Palju tuleb läbi klaasi m2 päikeseenergiat kilovattides.

[Veikko]

Kas targad oskavad öelda palju praeguste kevadiste päikesepaisteliste ilmadega läbi 1 m2 klaasi tuleb tuppa päikeseenergiat kilovattides. Oletame et õuetemperatuur nagu täna ca +3 päeval ja päike paistab tuppa.

[Lollakas]

Kindalasti on selleks vaja ka teada ilmakaart kuhu aken on suunatud. Lisaks klaasi tumedust ja klaasi vahel olevat ainet. Mitte, et mina siis oskaks vastata aga ilma nende andmeteta pole võimalik üldse vastata. Palju sõltub ka õhu puhtusest (sh veeauru olemasolu) atmosfääris.

[Veikko]

Täpsustame siis klaasid täpselt lõunasse, pakett tavaline klaas+selektiiv, veeaurunäitajad siis keskmised. Sooviks ikka teada rusikareeglit mitte täpisteaduse tulemust.

[Külaline]

Vaata Vaikko mina sain algteadmised kooli füüsika tunnist ja nagu ka kõik toonased koolipoisid ei olnud aega kuulata mida õpetajal öelda oli! Aga nuh mis teha mis kehvasti see uuesti aga vahe on selles, et tuleb nüüd ise maksta nende teadmiste eest. Soovitan sul võyya osa mõnest heast koolitusest, kas siis soojuspumba liidu poolt korraldatav või külmaliidu poolt korraldatav. Maksma pead ise seal muidugi, kuid teadmised mida sealt omandad kaaluvad selle raha üles kuhjaga.

Edu sulle!

[Veikko]

To KÜLALINE. Vaata sina külaline mina ei pea kõike teadma, selleks ka foorum olemas et inimesed suhtleksid ja teineteist aitaksid. Sinu mõttetu loba ei kõlba küll siia foorumisse võid seda peegli ees ajada sellel VÄRDJALE kes sealt vastu vaatab. Kindlasti leidub siin ikka normaalseid ja tarku inimesi kes soovivad jagad ka teadmisi ja ise neid teistelt saada. Kahju, et sinu nime sealt välja ei tule ütleks sulle seda isiklikult näkku. Vabandan teiste normaalsete külalise nime kasutavate inimeste eest.

Vaata Vaikko mina sain algteadmised kooli füüsika tunnist ja nagu ka kõik toonased koolipoisid ei olnud aega kuulata mida õpetajal öelda oli! Aga nuh mis teha mis kehvasti see uuesti aga vahe on selles, et tuleb nüüd ise maksta nende teadmiste eest. Soovitan sul võyya osa mõnest heast koolitusest, kas siis soojuspumba liidu poolt korraldatav või külmaliidu poolt korraldatav. Maksma pead ise seal muidugi, kuid teadmised mida sealt omandad kaaluvad selle raha üles kuhjaga.

Edu sulle!

[Busta]

Vaata Vaikko mina sain algteadmised kooli füüsika tunnist ja nagu ka kõik toonased koolipoisid ei olnud aega kuulata mida õpetajal öelda oli! Aga nuh mis teha mis kehvasti see uuesti aga vahe on selles, et tuleb nüüd ise maksta nende teadmiste eest. Soovitan sul võyya osa mõnest heast koolitusest, kas siis soojuspumba liidu poolt korraldatav või külmaliidu poolt korraldatav. Maksma pead ise seal muidugi, kuid teadmised mida sealt omandad kaaluvad selle raha üles kuhjaga.

Edu sulle!

Hea näide postitusest, millised tuleks kindlasti tegemata jätta

[essa]

Mina pakun,et kindlasti on olemas ka mingi statistika selle kohta- aga kodustes tingimustes vaata asja nii-
kui välistemperatuur on madalam kui sees siis aknaklaas üldiselt on madalama temperatuuriga kui toa õhk ja seega klaasi pinna soojust ei saaks arvestada vist. Aga tuleks ära mõõta see ala kuhu langeb päiksevalgus (näiteks see osa põrandal) siis mõõta kõrval oleva põranda pinna temp. ja selle päikese poolt soojendatud põranda. See temp. vahe on siis see soojus mida päike annab ruumi ja pindala on nagu küttelemendi pindala. Kahjuks ise ei ole ise füüsik või insener ja koolipingist ka ammu aeg möödas, aga arvan, et kuidagi siit edasi peaks jõudma kilovattideni. Kindlasti soojendab päike ka aknaklaase, seinu ja katust jne. ja mõjutab nii toatemepearuuri (oleneb maja soojustusest).

[Veikko]

Kui tavaliselt põrandaküttega põrand ca 24-25 c siis kui päike peale paistab põranda temp tõuseb 40c kraadini. Toa temp tavaliselt 23 c siis päikesega tõuseb 27 c. Päikese soojus muidugi hea ja tasuta. Tänu maja heale soojustusele läheb maja küttesse alles kesköö paiku. Võrdlesin siis küttekulu detsembris sama keskmise külmaga ilma päikeseta ja sain järgmised andmed dets 24 h- 223 kw, ja märts päikesega 24 h - 180 kw. Nii et vahe 43 kw. Päikest tuli terve päev sisse 20 m2 klaasipinnalt. 43kw/20m2=2,15 kw ruudult. Päike küttis ca 6 tundi 2,15 kw/6h=0,350 watti ruudult ühes tunnis. Selline siis esialgne teooria. Maja suurus 270 m2(kogu pind temp 23c)

Mina pakun,et kindlasti on olemas ka mingi statistika selle kohta- aga kodustes tingimustes vaata asja nii-
kui välistemperatuur on madalam kui sees siis aknaklaas üldiselt on madalama temperatuuriga kui toa õhk ja seega klaasi pinna soojust ei saaks arvestada vist. Aga tuleks ära mõõta see ala kuhu langeb päiksevalgus (näiteks see osa põrandal) siis mõõta kõrval oleva põranda pinna temp. ja selle päikese poolt soojendatud põranda. See temp. vahe on siis see soojus mida päike annab ruumi ja pindala on nagu küttelemendi pindala. Kahjuks ise ei ole ise füüsik või insener ja koolipingist ka ammu aeg möödas, aga arvan, et kuidagi siit edasi peaks jõudma kilovattideni. Kindlasti soojendab päike ka aknaklaase, seinu ja katust jne. ja mõjutab nii toatemepearuuri (oleneb maja soojustusest).

[essa]

Väga hea Veikko! Hea, ett sul hästi soojustatud maja kui sa veel 1-2 kraadi langetaksid toa temperatuuri siis säästaksid veelgi. Päikese vaatlemisel peab arvestama, et detsembris on päike madalamal ja päike paistab lühemat aega. Ka on tegelikult vist päeikeselisi päevi ka vähem. Mida madalamal on päike seda rohkem takistust jääb valgusele ette (atmosfääris olevad ained jne) seega on detsembripäikeselt saadav kiirgus nõrgem. Samuti muutub toas see päikese poolt soojendatava ala pindala ja kuju. Kui on väga head aknad- mitmekordne pakett jne siis on päikesest talvel abi, aga kui kehvad aknad siis liigne aknapind suurendab küttekulu kuna päikest näha väga vähe aega ja öösiti välistemp. langeb ja jahutab klaase.
PS! Suvel on asi vastupidi- kui tahad, et toas oleks jahedam pead piirama päikese sisse tulemist. Ja hea tulemuse saad siis kui piirad seda väljaspool ruume- näiteks akna markiisid väliaspool jne. Sest kardinatega on effekt selline, et kardinad ikka soojenevad ja annavad ikkagi osa soojust ruumi edasi.

[Veikko]

Suvega mul probleeme ei ole kuna majal päikesevari mis projeteeritud täpselt päikese liikumisele. Kui talvel päike madal siis kõik pääseb tuppa ja kui suvel päike kõrgel siis päike lõppeb enne aknaraami maapinnal(nimelt aknad 2,4 m kõrged ja algavad maast). Klaasfassaad on uhke ja hea kuid talvel maksb ikka kätte ja kergitab maja küttekulu 20% võrra. Samas juba jaanuari teislt poolelt hakkab päikeseenergia kulusi tagasi tooma.

[õsp]

Üks raamat annab sellised näitajad: soojuskoormus päikese poolt läbi klaaspinna millel ei ole katteid ees, kui aga on kaardinaga kaetud jagatakse enamvähem pooleks.
Lõunapoolne külg 350W/m2
Põhi, Ida, Lääs 300W/m2
Ja välistemperatuur +27C
Kindlam on siiski akende pakkujate käest pärida üle nemad oskavad öelda täpsemalt.

[EP]

Suvel horisontaalsele pinnale umbes 1kw m2 päeval kell 12
aastas maks. 990 kw m2

[Aleks]

Mulle on meelde jäänud taolised numbrid soojuspumpade ja päikesepaneelide tootjalt:

suvel - 1000 W/m2
talvel päikesega 100 W/m2
pilvisel ajal 60 W/m2 - usun, et see on suvel.