkus on loomulikult koormuste ühtlustamine. nagu eelpool mainitult on Aeroc aldis pragude tekkimisele eriti vibro puhul ja samuti koondatud koormuste puhul. Huvitav on see, et fibo plokkide puhul pole kunagi vaieldud betoonvöö vajalikkuse üle, ehkki fibo on on tugevam ja selles ei teki nii kergelt pragusid.
Järgneval korral palun teemaga tutvuda ja mitte möliseda, vaid argumenteerida.

Kui palju peab aeroc 375 soojustust lisama et saavutada korralik soojapidavus.
Kui palju peab sama paksusega betoonvööle soojustust lisama et saavutada samaväärne soojapidavus.
Aeroci paneelidega puudub kahjuks endal kogemus aga siporex paneelidega olen mõned aastad kokku puutunud ja suuremaid probleeme ei ole kuulnud. Mõningane läbivajumine kindlasti toimub aga see normaalse projekteerimise korral suht etteennustatav.
Kui sinu väide aeroci mitte kandvusest tõele vastab siis ootab sind väga helge tulevik. Pead ainult selle jutu oma kodanikunimeall ära tõestama ja tuhanded majaomanikud ja juristid palkavad sind konsultandiks oma kohtuprotsessideks materjalitootjate, arhitektide, ehitajate, jne. vastu kuna vale lahendus on loonud nende majades eluohtliku seisukorra. Seda üle euroopa.
Sina kui tark ehitusspetsialist peaksid ju teadma et ka fibo seinale ei pea alati betoon vööd peale valama vaid ainult siis kui konkreetne kontstruksioon seda nõuab. Aga võib olla tõestad ka selle ekslikuse.
Selleks et ehitajatele nii kategoorilisi soovitusi esitada projekti muutusteks tuleb siiski oma päris nime all esineda ja ka tõestada oma pädevust. Seni kuni sa seda teinud pole soovitan kõigil siiski ehitada vastavalt konkreetsele projektile.

[kuri kaktus]

Nagu näha ei ole osad aru saanud eelnavast jutust.
küsimus pole kui palju, vaid KAS (VASTUS ON JAH) peab lisama soojustust.
Läbivajumine sõltub sildest, koormusest ja mtj -i E-st. Vo sul ei olegi probleeme olnud seetõttu, et silded pole liialt suured, pole koormanud piirväärtuseni. Ajas tekkiv läbivajumine, nimetame seda siis roomeks, ON sellise poorbetoonist elementidele suuremaks probleemiks, kui rbet-le.
Pole väitnud, et aerock ei kõlbe ehntj-ks, nii, et võid oma kohtujutuga metsa minna. Õigete lahendustega kasutades (ja ainult nii peabki kasutama) saab tõesti ka korralikumaid lahendusi. Ei pea seda mtj-li selles mõttes aga hoone ehitamisel kuigi soodsaks, sest lisasoojustust on ikka vaja, võivad esineda eelpoolroodud probleemid, eriti vale ehitamise korral, mida meie kandis leidub liigagi tihti (näit ei valata korralikku vööd laetalade alla), poorbetonile kohaselt omab suurt niiskusisaldust (see küll tuuldub välja, kuid ikkagi kaasneb sellega enamasti väike lisakulu).

Küsin, milliseid soovitusi olen andnud ja kui need on valed eks lükka ümber, aga seda mitte nii, et "sul on vale jutt ja mul on õige jutt". Väitle.

P.S. Vastavalt konkreetsele KORRALIKULE projektile tulebki ehitada.

[rokikas]

Nagu näha ei ole osad aru saanud eelnavast jutust.
küsimus pole kui palju, vaid KAS (VASTUS ON JAH) peab lisama soojustust.See ju sõltub soovidest ja lõppeesmärgist.
Läbivajumine sõltub sildest, koormusest ja mtj -i E-st. Vo sul ei olegi probleeme olnud seetõttu, et silded pole liialt suured, pole koormanud piirväärtuseni.Võib olla seetõttu pole kohanud probleeme et ehitatud on vastavalt projektile. Ajas tekkiv läbivajumine, nimetame seda siis roomeks, ON sellise poorbetoonist elementidele suuremaks probleemiks, kui rbet-le.Järelikult tuleb seda arvestada projekteerimisel ja mitte teha liialt pikki sildeid.
Pole väitnud, et aerock ei kõlbe ehntj-ks, nii, et võid oma kohtujutuga metsa minna.Sina väitsid et aeroc ilma betoonvööta hakkab paneeli all pragunema st. tekib varisemisohtlik olukord. See peaks küll olema küllaldane põhjus tellijal arhitekt kohtusse kaevata. Kuna ma olen mõned aastad soomes siporexi majadega kokku puutunud ja veel ei ole kohanud projektides betoonvööd siis peaks advokaatidel tööpõld lai olema. Õigete lahendustega kasutades (ja ainult nii peabki kasutama) saab tõesti ka korralikumaid lahendusi.Nõus Ei pea seda mtj-li selles mõttes aga hoone ehitamisel kuigi soodsaks, sest lisasoojustust on ikka vajaSõltuvalt soovidest ja eesmärgist., võivad esineda eelpoolroodud probleemid, eriti vale ehitamise korral, mida meie kandis leidub liigagi tihti Nõus(näit ei valata korralikku vööd laetalade alla)kas on ikka tingimatta ja alati vajalik. , poorbetonile kohaselt omab suurt niiskusisaldust (see küll tuuldub välja, kuid ikkagi kaasneb sellega enamasti väike lisakulu).Tootjate väitel kestab kuivamine ~2 kütteperioodi.Mingi lisakulu see kindlasti põhjustab.

Küsin, milliseid soovitusi olen andnud ja kui need on valed eks lükka ümber, aga seda mitte nii, et "sul on vale jutt ja mul on õige jutt". Väitle.
Kahjuks ma ei ole insener vaid ehitaja ja selle tõttu ei oska täpseid arvutusi ja neile põhinevaid teoorjaid sulle tuua. Tuginen nähtud projektidele ja ~18 aastasele töökogemusele. Elu on õpetanud et tasub kasutada inseneride tehtud lahendusi. Isetegevus võib tihti üpris kalliks minna.

P.S. Vastavalt konkreetsele KORRALIKULE projektile tulebki ehitada.

[kuri kaktus]

Arvan, et seoses energia hinna jätkuva tõusuga on iga majaomanik huvitatud küttekulude vähenemisest. Järelikult on eesmärgisks soojapidav hoone ehk on vaja lisasoojustust (soovituslikud normid). Kes tahab võib ka ilma lisasoojustuseta teha (min. nõutavad normid), aga maksab selle hiljem mitmekordselt kinni.

Liigne lisavajumine ajapikku võib tekkida ka siis kui projektis on sille koormatud tootja lubatud piirkoormusega - seega projekteerija ei eksigi. Eks õigem oleks siis mitte projekteerida sel kohal piiri peale, vaid varuga.

Pole tahtnud väita, et alati tekib pragusid betoonvöö puudumisel, küll aga, et selle tekkimise tõenäosus vöö puudumsel on üsna suur (sõltuvalt asjaoludest). Ega ilmaasjata ei teha vöö Fibo puhul, ammugi peaks selle tegema Aeroci puhul.
Kuna laetalAdest tekib seinal koondatud koormus, siis sinna on vöö vajalik.
Pragude tekkimisel ei ole tihtipeale tegemist avariiohtliku olukorraga.
Ega see rbvöö ei pea olema 20cm kõrge. Sõltuvalt olukorrast võib olla ka näit. 5cm.

Mis puutub sellesse, et korraliku projekti järgi ehitada - sellega olen väga nõus. Paraku teinekord hakatakse platsil seda ratsima. Hea on tõdeda, et oled korralik ehitaja. Seda irooniata.

Praod, eriti koondatud koormuste puhul (näiteks peataladest), võivad tekkida ka betoonkivi puhul, seda enam on see oht poorbetooni puhul.
Samuti on pragude teke liiga kiiresti tulema ka vundamendi väikeste vajumierinevuste korral.
Nende ja eelnevalt välja toodud põhjuste tõttu saab väita, et on paremaid mtj-le millest ehitatud maja omada. Eks korraliku ehitamisega ja korraliku projekteerimisega saab neid probleeme vähendada,
kuid tekib küsimus, et miks mitte siis juba korraga ehitada ja projekteerida teisest materjalist?

Tuginen enda praktikale.

P.S. paraku on elu näidanud, et projekte aerocist hoonete puhul on suht vähe.