keskküttesüsteem?

[muhlui]

Tere targemad, nimelt plaanin kaasajastada katlamaja ja paigaldada akum paak. toruyuri.ee leheküljel on selline projekt üleval http://www.torujyri.ee/failid/File/toot ... tusele.pdf kus väljavõte toa süsteemi (radikatesse) on võetud samalt pealejooksu toru vahelt mis läheb akupaaki.
Küsimus: kui katlas tuli kustub ja katla ringi tsirkulatsioonipump seisata (joonisel komponentsõlm nr 6, mis lahtijoonistatult peaks selline olema) http://www.torujyri.ee/failid/File/toot ... issolm.pdf , siis mis sunnib vett ringlema läbi akupaagi mitte läbi katlaringi, kust sooja vett peale ei tule ju. Tänan

[dumbuser]

Aga miks see vesi peaks sealt katlast välja tulema üleüldse ? Kui sinna katlasse seda kuskilt juurde ei pumbata siis ei lähe ta sealt ka ära. Mõlema joonise põhjal pakun, et üsna väike vee liikumine siiski toimub. Radikatele sul vast on ka pump vahele pandud ja see pumpab vett mis tuleb nii akupaagist kui ka katlast. Kuna tagastuv vesi suunatakse akupaaki ja mitte katlasse siis saab vesi ka akupaagis suurema survega olla ja esimesel võimalusel jugab ta sealt minema. Pump aga loobki selle võimaluse, kuna tekitab väljuvas torus madalama rõhu. Seisva pumba puhul peaks see vesi seal segamissõlmes mitte liikuma, ehk siis liigub tasakesi katlast akupaaki ja sealt jälle tagasi. Liikumise kiirus sõltub temperatuurie erinevusest. Ja sel juhul ei osale segamissõlm üleüldse vee liikumises. Kui nüüd oletada, et katlas olev vesi jahtub kiiremini, kui akupaagis olev siis peaks see asi hakkama tagurpidi tööle, ehk siis katla sisendist peaks külm vesi välja voolama ja katla väljundist sellevõrra sooja vett asemele tulema. Kui nüüd vaadata seda esimest pilti siis peaks see soe vesi hakkama akupaagi ülemisest osast tulema. Ja külm vesi katlast peaks natukene ülespoole tõusma, et akupaaki jõuda. Kahtlemata jahtub vesi akupaagi ülemises osasl kõige hiljem. Seega on ta kõige kauem soe. Soe vesi aga ei kipu niisama lihtsalt alla vajuma. Ehk siis see olukord, kui sul on paak soe ja katel külm, ei põhjust küll mingit märkimisväärset vee ringlust akupaagist katlasse. Kui katel oleks ülevalpool akupaagi ülemist osa ja katla tsirkulatsioonipump seisab siis on küll võimalik olukord, kus akupaak hakkab katelt soojendama. See eelnev on muidugi minu arvamus ja mul pole aimugi, millega ma kogu asja puhul võisin valesti mõelda.

[muhlui]

Mulle jääb nagu arusaamatuks see, et kui katla tsirkulatsioonipump seiskub, siis ju süsteemi pump lööb aga edasi ja tagasijooks on ka sama otsa peal mis katelgi, et siis millega on välistatud et vesi ei ringle süsteemi läbi katla vaid läbi akupaagi, kas sp et akupaagis on soe vesi mis tahab iseenesest üles tõusta või mängivad siin rolli 3-t ventiili kaugus nii katlast kuika akupaagist? JA kas on oluline et asjade paigutus on sama nagu joonisel? mind huvitab et akupaak oleks vasakulpool katelt, või pole see oluline? ja kui kasutan katla ja akum paagi vahel 2" ühendusi juhuks kui vool peaks kaduma et säiliks katla ja akum paagi vahel loomulik tsirkulatsioon või peab kasutama pealejooksul ja tagasijooksul erineva läbimõõduga torusi? Tänan

[dumbuser]

Seisav katlapumba kohta ehk oskab mõni targem rohkem seletada. Mina oma "tarkuse" juba panin kirja. Torude jämedus on oluline liikuva vee koguse jaoks. Ehk siis mida peenem toru seda rohkem peab sealt vett läbi voolama, et sama energiahulka edasi kanda. Kahetolline toru on antud katla segusõlme puhul minu arvates maksimaalne. Suuremal pole mõtet, kuna segusõlme sisemus on üsna peenike ja jämedama toru puhul ei hakka sealt peenemast kohast rohkem vett ühes ajaühikus läbi minema. Kui nüüd panna erineva jämedusega torud siis mis selle mõte oleks ? Seesama kogus vett mis katlasse läheb peab sealt ka ära tulema. Erineva torujämeduse puhul peab siis peenemas torus vesi kiiremini liikuma. Tolle asja mõtet ei suuda mina aga tabada (mis aga ei tähenda, et see vale mõte peaks olema.) Paakide ja katelde kõrguse vahe määrab selle kuidas süsteem vabavoolselt, ehk ilma pumpadeta käitub. Kas see paak on katlast vasakul või paremal ei ole küll oluline, ta võib ka otse katla taga asuda. Kui asja eriti peeneks ajada siis on tõenäoliselt vahe olemas ja see tekib maakera pöörlemisest. Aga ma arvan, et sellega ei ole küll mõtet arvestada. Antud pildi pealt ei oska ma hetkel küll suurt viga näha. Aga nagu ma ütlesin pole ma selle ala ekspert. Soovitada oskan vaid seda, et enne igasugu hargnemisi võid rahulikult ventiile vahele kruvida. Sellega saavutad olukorra kus mingi asja vahetamiseks, ei pea süsteemi väga tühjaks laskam. Ja süsteemi kokku pannes ürita ta sedasi koostada, et mingi suvalise tüki vahetamiseks ei pea poolt süsteemi lahti lammutama. Abiks on nn ameerika mutter (kiirliide on vist ka sama asi). Ise toppisin veel mõnuga termomanomeetreid ka. Et kui süsteem ei tööta siis saab näitude põhjal hakata järeldama, kuskohas mingi jama on.

[antonio1]

Omale siin tegin suvel ja sai uuritud mitmetest kohtadest ja kolm skeemi kokku hangitud, millest üks siin esimeses postis ka lingitud. Valdavalt olid soovitused ikkagi mitte akupaagi-katla ringist süsteemi väljavõtteid teha. Oma süsteemil on pealejooks radikatele pandud akupaagi üles keskele, seal peaks kõige kuumem vesi olema.
Kuskil siin peaks olema ka üks päris asjalik kodanik vanakala õpetus isetegijatele torude paigutuse, läbimõõtude jms kohta.

[antonio1]

lisasin ka ühe minu arvates asjalikuma joonise koos FEB-i koodidega, saad ka tükkide hinnad teada ja paljude asjade kohta ka pdf kasutusjuhendid. 465-e asemel kasutasin omal thermovari segamissõlme.

[antonio1]

kui sellelt väikselt pildilt saad midagi aru, suurt ei saa üles panna siia

[tubasoojaks]

kasutan veidi erinevat ja tänapäevasemat skeemi

1. katlast tuleva kuuma vee juhin akupaaki võimalikult ülesse serva
2.küttevesi väljub akupaagi ülakaane keskelt
3.akupaagi ja katla vahelised torud on loomuliku tsirkulatsiooni tagamiseks ja katla keemaminemise vältimiseks 40 kW puhul 1 1/2 " ja 60 kW puhul 2 ", nende 1" torudega läheb katel keema
3.katla tagasivoolu torul asub ainult 1 1/2" või 2" lipa-lopa tagasilöögiklapp, mille takistus veele on oluliselt väiksem kui igasugustel termovaridel
4.katla segamissõlm (elektrooniline kolmteega Ouman'i baasil) ja pump asuvad peatorude vahel, ühendatud 1" torudega
5. katla tagasivoolu veetemp. vabalt valitav vastavalt katla tüübile 50 - 70 C, kindlustamaks maksimaalset kasutegurit
6.katlapump saab käivitusloa suitsugaasi termostaadilt
7.kõik muud reguleerimised katlamajas (põranda- ja radikasegamissõlmed, soojaveeboileri juhtimine) teeb see sama üks Ouman'i kontroller
8.kõik kuumad tagasivoolutorud tuleb akupaaki juhtida vastavalt temperatuurile ülalt allapoole, jättes alumise osa ca 30-40 cm alternatiivsoojusallikatele - päikesekollektor, soojuspump ..
9.kahe akupaagi korral kasutan ristilülitamist, et mõlemad paagid soojeneksid ühtlaselt
jne
jne
küsi lisa PM või 56 665521

[antonio1]

1. katlast tuleva kuuma vee juhin akupaaki võimalikult ülesse serva

ma ka, see jääb pildilt välja, on paremal pool paagi küljel, u. 10cm paagi ülaservast.

2.küttevesi väljub akupaagi ülakaane keskelt

sama mul

3.akupaagi ja katla vahelised torud on loomuliku tsirkulatsiooni tagamiseks ja katla keemaminemise vältimiseks 40 kW puhul 1 1/2 " ja 60 kW puhul 2 ", nende 1" torudega läheb katel keema

Minu süsteemil katla ja akupaagi vahel torud 2", thermovari ühendused 1 1/4", edasi kuni radiate ja põrandakütte lahknemiseni torud 1 1/4", katel 35kw Thermona

3.katla tagasivoolu torul asub ainult 1 1/2" või 2" lipa-lopa tagasilöögiklapp, mille takistus veele on oluliselt väiksem kui igasugustel termovaridel

Pumpa pole? saad linkida seda lipa-lopat mõne müüa lehelt? niisama huvi pärast

4.katla segamissõlm (elektrooniline kolmteega Ouman'i baasil) ja pump asuvad peatorude vahel, ühendatud 1" torudega

ma veel esialgu keeran nuppu

6.katlapump saab käivitusloa suitsugaasi termostaadilt

Mis temperatuuri juures luba antakse?


Mis su süsteemil tänapäevasemat on peale Oumani?

[tubasoojaks]

loe tähelepanelikult veel need 3-.. punktid läbi

suitsutermari asetusarv sõltub katlast, Thermona võib selle ära rikkuda, kuna malmkatel ja suht viletsa kasuteguriga, suitsugaasid kindlasti üle 300 C
aga lipa-lopa klapp müüa Sanistal'i poes, Kadaka tee 1, Tallinn

[antonio1]

loe tähelepanelikult veel need 3-.. punktid läbi

suitsutermari asetusarv sõltub katlast, Thermona võib selle ära rikkuda, kuna malmkatel ja suht viletsa kasuteguriga, suitsugaasid kindlasti üle 300 C
aga lipa-lopa klapp müüa Sanistal'i poes, Kadaka tee 1, Tallinn

mu süsteemil saab katlapump (thermovar) käivitusloa hoopiski katlast väljuva kuuma vee torul olevalt termostaadilt..lugesin tähelepanelikult!!! Temperatuuri panin 40 kraadi peale, siis hakkab thermovar käima, akupaaki laseb vett alles siis kui katlaringis 72 kraadi.
milline oleks õige temperatuur thermovari käivitamiseks/väljalülitamiseks?

suitsutermari asetusarv sõltub katlast, Thermona võib selle ära rikkuda, kuna malmkatel ja suht viletsa kasuteguriga, suitsugaasid kindlasti üle 300 C

nüüd tuli ikka tõsine müügimehe jutt
mitte et mulle komforts ei meeldiks, ma ei tea sellest midagi. ma olen seda thermona katelt alles kaks korda kütnud ja olen huviga jälginud suitsugaasi termomeetrit, ühe korra olen näinud seal 310 kraadi näitu, põhilise osa ajast on näit 150-250 vahel, kütmine kuivade puudega, korstnale paigaldatud ka tõmberegulaator. katla kasutusjuhend pakub suitsugaasi temperatuuriks 260 kraadi http://www.pci.ee/feb/Juhendid/7817.pdf

[dumbuser]

Mina keerasin enda katla puhul (Viadrus 26 7ribi) selle termostaadi katlast väljuva suitsutoru külge. Kui selle temperatuur on 50 kraadi siis hakkab pump tööle. Katla peal olev veeseier on selleks ajaks end kuskile 50 peale suutnud ajada. Mis kraadiga see suits seal torus on pole aimugi. Peaks vist seiermeetri paigaldama, et teada saada. Samas ei ole mul selle teadmisega ilmselt midagi tarka pihta hakata. Aga milline see õige temperatuur on ei tea ma küll öelda. Segusõlm on samuti termovar ja tagasilöögiklappi ei ole. Küll aga panin katlasse minevale torule enne segusõlme mudakoguja vahele. Akupaak on aga pisike, ainult poolteist kanti, kuna suurem lihtsalt ei mahtunud. Korra olen akupaagi ülemise kraadimõõtja tabanud näidult 106 kraadi. Edaspidi olen lihtsalt vähem kütet katlasse ladunud. Seda, et malmkatel on üks suurimaid inimkonna õnnetusi on tubasoojaks juba ammuilma kõigile selgeks teinud.

[vanakala]

vaatasin ka neid torujüri jooniseid ja ei ole lihtsalt sõnu......
akupaagist on tehtud lihtsalt tünn mitte ei täida enam akupaagi funktsioone. kui katlast pealetulev toru on ülemises otsas ja katel seiskunud siis ei ole enam võimalik akupaagilt soojatarbevee tootmist saaada. sellised akupaagid sobivad ainult õli, gaasi, ja muudele mitte tahkeküttel töötavatele kateldele aga siis kaob ka selle tünni mõte ära.
paljud tootjad näitavad katelde ühendustel ka kaitseklapim olemasolu katla peal mis on aga ise enesest täiesti vale tahkeküttekatla puhul. kui katel keeb siis need tänapäeva kaitseklapid ei pea sellisele kuumusele vastu. teiseks kui katel keeb mingil põhjusel ja keevavee aur lastakse välja siis siseneb katlasse tagasijooksult jahe vesi ja saate näiteks malmkatlast kohe lahti. ülesurveklapp tasuks alati panna tagasijooksule seal kestab ta tunduvalt kauem.
kuna joonis on nii mõtetu siis rohkem ei viitsi oma aega selle kallal raisata.
see on minu arvamus ja praktiline kogemus 20a jooksul.

[antonio1]

paljud tootjad näitavad katelde ühendustel ka kaitseklapim olemasolu katla peal mis on aga ise enesest täiesti vale tahkeküttekatla puhul. kui katel keeb siis need tänapäeva kaitseklapid ei pea sellisele kuumusele vastu...ülesurveklapp tasuks alati panna tagasijooksule seal kestab ta tunduvalt kauem.

ma panin paisupaagi juurde, ülalpool pildil näha ka. Kas sellega ok, või see koht pole hea?

[vanakala]

eks tal paisubaagi ja katlavahel oleks normaalne koht jah. paisupaaki ja ülesurveklappe panen ka mina katelde peale ainult elektri, õli, gaasi või siis automaatsetele pelletitele.
omal lihtsalt kurb kogemus ka kunagi aastate taguselt objektilt ja kivisöekatlaga. kuna kõik oli seal ajutine ja talv oli väga külm siis ka tsirkpump oli pikendusjuhtmega millel siis olid kirjad juures ka , et mitte puutuda. maalrid aga otsustasid tsirkpumba välja võtta ja panna sinna oma lisavalgustuse. sõber ei saanud torumeest kätte ja minu sinna jõudes oli katel keenud juba 20 minutit. ronisin katlaruumi ja sellel hetkel lendas ülesurveklapi ülemine osa keermest minema. klap oli ka paigaldatud väljapääsu ukse juurde nii, et ma ei pääsenud ka enam katlamajast välja. katlaruumis enam nähtavust ei olnud, mobiili levi puudus, elektirjuhtmed oli´d suvaliselt laeall kokku keeratud ilma isolatsioonita. suures kartuses , et satun elektrilöögi alla tagusin puruks söe sisselaadimis akna. kraapides seal veel mõned minutid sütt pääsesin lõpuks aknast välja. katelt mul päästa ei õnnestunud kuna ma ei leidnud ühtegi roopi millega põlev süsi katlast eemaldada. sulgesin ainult põlemisõhu luugi täielikult.

[dumbuser]

Päris karm laks.

[katlaville]

olen paigaldanud tahkeküttekatlaid 4-5 aastat
olen enamus juhtudes kasutanud samasugust lipa-lopa süsteemi kui 'tubasoojaks' soovitab ja kasutab, tema see oligi , kes 4 a tagasi seda värki mulle soovitas
pole kordagi olnud juhust, et katel keeb vms, aga temperatuur tõuseb 100 C küll kui tsirkpump seisma jääb, rõhk siis ikka üle 1 bar
kasutan esbe tõmberegulaatorit ja õieti reguleerituna see rahustab katla maha=sulgeb õhu
honeywell tõmberegulaator ei kõlba, väega uimane ja aeglase toimega
kaiseklapid keeran sinna kus nippel, ka katla peale
eks ta õigem ole tagasivoolu torul kuid kaitseklapp peab olema nähtav ja seda peab saama proovida

[arne]

OK.Mul on ka Lipa-lopa klap süsteemis ja töesti toimib, aga mis juhtub siis, kui pump, küll uhab täiega, aga selle ees olev 3T ventiil
,või tema ajam, näiteks: rikke tõttu ei ava akupaagist tuleva jahedama vee pealevoolu?

[vanakala]

tubli Arne!
kui oskasid küsimuse püstitada mis sinu jaoks aga`ga siis uuri oma süsteem üle ja paranda vead võimalikult lollikindlaks.
pumpa ma muidugi ei soovitaks panna enne 3T ventiili sest ei ole mõtet tekitada akupaagile, katlale, paisupaagile, ülesurveklapile, teistele hargnevatele küttesüsteemidele ja nende tagasilöögiklappidele mõtetut üleliigset survet.
pump pane alati pealejooksule kui võimalik. tahkeküttekatla ja akupaagivahele aga tagasijooksule siis surumaks vett katlasse sellega väldid ka katlas keemispunkti tekimise. kui tahkeküttekatlal on pum pelaejooksul ja katel keeb siis pump enam auru ei liiguta ja kui võimas tuli alla siis tekib katlast väljuv surve pea võrdne tagasijooksule kui ka pealejooksule.

[arne]

pumpa ma muidugi ei soovitaks panna enne 3T ventiili

Said valesti aru. Pump on mul ikka peale 3Td.

kui tahkeküttekatlal on pum pelaejooksul ja katel keeb siis pump enam auru ei liiguta ja kui võimas tuli alla siis tekib katlast väljuv surve pea võrdne tagasijooksule kui ka pealejooksule

No kui aur juba mängus on, siis on ju lootusetuld hilja. Oma pisikesest kogemusest võin õelda et lühiajaliselt 108`C, kinnises süsteemi auruga küll midagi pistmist polnud.

[vanakala]

jep.... mul jäi tõesti pumba asukoht arusaamatuks seega panin igaksjuhuks kirja mis arvasin. auru kohta tõin ka ainult näite.
ise ma tahkeküttekatelde ja akupaagi vahele mingeid teaduseid ei areta ja püüan ühenduse teha vabavoolule kui siis ainult katast väljuvavee torult pubmaga ühendus katla sisend veele. kui aga köetakse korralike puude või kivisöega siis pole ka seda vaja.

[tubasoojaks]

piisavalt jämedad torud katla ja akupaagi (11/2"-2" ) vahel koos lipa-lopa tagasilöögiklapiga, katlas surve 1-1,3 bar ja tõmberegulaator esbe koostöös väldivad katla keemamineku
veetemperatuur võib tõusta küll 100 C-ni, kuid mingit auru küll ei teki ja vesi liigub vabalt katla ja paagi vahel, kuigi pump on seiskunud - elektrit pole .. nagu eile Hangos
selge see, et ka paisupaak peab olema õige suurusega, ca 10% üldisest veemahust 1,5 bar kaitseklapi korral, paagi eelrõhk tuleb seada 0,6-0,7 bar
kui aur tekib, siis ei ole täidetud osa eeltoodud nõuetest
kindlasti tekib lõpuks tekib ka aur ,kui katelt usinalt üle kütta
siis saab koos katlaga ka kosmosereisile

[muhlui]

Mul katlal pealejooksul selline segisti, see vist mõeldud nagu otse süsteemi reguleerimiseks, aga mul vaja akupaaki kütta, selle segisti ühendus on 1" ,
kas siis on oht kui tsikpump voolupuudusel seisab, läheb katel keema, ja kuidas ma selle akupaagi ühenduse siis teen?

[muhlui]

javeel, see on mingi neliksegisti, või on mõtekas seda kasutada kuidagi automaatikaga katlasõlme vee segamisel, või kui ma akupaaki kütan ,siis see pealt üleüldse nah.i lüüa?

[muhlui]

javeel, see on mingi neliksegisti, või on mõtekas seda kasutada kuidagi automaatikaga katlasõlme vee segamisel, või kui ma akupaaki kütan ,siis see pealt üleüldse nah.i lüüa?

Või siis vasakule poole lihtsalt pime ette ja ok?