Automaatkaitsmete U või sirged kontaktid

[Külaline]

Kas automaat kaitsemete U kujulisi kontakte uuemal ajal enam ei kasutata? Mul on veel jäänud mõned ABB U kontaktiga.
Vaatasin kaupluses kõik automaatkaitsed DIN latile nagu sirgete plaatidega kontaktid kruvi all.

1. Kui kasutada DIN latil sirget kammi, siis ilmselt ei sobi see kokku U kujulistega, või annab sirge latt ka U kujulises piisavalt kontakti kuni 16A (või 2.5 mm kuini 25A) automaatide puhul?

Sest ega ümara 1.5 mm kaabli puhul seda kontakti pinda sirge kontaktplaatidega kruvi all ka oluliselt rohkem ju pole.

2. Kas 2.5 mm või 1.5 mm ümarkaablit tohib kasutada sirge automaadi kontakti pinna puhul? (Jälle vastavalt kuni 25 A ja 16A automaatkaitse, kuhu tuleb sisend ümara kaabliga.)

[valery]

Kui ma õieti aru saan, on tegu voolukammiga (10mm2), millega ühendatakse jaotuskeskuses omavahel kaitseautomaadid. Nendega on selline lugu, et pea-aegu iga tootja pakub oma vastava seeria automaatidele vastavat voolukammi. Teil on ilmselt tegu ABB nn.vana seeria kaitseautomaatidega (näiteks S191), mis kasutasid U-kujulise "hambaga" voolukammi. Praegult on ABB-l tootmises nn.uue seeria kaitseautomaadid (näiteks S203), mis kasutavad I-kujulise "hambaga" voolukammi. Erinevus on voolukammi paigalduse asukohas ja kinnitusviisis. Omavahel (s.o. vana ja uus seeria) saab neid ühendada ainult I-kujulise "hambaga" voolukammiga ja seda nii, et vana seeria kaitseautomaadis paigaldatakse voolukamm kaabliavasse - need kõrgused on vana ja uuel seerial samad. Kuid alati jääb võimalus ühendada erinevad kaitseautomaadid omavahel vastava ristlõikega kaabli abil (voolukammi loogika alusel peaks ristlõikeks olema 10mm2, kuid enamuses jaotuskeskustes olen näinud 6mm2 ristlõikega soont).

[valery]

Missugune on kaitstava liini soone ristlõige, määrab ära see, missugused tarvikud teil liinil on. Rusikareegli alusel kasutatakse pistikupesadele (kuni 16A k.a.) soone ristlõiget 2,5mm2 ja valgustusliinil soone ristlõiget 1,5mm2. Tavaolukorras kasutatakse "plank"-soonega kaablit, millele otsahülss ei ole vajalik. Kui kasutatakse mitmekiulise soonega kaablit, peab soone ots olema varustatud vastava ristlõikega otsahülsiga. Seega kaitseautomaatide koha pealt ei ole oluline, missuguse ristlõikega sooni kasutatakse. Tavaliste moodulkaitseautomaatide alla on võimalik paigaldada mitmekiulist soont ristlõikega kuni 16mm2 (k.a.), "plank"-soont kuni 25mm2(k.a).

[Külaline]

Varasemal ajal oli vase puhul rusikareegliks 10A / mm ristlõike kohta. Kuna meil on osa kaableid tõmmatud plastiktorudesse, siis ca 10 aastata tagasi on kasutud pistikupesade puhul 3x1.5 vaske (võiks ju olla sobiv 16A automaadi järel)ja lampidel 3x0.75. Pistikupesade puhul ei kujuta ette suuremat koormust kui 2 kW (sedagi erandkorras väga harva, mis peaks olema ju küll varuga ka 1.5 mm kaablile). Kas nüüd mingi norm kohustab pistikupesades kasutama 2.5mm ristlõike pindala, nii et peaks kaablid välja vahetama?
(Iseasi on köögis, kus veidi rohkem seadmeid, on kasutatud 3x2.5mm ja neli sellsit kaablit)

[Imelik]

Rusikareegleid ei eksisteeri . Kaitsmete valikul on üheks määravaks teguriks ka lisaks paigaldusviisile koormatud soonte arv, ümbruse temp. jne. Kui teil on el. paigaldis tehtud vastavalt projektile (siis ka eeldatavalt kooskõlas tolleaegsete normidega) ei ole põhjust muretsemiseks. Kui on kahtlusi , laske teha tehniline kontroll. Ise küll täpselt ei mäleta aga 0,75mm2 paigalduskaablit ei eksisteerinud vist enam (1999a.)

[Külaline]

3x 0.75 on kahekordse isolatsiooniga kiuline ja nüüdki veel müügis. Kuna need olid laiendustööd, siis mingit projekti ei tehtudki.
Kahtlusi otseselt ei ole, kuid ka lühisvoolu puhul rakendub automaatkatkesti, nii et vool pikemaajaliselt kuigi kõrgele ei küüni, nii jääb veidi arusaamatuks 3x0.75 puhul valgustile suur varu kaabli ristlõikes.

[valery]

Eks neid asju tuleb vaadata ikka loogika järgi. Kui Teil on valgustusliinis ainult üks 40W pirn, siis võiks ju kasutada loomulikult väiksema ristlõikega soont kui üldiselt kasutatavat 1,5mm2 (nii oleks vist jah õigem öelda, mitte aga "rusikareegli järgi"). Probleemid tekivad aga siis, kui kavatsete sellele liiinile tulevikus lisada n+1 ja suurema võimsusega pirni - siis jääbki olemasolevast ristlõikest väheks ja peategi nuputama, kuidas viimistlust rikkumata kaableid vahetada. Sama olukord võib tekkida ka siis, kui näiteks müüte oma elamise ja uus kasutaja tahab võimsamat valgustust installeerida... Seega võib öelda, et üldine põhimõte on selline, et kaabeldus tehakse alati piisava võimsusvaruga, mis aitab kaablitel ka kauem töökorras püsida. Kui pole ilmseid märke pidevast ülekoormusest (näiteks kontaktide/kaablite kuumenemine, isolatsiooni murenemine ja "kärssamine" jms - seega olukorrad, milleni kunagi asi ei tohiks minna) ja on teada, et tarbimine on kindlalt väiksem kui normaaltingimustes kaabli läbilaskevõime, siis pole mõtet ka juhtmestikku torkida.

[Külaline]

alla ruuduse kaabliga ei tohi 230/400V kaabeldust teha
punkt

[Küülaline]

Teemaalgataja küsimusest kumerate ja sirgete kontaktide kohta on asi õige kaugele läinud, aga vastust pole.

[Imelik]

Võttes arvesse Küülalise kriitikat ( tegemist on minu meelest teadliku isikuga- nii et ootaks omapoolset panust )-
1. Ümara ja lapiku klemmi vahe on ainult selles et üks võimaldab ühendada kiudjuhtmeid ilma hülsita teine mitte (kaussühendus asendab hülssi)
2. Voolulatt (kamm) ei ole kaitselülititest eraldiseisev osa vaid kuuluvad ehituslike iseärasuste tõttu kokku. Ühes kilbis ei ole soovitav kasutada eri tootjate (ka erinevate tooteseeriate) materjale (kui seda tuleb siiski teha, peaks kasutama vaheühenduseks juhtmeid).
Erandiks juhud kus erinevad tooteseeriad on ühildatavad (tehase poolt ette nähtud). See on vastus ka kammi ühendamise kohta juhtmeavasse (ei ole aktsepteeritav). Klemmide alla ühendatavad ristlõiked annab tootjatehas oma juhendis iga toote kohta eraldi
(see käib nii massiiv kui kiulise juhtme kohta, kiulise puhul märgitakse ära hülsi vajadus). Ei ole põhjust vaevata pead kontaktpinna piisavuse pärast.

3x 0.75 on kahekordse isolatsiooniga kiuline ja nüüdki veel müügis. Kuna need olid laiendustööd, siis mingit projekti ei tehtudki.
Kahtlusi otseselt ei ole, kuid ka lühisvoolu puhul rakendub automaatkatkesti, nii et vool pikemaajaliselt kuigi kõrgele ei küüni, nii jääb veidi arusaamatuks 3x0.75 puhul valgustile suur varu kaabli ristlõikes.

Nii et kohtkindlas juhistikus kasutati ühenduskaableid (ettenähtud teisaldavate majapidamisseadmete ühendamiseks). Projekti polnud,
tehnilise järelvalve ja sõltumatu mõõdistamise kohustust ka mitte. Muideks vaatasin 1998.a ilmutatud tabeleid ja ka seal pole olemas
kohtkindlaks montaaziks mõeldute hulgas alla 1,5mm2 . Järeldus tee ise.

[BBC]

Kui võimalik teiste tootjate kilbiseadmeid kasutada, siis helgema tuleviku nimel viska see ABB brändi autumaadirämps ruttu minema.

[trebla]

ABB uut ja vana automaadiseeriat tohib omavahel uue seeria kammiga(tihvtkammiga) kokku ühendada..