Röhtpalkides palkmaja seinad sissepoole viltu

[mikilein]

Kas keegi oskaks seletada, miks palkmaja sein ja ülemised palgid sissepoole vajuda vöivad. Palkseina körgus 2.30 m ja ülevalt on sein ca 12 cm sissepoole, pöhiliselt ühes nurgas. Ruumi pikkus selles osas 8 m ja 3 akent selles seinas.
Varemalt 1985 oli eterniitkatus. Kui uue katusekonstruktsiooni talad, sarikad ja savikivikivikatust pandi, mille raskus arvestuslikult ca. 20% eterniidist raskem, lükkasid ehitusmehed seina väljapoole, aga 12 cm üle enam lükata ei andnud.S.t., et juba siis olid palgid sissepoole vajunud, aga loogiliselt vöttes peaksid seinad ikka väljapoole vajuma, kui üle koormusega tegemist olemeks.
Seina sai seestpoolt 5x15 cm prussidega seinanurkadest ja akende körvalt tugevdatud.
Viimase 5 aasta jooksul muutust pole nagu märganud, sel suvel on fasaadi väljast soojustamine ja välisvoodri panemine ees, eks siis saab täpsemalt mööta, milline seis on, aga ikkagi ei saa ma aru, mil pöhjusel palkseinad sissepoole vajuvad? Oleks selle töö käigus ka väljaspoolt seina stabiliseerimine vajalik vöi möttekas?

[mti]

Tere,
Suure tõenäosusega on asi selles, et sarikad ei ole palgi küljes kinni (mida nad enamasti palkmajadel olema ei peagi). Pole mõtet siinkohal ehitusmehhaanika kursust korrata, aga väljapoole vajuksid seinad siis, kui sarikad seina küljes kinni oleks. Täpsema vastuse saaksid siis, kui konstruktsiooni täpsemalt kirjeldaksid (pennid, vahelae talad, sarikate kinnitusviis palgile jne). Parimat

[Külaline]

Inf on äärmiselt puudulik. Kui juba palkmaja nurgast palgid sisse vajuvad, siis selle põhjuseks saaks ehk olla nurga kõdunemine või äärmiselt vale tehnoloogija hoone rajamisel. 8 meetrit iseseisvale palkseinale pole ka teab mis õnnistus sirgelt püsti püsida, ilmselt avatud varadega siis + avad seinas. Pole teada, kas needki on originaalid või on vanad robustselt välja saetud ja uued aknad asemele pandud ilma seinaga liikuvalt sidumata. Ei tea ka seda kas see sein kannab sarikaid või on otsasein, mis ematalaga sidumata jne. Korralikult ehitatud palkmajal ei liigu seinad oluliselt ei sisse ega välja ja ilmselt tegeliku põhjuse seina vajumisest saab alles konstruktsioonida avamisel, kui muidu olulised sõlmed välja ei paista.

taastaja

[Tulnukas]

tERE!
1. Alustame sarikatest. Kas sarikad on ühendatud PENNIGA( RÕHTPUU, MIS SEOB KAHTE SARIKAT HARJAST 1,5 M ALTPOOLT)
2. Sarikad saab siduda ka esimese korruse laetaladega nii et moodustuks omavahel kinnitatud kolmnurk( SARIKAS+SARIKAS+LAETALA)
3. Kui eelnevad tingimused pole täidetud, siis katuselt sarikatesse kanduv katuse koormus võib suruda seinu väljapoole( kui sarikad on seinte küljes seotud jäigalt ehk väga kõvasti; kui sarikad on vaid fikseeritud, siis on ohtseina sissepoole vajumiseks eeldusel, et palkseina palgid pole omavahel fikseeritud salapulkadega kordan SALAPULKADEGA)

PALJUDE EHITUSTEHNILISTE VIGADE KOKKULANGEMISEL EI AITA ISEGI KUUMA LIIMI JA NAELTE KASUTAMINE.
KÜSI EKSPERTIISI "PUITMAJALIIDUST".
lUGUPIDAMISEGA

[Külaline]

Köigepealt suurim tänu vastajatele! Pöhimötte sain selgeks ja nüüd sai täpsemalt ka uuritud.
Salapugad seinas on olemas. Maja on kolmes erinevas ehitusjärgus laiendatud. Keskmine osa paistab köige vanem saunakene olevat, köik neli seina palgiühendustega, s.t. tappidega kinnine ring. Arvatavasti 1920 aastate paiku on üks parempoolne tiib majale juurde ehitatud, see 8m pikkune osa on U vormina. Just see üks pikisein on viltu ja seotud oli vana osa külge ühe vertikaalse palgiga, nähtavasti on see ühendus valesti tehtud vöi aja jooksul lahti vajunud. Seal paistis isegi ülevalpool seinas pragu vahel olevat, nii et, majast seestpoolt vaadates, on vöimalik väliseinas olevat TEP plaadi soojustust näha. See viltuvajunud sein ei ole otsasein, vaid maja pikisein. Uus, suurendatud avaga, kahekordsete akendega karp on lihtsalt palki sisselöigatud ja paari kruviga(naeltega)nähtavasti 1985 paiku uuendatud. Kuulsime nüüd ka kohalike käest, et enne 1985 aastat olevat rookatus läbi olnud ja majast nögesepöösad välja kasvanud. Eks siis järgmine omanik parandas nagu oskas ja pani eterniitkatuse. Lae all olev viimane palgirida, paistab selles seinas ka uuendatud olema. Kas sellel viimasel palgil salapulgad alumisse vanasse palki lastud on, pole teada. Tükati paistab see köige ülemine uuem palk mäda olevat ( arvan, et valel ajal löigatud, vöi nii). Meie katuse-ehitajad on 2004 pannud selle viimase palgi peale lahtiselt 2x 5-8cmx20cm ruumi körgenduse vöö, kogu hoone ulatuses( nii,et ruumi körguseks on nüüd 250 cm, 230cm asemel) ja selle vöö peale laetalad 72 cm sammuga ( 2x8cmx20cm LxK) uued sarikad on laetalde külge kinnitatud küll naelte ja nurgikutega. Ülemine A tähekujuline pöikpuu on ülemisest kolmnurgast ca 30-40 cm lae all, mitte nii, nagu kirjeldati, et "A-tähe" pöikpuu peaks ülevalt 1,5 m allpool olema. Seda selleks, et tekiks katuse all olev lisapind korrusena, toana. Köik kolmnurgad on toestatud püstiste prussidega 5cm x 15 cm, 70 cm körged ja ruumis nurkadest sissepoole toodud ca 1 m jagu( 6m maja laiuse osas on ruumina kasutada 4m laiune ruum), kinnitatud laetalade külge nurgikutega ja 70 cm körgusel omavahel ühendatud horisontaalse prussivööga kogu maja sisemises ulatuses. Staatiliselt peaks see korras olema, sai ehitusinseneri poolt välja arvutatud ja paika pandud. Nüüd kui alumisel korrusel,TEP plaadi ja väliskrohvi maha vötame, vöib selguda, et aknaalused palgid väljaspoolt on äkki läbi. Seestpoolt paistavad üsna tugevad olevat. Kas ei oleks siis möttekas aknaavade ulatuses kogu sein lihtsalt läbilöigata ja uus konstruktisioon sörestikseina osana vahele panna. Vanad palkseinaosad jääksid uue vertikaalse sörestikseina vaheseina täitena.ca 1m vana seina, 1m uut sörestikseina konstruktsiooni, mille sisse uued 1m laiused aknad tuleksid ja nii kaks korda, enam vähem sama sammuga. Ja viimane aknalaius oleks sörestikkseina 1,5m ja viimane palkseinaosa ca 2,5 seina maja nurgaseotiseni. Ainuke nörk koht tundub mulle olevat, et uusi sörestikseinaosasid alt ei ole vöimalik omavahel ühendada, vahele jääva palkseina töttu. Alumine palgirida on asendatud Fibo plokireaga,alumisepalgi asemel. Ülemise ühenduse saab jäigalt fikseerida uute pealepandud seinatalade ringi külge. Alumise söestiku osa ainult Fiboploki sisse kinnitada poltidega.(?) See jutt on vist väga segane. See oleks plaan "B", kui kogu palkseina olemasoleval moel edasi jätta ei saa.
Vastasseinas ühe 1,5m laiuse aknaosas kasutasime eelmisel suvel seda vöimalust. Lisan öhtul ühe pildi sellest konstruktsioonist siia juurde.
Tänud ette, nii lugejatele kui vastajatele.

[mikilein]

Eelnevalt lubatud pildid. On midagi kritiseerida?