akupaagid

[vanakala]

kasutage oma akupaaki ratsionaalsemalt!
tänapäeva akupaagid annavad aga standard vormis väga vähe ühendus võimalusi ja ise tehes saab ehk parem asi või siis valmis toodang tiba ringi ehitada.
küttesüsteemis on reeglina mitmete erinevaid prioriteete ja temperatuuride vajadusi. nimelt lisades erinevatele kõrgustele väljavõtteid võite te näiteks säästa akupaagis olevat soojavett tarbeveeboileri jaoks... ehk siis kõige ülemisest avast näiteks toidate boilerit. boileri tagasijooks on ka reeglina soojem küttetagasijooksust ehk siis boilerist tagasijooksu ei ole mõtet lasta akupaagi alumisse osasse kus seguneb külmaveega(kui just ei olegi eesmärk kastada boileri kütet ka omakorda akupaagivee ühtlaseks segamiseks. järgmisena näiteks võiks olla akupagist väljavõte kas või pesemisruumi põrandakütteks ja siis veel madalamalt küttesüsteem. aga igaüks võib siis ise omi ajusid ragistada vastavalt oma vajadustele ja leiab kindlasti häid lahendusi.
asja mõte siis selles, et kui katel kustunud siis majal endal soojusinerts olemas, soojaltarbeveel olemas boileris piiratud kogus mida siis võimalik suurendada akupaagi ülemises osas jäetud reserv soojatarbevee tootmiseks. näiteks võib ka teha nii, et kui majas radiaatorid ja põrandaküte siis võtta kõige kõrgemalt välja tarbeveeboileri ja põrasndakütte tarvis ja siis madalamalt radiaatorküttele.

[Külaline]

Mõte ju õige. Aga mitme päeva energia tavaliselt akupaaki talletatakse? Väljakujunenud olukorras (akupaak min vajadusi rahuldav, kui sedagi) pole ju vahet (erilist vahet) kust võetakse (ja kui on kellelgi kobedam paak - sorry) ja veel enam pole vahet kuhu tagasi läheb.

[vanakala]

ega paningi selle jutu mõtete vahetamiseks ja ei pea alati muudatusi tegema. tihti aga akupaagi paigaldamisel piirangud ehk siis ruumipuudus ja siin annab ühendustega väiksema paagi puhul natuke asja paremaks teha. lihtsalt vahe ka selles, et kui sa lased kuumema tagastuva vee jahtunud akupaagis oleva vee hulka siis see sojem vesi peab tõusma ülesse läbi jahedama vee. kui aga akupaagis soovitakse ülemises osas kauem kõrgemat temperatuuri hoida siis peaks tiba jälgima kust mis temperatuuriga vesi tagastub. sedasi täidab akupaak oma funktsioone paremini. kui on eesmärk akupaaki hoida ühel temperatuuril siis muidugi pole vahet.

[Külaline]

EW valitsus võttis vastu ""Energia jäävuse seaduse" muutmise seaduse". Selle muudatuse valguses on kõik teie ponnistused akupaagist välja võtta rohkem kui sinna pandud - põhjendatud.

[Aarne]

Omast kogemusest võin ka öelda, et on ikka vahe, mis kõrgusel torud sisse või välja jooksevad.
Mul tuleb samuti boileri tagasijooks akupaagi alumisse ossa, aga natuke parem varjant oleks, kui ta tuleks kuhugi keskele. Asi ongi selles, et kui akupaagis on üleval näiteks 55`C ja põhjas kuskil 30`C, siis saaks radikaid jätkuvalt mitu tundi sooja veega toita, aga ei saa, sest poileri pump keerab kogu vee paagis ühtlaselt 35`C peale, mis jääb radikatele väheseks.

[dumbuser]

See seadusest jahuv külaline ei ole vist üldse aru saanud millest jutt käib.

[Kalvis]

Mida rohkem ma loen siin välja pakutuid ideid seda rohkem tekib tunne, et paljud kaugenevad küttesüsteemi tööpõhimõttest.
Minu arvamus on, et väljapakutud ideed on jama, tehke õige küttesüsteem ja pole teil vaja mingeid väljavõtetega akupaagis mässata.

[dumbuser]

Aga miks ta jama on ? See, et keegi niimoodi arvab pole küll kuigi veenev. Erinevate kõrgustega saavutab selle, et vesi mis on jahe jääb jahedaks ja soe vesi mis sinna paaki tagasi lastakse ei pea enam seda jahedat vett iseenda arvelt soojaks ajama. Energiat ei saa küll kuidagimoodi juurde aga seda sooja vett saab kasutada selliselt, et enamus soojust läheb kütmise ja mitte paagis oleva jahtunud vee soojendamise peale. Iseküsimus on see, et kui "peeneks" seda asja nüüd ajada. Aga Kalvis võiks rääkida mis on õige küttesüsteem. Kui juba oled rääkinud ehk siis viitsid vihjata, kuskohas sellega tutvuda saab.

[aivar00]

Arvan, et Kalvis pidas silmas asjaolu- kui sa paagi põhjas olevat vett ei kasuta, siis milleks seda siis üldse vaja on. Tee väiksem paak ja ongi kogu lugu. Sellega olen ka mina päri. Ja mitu ringi, siis see "poolsoe" vesi selles radikas või põrandaküttes teeb enne kui maha jahtub- kas lõputult? Ei tahaks uskuda.
Kunagi hallil vene ajal, kui Tehnika ja Tootmine ajakirja õpetuse järgi vanemate majja keskütte ehitasin loomuliku tsirkulatsiooniga paigaldasin peavoolu toruks 3/4 kuna 2`` ei olnud füüsiliselt võimalik esteetiliselt paigaldada. Süsteem töötab tänapäevani. Üks tuttav energeetik selgitas- mida väiksem on süsteemi maht, seda kiiremini läheb tema soojaks, kuid seda kiiremini jahtub ka maha. Seega kui sul on ikka akupaak mitu kanti ja sa seda enda õhtuse või siis hommikuse kütmistsükliga täiesti soojaks ei jõua kütta, siis mina järeldan, et paak on liiga suur- s.o. ports külma vett jääb paagi põhja. Ja selle probleemi vältimist siis vanakala pakkuski.
Mina aga paigaldaks väiksema akupaagi ja ei mingit muret.
Ärge muidugi peksa tehke- ma ei ole energeetik

[dumbuser]

Küsimus ei ole ju vees, mida paak mahutab vaid selles soojuses mida vesi mahutab. Ja see soojus ronib sealt veest ise välja. Tuleb ainult vesi sinna juhtida kus seda soojuse eraldumist vaja on. Kui kogu paaki kunagi soojaks (no kasvõi 60 kraadi peale) ei jaksa kütta siis on tõesti palju seda vett. Ses suhtes on küll õige.

[Kalvis]

aivar00 ütles olulise ära ning mainisid samuti ühteist.
Akupaak on efektiivne soojuse salvestaja kui sinna salvestada maksimaalselt tulist vett kogu akupaagi ulatuses. See viitabki, et igasugused kihilised väljavõtted on akupaagi ebaefektiivne kasutamine. Tulisest veest jahedama tegemine aga käib kolmikkraaniga, kui seda üldse vaja on.
Kihistumise korral (loomuliku tsirkulatsiooniga) paigutatakse akupaak maximaalselt ülesse ja põhjast tuleb toru alla külmemasse ossa.

[Assoo]

...... sest poileri pump keerab kogu vee paagis ühtlaselt 35`C peale, mis jääb radikatele väheseks.

Aga miks sul veeboileri pump vee segamini peksab?

[Assoo]

Minu arusaamist mööda on akupaagi olemasolul otstarbekas paigaldada akupaaki tarbevee spiraal (siug) millega järjestiku on ühendatud el.veeboiler. Sellisel juhul kaob vajadus kahesüsteemse veeboileri ostmiseks (mis on kallim kui el. boiler), boiler võib olla mahult väiksem kuna akupaak soojendab vee ette. Kaob oht, et veeboileriga köetakse maja keskküttesüsteemi (mõned paigaldajad oskavad selliseid ühendusi teha!). Kaob vajadus lisapumba järele. Kaob vajadus otsida optimaalseid ühenduspunkte mille asukoht sõltub soojatarbest ja on erinevate tarbimiste puhul erinev. Spiraal peab olema paigaldatud akupaagi kuumavee tsoonist külma tsooni (st. ülevalt alla). Sellisel juhu ei rikuta akupaagi soojareziimi ja saadakse akupaagist kogu soe kätte.

[Aarne]

...... sest poileri pump keerab kogu vee paagis ühtlaselt 35`C peale, mis jääb radikatele väheseks.

Aga miks sul veeboileri pump vee segamini peksab?

Aga miks ta ei peksa? Toon ühe jälgimise tulemused: Akupaagis vesi: (ülevalt alla) 55,39,35 ,peale boileri pumba käivitamist ,viie minuti mõõdudes akupaagis vesi: 41,37,38. St. kõigest 5 minutiga langes akupaagist väljaminev vee temp.14`C võrra.

[dumbuser]

No siis tuleb akupaak õigesti teha või ühendada. Kui ülevalt välja võtad ja alla tagasi annad siis ta ei saagi muudmoodi käituda.

[Assoo]

Keera pump vähe vaiksemale pöördele. Ja kui olukord ei muutu siis järelikult kütad veeboileriga akupaagi jahedamat poolt. Siit, kas ehitada süsteem nii nägu ma eelnevalt pakkusin (mis peaks tagama väiksema kütmiste arvu ööpäevas) või hoiad akupaak pidevalt kuumana.

[Assoo]

Kolmandaks, teed veeboilerist akupaaki suubuvale torule termostaadiga temperatuuride võrdluse lüli mis ei lase pumbal käima kui tagastuva vee temperatuur on kõrgem. Sellisel juhul kütab veeboilerit elekter.

[Lyliti]

Kolmandaks, teed veeboilerist akupaaki suubuvale torule termostaadiga temperatuuride võrdluse lüli mis ei lase pumbal käima kui tagastuva vee temperatuur on kõrgem. Sellisel juhul kütab veeboilerit elekter.

Mul oleks ka tarvis miskit sellist aretada, kuidas see käib?

[Busta]

kuidas saab nii lihtsat asja nii keeruliselt seletada? Soe tõuseb üles, külm vajub alla. Väljavõte ülevalt, sissetulev alla ja asi ants.

[Assoo]

kuidas saab nii lihtsat asja nii keeruliselt seletada? Soe tõuseb üles, külm vajub alla. Väljavõte ülevalt, sissetulev alla ja asi ants.

Seda küll jah, aga proovi seda antud situatsioonis nii kasutada, et akupaagi vett segamini ei keera ja elektriga keskkütet ei küta. Ehk teed mingi skeemi kuidas siis?