maakütte vette paigaldamine

[lilleteet]

tervitusi ehitajatele.
maakütte kollektori maa-alla paigaldusest on siin palju räägitud aga mul suliseb aia äärest jõgi mööda ja tekkisgi mõte et mis juhtuks kui paigaldaks kollektori hoopis jõepõhja?

[xxNIMETUxx]

kindlasti vaja luba vallast/kov ist. oleneb ka jõe sügavusest. olen näinud torusi järves mis pandi 2 suve tagasi. toru sügavus siis 1,5m ja nüüd 0-1m. uputatud betoon blokkidega.

[Moor]

Jõkke ei pidavat pandama, sest need ei ole tavaliselt piisavalt sügavad ja kevadine suurvesi võib need torud lihtsalt kaasa viia. Meil samuti jõgi ukse ees, aga sellele variandile tõmmati kriips peale mitme asjatundja poolt.

[maik]

Jõgi versus oja ,nimetame asju õigete nimedega.Iga porilomp ka nüüd veekogu ei ole.Siin ew jõgesi vähevõitu.

[aivar00]

No kui "spetsialistid" idee maha laitsid, siis saada need vennikesed edasi õppima. Selle loogika järgi viib suurvesi ka kõik väikesed paadisillad minema. Kui sa paned kollektori ojja, milline talvel läbi külmub on iseasi. Kui aga jõgi sügavusega vähemalt 2 m - ei ole mina nii külma talve trehvanud isegi poisikesena- jää paksus ca 1 m olnud maksimaalselt. Ja seda ka meie hokiplatsil, sest sealt lumi minema aetud. Nüüdsed talved aga ei lase igal talvel üle Keila jõegi minna. Pealegi TM lisas oli vist hiljuti juttu Soomes merre paigaldatud torustikust- järelikult nemad ka lollid kui ehitasid nn. ökolinnaku. Tuleval kevadel läheb kõik jääga minema...
Kuskilt jäi pilk peale, et veealune kollektor tuleb paigaldada spetsiaalsete raskustega, et kollektori ümber tekkiv jää (juhul kui tekib) ei tõstaks toru veekogu põhjast üles. Seega betoon peaks täiesti sobima. Ja mida kiirema vooluga vesi on seda kasulikum. Siis ei saa jää tekkida. Vähemalt minu arvamus selline.

[lilleteet]

njaa. ega see jõgi üle 1,5m sügav ei ole jah. lihtsam ja kindlam vist ikka maa-alla paigaldada.

[Kalvis]

Kui ikka jõkke paigaldada siis kindlasti vette. Veel on suur soojusmahtuvus ja ma ei usu küll, et see jõgi põhjani läbi külmub kui seal jookseb kasvõi 10 liitrit sekundis. Vaid seisva vee korral on see oht olemas. Samuti on veel hea soojusülekande juhtivus soojuspumba kollektorile, mis tagab parema COP ja väiksemad küttekulud.

[Ints]

Kui sul võimalus on,paigalda see kontuur ikka maa sisse.Vette paigaldamine läheb oluliselt kallimaks.

[aivar00]

Huvitav- miks vette paigaldamine kulukamaks läheb? Mina kalduksin arvama, et just vastupidi. Oleneb kui kaugel maja muidugi veekogust on (kraav vaja ikka kaevata majani).
Vette paigaldades annab kokkuhoidu minu arusaamise järgi:
- toru pikkus (vette vaja lühem toru)
- lühemast torust tulenevalt vähem nn. täitepiiritust
- vett ei ole vaja "kaevata" (ekskavaatori töötund)
- mingit nn. murusilumist või haljastuse uuendamist ei ole vaja teha
-veel parem COP-sellest tulenevalt suurem küttevõimsus väiksema elektrienergia tarbimisega
Need nagu esmapilgul pähe torganud mõtted.
Selle raskuste küsimuse poole pealt- kui muud pähe ei tule, siis tee rakised ja vala sinna ise betoonist nn. raskused. See töö ei tohiks käia ülejõu isegi 16 aastasel "ehitaja õpipoisil). Muidugi alternatiive raskuste näol olemas küll. Ankurda kasvõi põllult korjatud raudkivid kollektori toru külge kapronnööri või võrguga.
See muidugi minu nägemus asjast. Kui elaksin jõe ääres nagu üks hea tuttav siis oleks enda maakütte kollektori 100% jõkke paigaldanud. Tal maja vee piirist kuival ajal ca 30 m ja tänavuse suurveega oli vesi aiataga (majast 20 m praktiliselt väljas. Pealegi jõeäärne maa väga niiske- seega samuti hea kasuteguriga.

[pimeroolis]

siis ka.Olen kuulnud,et ei saa paigaldada sellepärast,et voolavas vees muutub temperatuur liiga kiiresti ja soojuspump ei tule sellega toime.Noh ei suuda reageerida

[Kalvis]

Ma ei saanud muhvigi aru? Millele ei jõua reageerida, mis jookseb kiiresti?
Talupojamõistus ütleb, et soojuspumpa ei huvita karvavõrdki vee kiirus jões, ikka vaid selle temperatuur. Mida kiiremini vesi liigub, seda parem on soojusülekanne. Ja mille temperatuur muutub kiiresti, no niipaniimõmm?

[dumbuser]

Päris huvitav teooria, heameelega kuulaks veel.

[aivar00]

Pimeroolis äkki täpsustad enda "kuuldut". Minu arusaamise järgi mida kiirem vee vahetus ehk siis suurem voolukiirus jões on seda parem pumbale- ei lase ka jääl ümber kollektori toru tekkida, sest soe vesi voolab pidevalt peale. Ja kui talvel vaatad kärestikku- miks see ei taha külmuda?
Minu mõistuse järgi asi selles, et pidevalt voolab soe vesi peale ja külm õhk ei suuda teda nii kiiresti maha jahutada kui seisvat vett. Võta aga kasvõi 1000 l veeanum ja pane sinna purskkaevu pump külmaga tööle. Mõne aja pärast vesi maha jahtunud (kuigi voolab tänu pumbale) ja läheb ikka jäässe või kuidas

[Ints]

To:aivar00

Kas sa oled kursis maakontuuri paigaldamise põhimõtetega?Ma arvan,et ei ole.Maakontuuri pikkuse koha pealt (maapind/vesi) jään ma vastuse võlgu.Kui tulebki pikkuse vahe vee kasuks,siis see on minimaalne.Ühest küljest on vee temperatuur tõesti veidi kõrgem,kui maapind,ehk siis kasutegur peaks tulema suurem.Oluliselt keerulisem on selle kontuuri vette paigaldamise protsess.Kuidas sa seda ette kujutad?Võtad paadi ja hakkad toru vette loopima?See toru on siiski vaja ära ankurdada,et veevool seda minema/segamini ei kanna.Edasi tuleb sul kaevata mitu kitsast või üks lai kraav majani,kusjuures selle kraaviga pead sa otsapidi ka vette minema.Majja sisenevad maakontuuri torud tuleb ära isoleerida nii või teisiti.
Ka mina oleks soovi korral saanud maakontuuri vette panna (elan jõe ääres).Kui ma aga mõtlesin põhjalikult läbi kõik selle paigaldusega seotud detailid,siis otsustasin kontuuri maha installida.Mul võttis 700m kontuuri maa sisse paigaldamine aega kaks (2) päeva,tööd tegi 2 inimest,kellest üks oli kopajuht.Majja sisenevate kontuuride isoleerimine võttis veel ühe päeva.

[Kalvis]

Mina loen ja saan aru, et veel kallimaks, ebameeldivamaks läheks veepõhja pinnasesse kontuuri paigaldamine (lisaks tuleb veepõhjas kraav kaevata, hiljem täis ajada). Ankurdamine on ju lihtne ja tuntud lahendus, ei saa aru mis seal keerulist on. Madalamas vees on ju lihtne kalamehesäärikuid kasutada, keset suve saab ilma ka hakkama. Ja jõkke-järve küll tehtud neid veetorusi, selle kraavi tegemises pole mingit raskust. Viimane ots on küll pimesi vees kaevamine olnud, kuid lõpptulemus on alati toiminud.
Maa sees pole vaja neid torusi isoleerida, kui just lolli peaga otse maapinnale ei plaanita paigaldada. Ikka samale paigaldussügavusele, kui maapindagi. See lõik veekogust majani toimib klassikalise maasoojuspumba ammutamise alana.

[Imelik]

Kas piisavalt pika kontuuri maaosa puhul ei nulli mitteisoleerimine vette paigaldamise mõtte.

Maa sees pole vaja neid torusi isoleerida, kui just lolli peaga otse maapinnale ei plaanita paigaldada. Ikka samale paigaldussügavusele, kui maapindagi. See lõik veekogust majani toimib klassikalise maasoojuspumba ammutamise alana.

[aivar00]

Ints- seleta siis mulle need põhimõtted lahti. Minu elamisele paigaldas ka kaks mees + koer (oli kopamehel seltsiks kaasas ). Kaevasid ka 1200mm laiuse kopaga kolm 1000 mm sügavust kraavi ja paigaldasid siis kraavi äärtesse kollektori toru. Maja vundamendist umbes 1000 mm kaugusele paigaldasid hiljem teised spetsialistid kollektori kuhu ühendasid 3-e kontuuri otsad. Keldrisse sisse tõid 2 toru, millised ühendasid otse soojuspumpa. Huvitav mida ma siis nendest "põhimõtetest" maha magasin.
Paigaldajate ja ka PG kodulehel olev jutt kollektorist- 1000mm sügavusele ja vähemalt 1000 mm kaugusele teineteisest. Samuti paigaldada lagedale alale (mitte puude varju) et suvel päike paremini pinnast soojendada saaks.