Õhk-vesi soojuspumba mõtekus minu maja näitel

[huviline 111]

Tere

Kuna ise ei tegele soojus- ja muude arvutustega siis sooviksin siit foorumist saada head nõu. Kas mu oleks mõtekas oma juba töötavasse süsteemi lisada ka õhk-vesi soojuspump. Huvitavad just kulud - kas peale pumba lisamist ka midagi väheneb, või hakkab elektrit rohkem kuluma. Arvutajatele on algandmed järgmised:

Maja on 1,5 kordne. Esimene korrus vesipõrandaküte, teine korrus radiaatorid. Pinda kokku 135m2. Katel on Atmose puugaasikatel ning olemas on ka 1500 liitrine akumulatsioonipaak. Puid kulub terve kütteperioodi jooksul kuskil 15 rummi. Toas hoian pidevalt 22-23 kraaadi sooja. Teine korrus natukene jahedam. Tarbevesi tuleb el. boilerist, mis on ka akumulatsioonipaagi süsteemis tegelikult, kuid hetkel ei kasuta selle kütmiseks puitu. El. arve on kuus kuskil 600 eek (terve maja tarbimine). Katelt kütan praeguse ilmaga ülepäeva. Akupaaki pole täielikult kuumaks veel kunagi saanud.

Praegu oleks mõte osta endale õhk-vesi pumba välis osa ning liita see juba olemasolevasse veeringlusse/akupaaki. Kas see oleks mõtekas? Kas sellega oleks võimalik kulusid kogusummas vähendada?

Tänud vastajatele.

[festobalt]

Tere,

Tegin siis kiired arvutused:

Puidu kütteväärtus 25% niiskuse juures on 3.8MWh/t. Kui võtta aluseks, et üks ruum kaalub 600 kg ehk puidu kulu on aastas 15*0,6= 9t . Nüüd arvutame energia kulu 9*3,8=34,2MWh ehk 34200 kWh. Otse el. küttega kuluks sellisel juhul 34200*1,3=44460 eek , 1,3 siis elektri hind ( oleneb elektri paketist). Ühe sõnaga kütteks on vaja 80 w/m2 kohta ehk 11kW.
Nii nüüd soojuspumba juurde:
Võtsin aluseks 11kW.
Need arvutused teeb programm, see pärast ei ole neid ka eraldi välja toodud.
Rajatise terviklik energia ümberjaotumine kütmiseks 34699 kWh/a
Elekter tsirkulatsioonipumbale 1180 kWh/a
Elekter soojuspumbale 4708 kWh/a
Vajalik lisasoojus 612 kWh/a
Ostetud energia summa 6500 kWh/a

Ehk Siis kulub aastas 6500*1,3=8450 eek Seda siis koos tarbeveega.

Arvutused on tehtud Octopus IS48 soojuspumbaga.

Loodan et saite ammendava vastuse.

Kui on huvi Octopus soojuspumba vastu siis võtta ühendust
octopus@octopus.ee

Parimat,
Margus

[salukas2]

ega see nüüd siin mingi varjatud reklaam juhuslikult ei ole? kuidagi väga kiired arvutused ja plauhti vastus olemas:)))
soojuspumbal ja soojuspumbal on vahe. oleneb firmast, oleneb tehnoloogiast, millest omakorda oleneb ka pumba hind. kokkuhoid tuleks siis kui saad hea seadme soodsa hinnaga aga tavaliselt nii ei ole. hea on kallis ja kehvemal juhul on ka kehvapoolne pump kallis. valik on seinast seina.

[huviline 111]

Tänud vastuse eest - küsimus aga selles, et miks arvestada praegune energia kulu ainult elektrile. Praegu kütan puudega. 15 ruumi puid. 15x500 eek = 7500 eek. Plus praegune elektrikulu kroonides (terve maja tarbmine) 600.- kuus.

Kokku tundum mulle, et praegune energi kulu suurusjärk jääb sinna 15000 krooni kanti aastas.

[Allan]

Praegu oleks mõte osta endale õhk-vesi pumba välis osa ning liita see juba olemasolevasse veeringlusse/akupaaki. Kas see oleks mõtekas? Kas sellega oleks võimalik kulusid kogusummas vähendada?

Kuna su küsimus on niiviisi püstitatud, et kas on võimalik ÕV-pumbaga kulusid vähendada, siis minu arvates on vastus ei. 15 ruumi puid maksab ehk ~7000-10000.-
Keegi siin ülal arvutas, et ÕV-pumbaga tuleb aastane kulu 8500.- (sealjuures oli tema arvutustes keskmine COP 5,2 = 34200/6500, tundub optimistlik). Kui eesmärk on kulusid vähendada, siis pole mõtet teha mitmekümne-tuhandene (50+) investeering, et saada sama suur jooksev kulu.
Kui eesmärk oleks kütmist mugavamaks saada, siis oleks arutelu juba teistsugune.

[festobalt]

Täiest nõus Allaniga.
Aastas hoijaksid kokku mõned tuhanded kroonid aga investeering läheb liiga pikaks ( 30-40 aastat).
Parimat,
Margus

[võõras]

Tere,tahan vaid öelda omalt poolt et on olemas festobaltilt pump octopus.See pump on täiesti õudusunenägu,meie pere pole küll ühegi asjaga nii orkki lennanud .Reaalsus on see et 180 ruuduse maja küttearve on -4000 või rohkem ,talvel muidugi.Maja on uus ja hästi soojustatud ja see 4000 tuleb arveks siis kui toas on 20 kraadi.No FESTOBALDI MEELEST MEIE MAJA MUUDKUI KUIVAB JA KUIVAB.Ma väga loodan et keegi selle firma teenuseid ei kasuta.Ja see meeletu müra mida see kompressor teeb.Meil pole ta küll toas aga kuulda on teda toas ikka kõvasti ja öösel on tegemist et mitte kuulda.Ja kui sellest firmaga rääkida siis öeldakse et ei viitsi kuulata.Ääretult ebameeldiv kogemus.Meie tegeleme küll uue lahenduse leidmisega.

[Õudus]

Lõpuks ometi leidus mõni klient, kes sellest jamast ka siia foorumisse kirjutas. Te pole kahjuks ainus kannataja.

[gusgus]

Reklaamimees unustas mainida, mis temperatuuri juures tema soojusmasina cop on 5,2, võibolla suvel Aasta keksmine tuleb aga õhk-vesi seadmetel jämedalt 2 ja ei ole erilist vahet kelle seade on. Seega reaalne kulu hoopis 34699/2*1,3= 22554.- eeku. Ehk siis ca 3 korda rohkem kui halupuuga. Edu kütmisel!

[festobalt]

Tere,tahan vaid öelda omalt poolt et on olemas festobaltilt pump octopus.See pump on täiesti õudusunenägu,meie pere pole küll ühegi asjaga nii orkki lennanud .Reaalsus on see et 180 ruuduse maja küttearve on -4000 või rohkem ,talvel muidugi.Maja on uus ja hästi soojustatud ja see 4000 tuleb arveks siis kui toas on 20 kraadi.No FESTOBALDI MEELEST MEIE MAJA MUUDKUI KUIVAB JA KUIVAB.Ma väga loodan et keegi selle firma teenuseid ei kasuta.Ja see meeletu müra mida see kompressor teeb.Meil pole ta küll toas aga kuulda on teda toas ikka kõvasti ja öösel on tegemist et mitte kuulda.Ja kui sellest firmaga rääkida siis öeldakse et ei viitsi kuulata.Ääretult ebameeldiv kogemus.Meie tegeleme küll uue lahenduse leidmisega.

Kahjuks ei ole meie poole küll keegi pöördunud murega, et küttearved kõrged on sellest ka järeldus kas tegu kipestunud iskuga või konkurendiga. Kui eksin siis miks tee ei julge oma nime all postitada.

Parimat,
Margus
Festobalt

[Busta]

mina ei julgeks sellise vildaka kirjaoskusega üldse avalikus foorumis kirjutada

[aru]

Octopussu väline soojusvaheti on töövõimeline ainult suvel. Talvel muutub ta jäiseks lumememmeks ja kasutegur kaob. Tavapärane ÕSP on tehniliselt mõistlikum lahendus, samas puudub tal skulpturaalne väärtus.. ;-)

Teemaalgatajale:

Kuna sul on põrandaküte/radikaküte, siis pead arvestama sellega, et soojuspumba kasutegur on kõrge ainult põrandaküttele sobiva väljudtemperatuuri puhul. Mida kõrgem väljundtemp, seda madalam kasutegur. Ehk siis radikatele suunatud akupaaki õsp-iga kütta on halb idee.

Võiks kaaluda põrandakütte ühendamist ÕSP-i külge, jättes tagavaravariandiks kuulkraanidega tagasilülitamise võimaluse. Kütteperioodi COP-iks võib korraliku seadmega saada 2.5 - 3. See on nii teoreetiliselt (seadmete passidest / kütteperioodi keskmine temp) kui ka eestimaal mõõdetud tulemus. Õhksoojuspumpadel on 0C juures COP ca 2.5 +- 0.5 ja +7 juures 3 +-0.5. Hiina imedel on COP tihtipeale madalam, nende häda algab tehniliselt sellest, et a) kasutavad vanu kompressorite mudeleid b) odavamaid soojusvaheteid (madal kasutegur) c) eelmisest tuleneb võimsama tsirgupumba vajadus.

Samas, hiinakas maksab 25-35 tonni, brändikas *3 rohkem. Kodumaal ümbertehtud brändikas õhk-õhk õhk-veeks maksab ca 30-35 tonni koos paigaldusega. Kui sul on oma tegija, siis õhk-õhk pumbale lisanduvad jupid on 5-6 tuhat (soojusvaheti, pump).

Kui raha on, tasub õsp igal juhul panna, vabastab sind katlakütja ametist. Kui eelarve on pingeline, küta puudega edasi.

[jürka]

Mida arvate ise tehtud soojusvahetist?
Nimelt firma, kes meile õhk-vesi süsteemi paigaldas, ehitas soojusvaheti ise. Ütles, et võin osta valmis soojusvaheti v lasta neil ehitada. Kusagil 30% oli soojusvaheti hind ka odavam võrreldes valmis soojusvahetitega. Pidi olema tunduvalt vastupidavam ja nende kogemuste järgi ka vähem pirtsakas. Mida iganes.

Soojusvaheti siis selline: Vask torudes liigub kuum gaas ja ümber vasktorude on jämedad 35 cm plastiktorud. Esimesed kolm toru tarbeveele, järgmised kolm kütteveele. 3 m pikkused torud.

Mida teie arvate sellisest lahendusest?

[juhkim]

Tegelikult saab ka radiaatoreid kütta Õhk-vesi pumbaga, kuid radiaatorid peavad olema kavandatud madala temperatuuri peale st. nende pindala peab olema suurem. Seega õigem oleks väita, et õhksoojuspump ei sobi kõrge temperatuurilistele süsteemidele, kus torudes voolab 50 - 70 kraadine vesi.
Enda kogemusest võin öelda, et uued radiaatorid on vaid veidi pikemad ja paksemad kui olid vanad malmradiaatorid ja nende suurus ei häiri (jäävad enamasti akna alla ja vähemalt osaliselt kardinatega kaetuks. Hetkel voolab torudes 37-40 kraadine vesi ja sellest piisab kuni -3 õhutemperatuuri juures, et toas oleks 20-21 kraadi. Ilmselt tõuseb -10 juures vajadus 45 kraadi kanti.
Netist peaks olema võimalik leida radiaatorite soojusväljastuse tabelid. Seal saab sisestada pealevoolu temperatuuri ja soovitava toa temperatuuri ning tabel annab radiaatorite võimalused, suurused jt parameetrid.
Arusaadavalt tõstab radiaatorite vahetus süsteemi hinda, kuid ilmselt tasub ennast siiski ära, sest radiaatorid on päris pikajaline investeering ning need saab rakendada tööle ükskõik millise küttesüsteemiga.

[soodsaltsooja]

Mida arvate ise tehtud soojusvahetist?
Nimelt firma, kes meile õhk-vesi süsteemi paigaldas, ehitas soojusvaheti ise. Ütles, et võin osta valmis soojusvaheti v lasta neil ehitada. Kusagil 30% oli soojusvaheti hind ka odavam võrreldes valmis soojusvahetitega. Pidi olema tunduvalt vastupidavam ja nende kogemuste järgi ka vähem pirtsakas. Mida iganes.

Soojusvaheti siis selline: Vask torudes liigub kuum gaas ja ümber vasktorude on jämedad 35 cm plastiktorud. Esimesed kolm toru tarbeveele, järgmised kolm kütteveele. 3 m pikkused torud.

Mida teie arvate sellisest lahendusest?

Kas ehk mingit pilti ei ole võimalik lisada? Ei suuda kuidagi selle kirjelduse järgi sellist seadeldist ette kujutada. Kas makrofleci on ka kuhugi vahele lastud et tihendada? Oleks täitsa huvi midagi sellist ise ehidada.

[A4T]

Soojusvaheti kirjeldusest jäi veidi küsitavaks, kas plasttorud olid 35cm või 35mm läbimõõduga. Mõte iseenesest võib olla igati hea.
Endale panin soojavee boileri sissevoolule Alfa Lavali soojusvaheti, mida kütab maasoojuspumbast väljuv soe vesi. Väga kompaktne ja väliselt kena lahendus, soojusvaheti hind oli ca 4000.- + oma töö ja torude liitmikud. Enne siin foorumis keegi kirjutas, et samal firmal on soojusvahetid ka külmaaine/vesi.

Rääkides aga kombinatsioonist soojuspump + radiaatorid, siis siinkohal soovitaksin uurida enne põhjalikult väljavalitud pumba COP väärtusi radiaatorkütteks sobiva vee temperatuuri korral. Ükskõik kui täiuslik soojusvaheti ka poleks, teeb kompressor kõrgema temperatuuri saavutamiseks rohkem tööd ja kulutab seega rohkem elektrit. Ja vastupidi, mida madalam on soojuskandja temperatuur, seda suuremat kulude kokkuhoidu pumba kasutamine annab.
Radiaatorkütte korral võib investeeringu tasuvusaeg kujuneda pikemaks kui pumba eeldatav kasutusiga.

[Külaline]

Jutt on õige.
Aga tooks välja, et Nibe, Thermia ja IVT (Buderus, Junkers) pumbad tõstavad aastast küttekulu vaid 10-15% kui radiaatorite veetemperatuurideks on arvestatud 55/45C. Ja kulu tõuseb vaid sellele osale, mis on radiaatorküttega lahendatud, enamustes majades on suurem pind põrandkütte all.

Nibe uue põlvkonna pump (tuli müüki septembris) on kõrgema veetemperatuuri osas veelgi säästlikum.

[Külalise ema]

Kui on kahetemperatuuriline küttelahendus (radikad,põrand), siis PUMP väljastab 100% mahus kangema temperatuuriga vett, mitte ainult radikate jaoks, ehk siis COP ei lange ainult "radikavee jaoks". Temp langetatakse põrandale sobivaks ikka segusõlmega. Ja 10-15% COP-i langust on muinasjutt, pigem 20-30% (vaatasin just nibe 1240 10kw mudelit).

[Külaline]

Kuidas sa seda vaatasid?
Üldjuhul tõuseb kulu alla 10%. (ja seda isegi ainult radiaatorküttega) Ka Nibega on nii. Ära siin eksita midagi.

Tegelikult sõltub COP tagastuvast temperatuurist ka, sest mida madalam on tagastuv vesi, seda kõrgem COP.
Põrandaküte toob keskmise vee alati madalamaks.

[COP????]

Tegelikult sõltub COP tagastuvast temperatuurist ka, sest mida madalam on tagastuv vesi, seda kõrgem COP.
Põrandaküte toob keskmise vee alati madalamaks.

Äkki ikkagi vastupidi. Mida väiksem on sooja kadu majal, seda vähem peab ju pump kütma.

[Külaline]

COP on saadud soojuse ja kasutatud elektrienergia suhe.
Soojuskadu aastas mõõdetakse kWh-des.

COP ei ole seotud soojuskaoga, vähemalt antud kontekstis.
Jah, perioodiline COP on seotud soojuskaoga, sest siis tulevad valemitesse sisse kraadpäevad.

[Saudi]

Mul sõbral on see Octopus. Sõbra väitel täielik pask.

[reigo1979]

Sllele ettevõttele tuleb rohkem reklaaami teha muidu jäävadki neid masinaid paigaldama ja ikka ja jälle leidub lolle kes seda jama ostavad!!!!!!!!!!!!

[talunik]

Minul on õhk-vesi 4,4 kw-atine üleval näiteks juba 3 kuud. See toimib, kuid hetkel sellise pakase, so -20 ja UP juures on see täielik pasa
Ülikiire soojalanguse juures jäi nüüd stabiilselt tubadesse + 10 sooja ja enamat ei võlu siit enam vist kuidagi. Katlamaja 300 liitrisel paagil oli enne veesoojusnäidik 40 kraadi, nüüd langes see 20-le ja on arvata mis toimub seega majas.
Samas,ilmadega kuni -15 polnud vigagi, ikka 22 oli sooja küll. Samas lasain paigaldada 4-ja tuppa nn keeratavad nublikud regullimise jaoks,mis on ühenduses kollektoriga. Üllatav, aga nende reguleerimine ei muutnud minujaoks midagi... Kõik krempel kokku maksis 70 kilo eek-i ja seda siis mullu hilissügisel.
Kas mõnel spetsialistil oleks hüva nõu,kuidas olustikku positiivsemaks muuta, või milles võiks olla põhjus/või on see igati normaalne nähtus `? ( Seade on nn hiinlane ja on/off, mis vajadusel pidi ka tenne kasutama, alates -20-st

[Tupsu]

Oma 16 kw fujitsu puhul saan ainult rahul olla. (Vajuta linki, näed pumba teemat)

Eile oli meil -25 kraadi külma ja pump andis +48 kraadist küttevett , tubades hommikul 21 , täna öösel oli kella 1 ajal õues -23 kraadi , pump andis +48 kraadi ja tubades hommikul 21 kraadi. Kasutan sama küttegraafikut, mis pump ise pani ja pole graafikul küttevett kõrgemaks tõstnud. Elektri tenne kasutusel ei olnud. (eraldi automaadi all ja see väljas)

Tavaliselt on tubades 23 kraadi, aga radikad on pandud üsna umbes, arvestusega 18 tavaradika kõrguses Calidor S4 alumiiniumribi 10 rumeetri kohta. Radikatel ees ka termostaatventiilid, mis 23-24 kraadi peale reguleeritud.

Hetkel kütab küll ainult kahte tuba kokku 22 ruutu ja 650 liitrilist akupaaki. Tänu akupaagile käib ka sulatamine kähku ja sulatamisel peale minev vesi kukkus kuskil 30 kraadini ja tagasivool oli 42 kraadi.
Tegelen sellega , et saaks varsti rohkem radiaatoreid järgi ühndatud. Siis näeb ära ka reaalse tulemuse suuremal koormusel.