Ehitusfoorum

Olemas on kogumispaak, kuid sooviks üle minna mingile alternatiivsele võimalusele. Pinnavesi kevadel ca 0,5 meetri kõrgusel. Kas keegi oskab seletada lahti imbväljaku olemuse ja Biorock biopuhasti (Pipelife) olemuse. Mis on nende plussid või miinused. Võib olla on kellegil ka mingeid kogemusi ühe või teisega. oleks huvitav kuulda. Tänud ette.

Tähendab, et asi on nii, et varsti tuleb EV vastu võtta selline seadus, et need biopuhastid puhastavad ka lämmastikust. Kui osta mingi suvaline biopuhasti millel on kompressor sees( nagu enamusel on ja just biorockil mitte) siis sellega saab praegu täiesti hakkama, s.t veel ei ole vahet mis puhasti sul on. Aga tulevikus on nii, et nendele kompressoriga puhastitele saad lisana juurde panna sellise vidina, mis siis ka lämmastikust puhastab ( maksab mingi paar tuh. + kemikaal ) aga minuteada biorockile seda lisada ei ole mõtet, sest seal ei ole ju kompressorit.

Lämmastikust puhastab kõige lihtsamini igasugune anaeroobne solgi hoidmine. Veepuhastusjaamades seisnebki lämmastikupuhastus mitte õhutatavates settebasseinides solgi hoidmist. Tavaliselt on selleks mehhaanilise puhastusega settebasseinid.
Samasugune settepütt ongi klassikaline septik.
Minu arvamus on, et vahet pole, millist biopuhastit kasutad, igaühel on omad kiiksud, muidugi puhastavad õhuga aereeritavad oluliselt rohkem solki kui klassikaline anaeroobne, kuid need on jälle tundlikud elektrikatkestusel õhupuudumisele. Ja nad tahavad saada ka solki pidevalt peale, kui teed lõunamaa reisi võib tagasitulles kapriisne biopuhasti kutu olla.

Selles suhtes on eelpool vastajal täiesti õigus. Ka Weho puhastil sama probleem, et kui head kraami enam peale ei tule siis on asi kutu. muidugi on selle jaoks ka vastavad ekstra lisandid mida lisades asi jälle korda saab aga point on ju selles, et ega siis keegi sul seal puhastist iga päev proove võtmas ei käi.

to ehitusemees:
Selline seadus on juba ammu olemas, lihtsalt väikepuhastite korral ei pea lämmastiku eraldama, küll aga maksad saastetasu iga milligrammi pealt.

to Kalvis:
Teie teadmised reoveepuhastusest on lausa suurepärased. Lämmastiku bioloogiline ärastus algab ikka nitrifikatsioonist, selleks läheb vaja hapnikku. Peale nitraatide ja/või nitritite teket tuleb nendega midagi ette võtta: paraku need bakterid, mis suudavad nendega midagi ette võtta, ei talu eriti hapnikku. Inimene on välja mõelnud selle tarbeks anokislise keskkonna ja viimane pole teps mitte "mehhaanilise puhastusega settebasseinid." vaid keskkond, kus mikser tagab piisava vee liikumise kiiruse, et ei toimuks väljasettimisprotsessi. Lisaks, kui dentrifikatsiooniks pole piisavalt kergesti lagundatavat vaba süsinikku siis ... ei suuda need bakterid eriti midagi, samuti piisav temperatuur (Eestis +12°C, saastetasu arvutamisel). Peale denitrifikatsiooni tuleb vabanenud lämmastik (gaasina) veest välja puhuda elik anoksilisest keskkonnast tuleb vesi suunata uuesti aeratsiooni.
Õhuga aereeritavad ei pruugi puhastada oluliselt rohkem solki, kui anaeroobsed. Kõik sõltub reostusest ja selle iseloomust. Rusikareeglina puhastab anaeroobne menetlus väga kõrge KHT väärtusega solki, samas väga kõrge BHT väärtusega solk produtseerib väga palju liigset biomassi, reoveepuhastuses nimetatakse seda reoveesetteks.

Jutt käib ikkagi ühepereelamu solgi puhastamisest mitte suure reoveejaama puhastamisest. Seal lisatakse kemikaale ja jälgitakse vastavalt solgi iseloomule lausa seadmete sisse-väljalülimise ja mida kõike veel.
Teemaalgatajale - ega väga tähtis polegi, missugust biopuhastit kasutad vaid, et sealt tuleks välja nõutud puhtusega vesi. Reeglina on aeroobsed puhastuseadmed sama kubatuuri juures võimsamad ja puhastavad solki kiiremini, kuid vajavad tööks elektrit (osad ka kemikaale).

Tänud...mitme vastaja jutt oli kohati päris keeruline, et pidin vastuseid üle lugema mitu korda. Aga Käisin täna FEB-is asja uurimas ja nüüd on teie jutt ka juba rohkem arusaadavam.
Küsiks veel seda, et millised on Pipelife Biorock ja Wavin ning Polytrade vahe peale selle, et esimene ei tarbi elektrit, viimased aga teevad seda. Mul ei ole vaja viimase hinnaga viimast mudelit metsa majja, küll aga toimivat süsteemi, mida kohalik vallavalitsus aktseptiks, sest imbväljakut nad ei luba pinnavee kõrguse tõttu.
Samuti veel...kas sellist süsteemi paigaldavad spetsialistid ja kui palju peaks paigalduse hinda ostu hinnale juurde arvestama?

Tänud veelkord...

Paigaldamise koha pealt - see ei ole küll midagi keerulist millega ise hakkama ei saaks. Kindlalt soovitan kanalisats ja väljavoolu toru ära soojustada. Ise soojustasin tavalise penoplastiga kanalisatsiooni, mõtlesin et hoian raha kokku. aga pärast kui väljavoolutoru ümara penoplastiga soojustasin, sain aru et see kokkuhoid oli küll vähe kehva kuna seda ümarat penoplasti, ( toruisolatsioon ) on paigaldada ikka 10 korda lihtsam ja lõpptulemus on ka 10 korda parem kui seda tavalist peno saagides ja jebides.

tahame panna vett ja reoveele mõtlesime imbväljakut, palju see maksab ja kuda on vaja selle planeerimist alustada ?

Kas keegi on ise biopuhasti ehitanud mahutitest, filtritest ja bakteritest? Kohalik omavalitsus ei luba tavalist imbväljakuga septikut paigaldada. Biopuhastite hinnad on aga väga krõbedad. Mõte oleks paigaldada 3x1m3 plastikust mahutit (valged kandilised mahutid, millel metallist raam ümber, tavaliselt seal mingi keemia sees), need omavahel torudega ära ühendada ja sinna siis vajalikud filtrid ja bakterid sisse panna. Kas selline asi võiks õnnestuda ja kust neid baktereid saaks?

Olen ise ehitanud (anaeroobne). Tegin betoonrõngastest ja asbesttsementtorudest ning killustikust. Töötab väga hästi.
Tegelikult mingeid baktereid osta pole vaja. Need tekivad ise. Kui aga tahad aeroobset biopuhastit (pumpad mulliõhku settepaaki) siis sinna tekkiva bakterikultuuri jaoks pead pidevalt tagama, et õhku tuleks ja solki samuti. Muidu hukkuvad ja pead kaua ootama enne kui uus kultuur tekib.
Need kemikaalimahutid sul maasees kaua vastu ei pea. Seega pead neile betoonsärgi ümber valama või õige mahuti ostma.

Kas keegi on ka üldse BioRock`i sisse vaadanud?
Tegemist on mahutiga kuhu sisse visatud tükeldatud kivivillaga kotid ning nende juurde viib 4m kõrgune toru mille kaudu peaks
bakter saama õhku.
Siit aga tekkib omakorda küsimus kui tehnoloogia nii lihtne ja hästi toimiv miks ei kasuta Tallinna Vesi AS kivivilla puhastamiseks - ilmselt sellepärast, et ei toimi. Nimelt puhastites elavad bakterid ei ela igavesti ning kuna loodusesse nad ei pääse ega tohigi pääseda järelikult surevad nad sinna kivivilla sisse mis aga teeb selle seadme elueaks maks 2a peale mida tuleb hakata väänlema fek...i kottidega ning hakata ostma varuosi
Veel ka teine küsimus - 4m toru on selleks, et tekitada sunniviisiline õhutus e. aeratsioon. Kui panna 4m pikkune toru tiiki kas sealt hakkab mulle tulema - ilmselt mitte. Kuidas siis peaks hapnik pääsema bakteriteni kui elektrit ei tarbi ja kompressorit ei ole.
Ning viimane kahtlane teema on väljundi sügavus mis silmajärgi on umbes 3m sügavusel paraku aga enamus piirkondades on sellel sügavusel juba pinnase vesi, mis tähendab, et pigem ajab pinnasevesi sinna sisse kui sealt midagi välja.
Pigem tasuks ikkagi hankida mõni korralik puhasti mitte kivivilla hunnik.
Septik on muidugi odav aga probleemiks see, et ei kõrvalda see ei fosforit ega lämmastikku ning seepärast paljudes kohtades juba keelatud. Samuti on septikuga selline lugu et kõrge pinnaseveega kohtades ta lihtsalt ei tööta ning millest veel täna vähe räägitakse on see, et septiku imbtorustiku eeldatav eluiga on u. 10 a peale mida torustikku ümbritsev filtreeriv pinnas on lihtsalt umbes ning tuleb hakata kas paigaldama torustikku uude kohta või vana pinnast välja vedama. Ilmselt minu naine lööks mind maha kui tahaksin hakata põõsaid üles kiskuma.