Saunakeris luugiga

[saunahuviline]

Tere!
Kas keegi oskab rääkida midagi vene tüüpi sauna kerise kohta, millel ennem leili viskamist tuleb avada luuk või nagu venelased ise nimetavad kriska? Ehk teab keegi nimetada mõne hea raamatu, kus oleks nii normatiivid kui ka ehituslikud joonised?

[Volli]

Kui Sa mõtled suitsu(maasauna)kerist siis endal see olemas,A. Veski "Ahjud pliidid kaminad" raamatus neid mitu varianti sees,minuoma on natuke erinev -šamotist ümmarguse sisu ja kandilise servikiviga välisvoodriga,köetakse eesruumist,200L vett ajab ka keema kütmistsükli jooksul .Kui seda leili oled saanud nautida siis muud enam ei taha ,tahmane natuke on aga see käib asja juurde. Sellisest käib siis jutt ?

[jannos]

"kriska" on ikka suitsuava katteks, leili sealt kaudu küll ei visata.Nii läheb ju soe otse korstnasse.

[trumm]

lõuna-eestis tehti vanasti palju selliseid keriseid lisaks suitsusaunadele

[motamees]

Kui Sa mõtled suitsu kerist siis endal see olemas,A. Veski "Ahjud pliidid kaminad" raamatus neid mitu varianti sees ...

Kas sul on kerisekivid paigutatud raudteerelssidele või on tehtud mingi shamottvõlviga?
Kui on relss, kas on ka kaardu vajunud? Kaua ahi töös on olnud? Kas oled vahetanud kerisekive?

[jannos]

relsid vajuvad ära. Mul plaanis uus ahi ehitada, kas keegi oskab midagi muud soovitada? Mingit malmresti, või talasid?

[Volli]

Relsid ei vaju ära kui kivid õigesti paigutada-esimesed koldepoolt on päris pirakad ja laduda nii,et nad relside keskele ei toetuks vaid kogu kivide koormus langeks alumiste kaudu relsidele koldeseinte äärtes.
Esimene ahi oli ilma voodrita ja kestis 20 aastat,siis tuli lihtsalt uus,relsid olid sirged aga u. 1/3 jagu väiksemaks põlenud.Praegusel toetuvad kivid 3-le relsile ja need on nagu alles pandud-ahi 13 aastat vana.
Kerisekive vahetatud vanal 2x,uuel pole vahetanud ja päris terved,mõni on praguline.
Kivid peavad samuti õiged olema -100-st kõlbab tulle kestma vb.1-2 tk.Õnneks meiekandis kivides puudust pole -maapind ainult nendest koosnebki + mereäär ja kui leab mõne "õige" ,siis paneb kõrvale,mõni kivi laks vanast ahjust uudegi.
Lisaks super leilile on ahi ka kütteks 10 ruutu eesruumile +saunapeal veel magamiskohad +16m2-le 1.5 toakõrgusega eluruumile ,leiliruumi laest läheb viimasesse 200-ne tihedalt suletav õhutoru ,kui leili ei viska on kuumus kuiv ja kõlblik ruumi(de) soojendamiseks.Lisaks kasutab vajadusel veel kopleksi kütteks 200L-st soojavee paaki ,mis kütmise jooksul (3-4h) keema kipub minema,torudega pumba abil läbi radika.
Leil on kõigeparem , kui kütmise lõpust on 4-5-6h möödas ja enamus juba ära käinud ,nii 60-65 näitab seier siis, kui leili visata ,vesi "ripub" õhus ja kuradi kuum on .

[motamees]

Mingit malmresti, või talasid?

Malmrest sulab seal kindlasti ära. Vene ahju foorumis pildid isegi sellest üleval (rest sulas üles shamottvõlvi peal). Rest soovitati võlvi peale panna ikkagi, kuna nii on sulanud raudkive (või mis kive iganes nad seal keriseks tarvitavad) kergem kätte saada.

Volli andis julgust juurde. Shamottvõlvi tegemine on vist päris keerukas. Relssidega oleks asi lihtsam (ja madalam). Kas relsid on sul paigutatud sedapidi, nagu Veski raamatus?
Kivide valimine läheb raskeks. Ei oska neid ju valida. Peab vast lõkkes ära põletama. Need, mis terveks jäävad, ehk juba aitavad.

[Volli]

...... Kas relsid on sul paigutatud sedapidi, nagu Veski raamatus?
Kivide valimine läheb raskeks. Ei oska neid ju valida. Peab vast lõkkes ära põletama. Need, mis terveks jäävad, ehk juba aitavad.

Relsid on sedapidi nagu nad raudteelgi on ja ahjuuksest sissevaadates risti koldega.Kividega on aga ainult see reegel ,et ühesuurustest on parem see mis on raskem (toonilt ka tumedam tavaliselt),ise kividega majandanud titest peale ja selle õige tunneb kohe ära käega katsudes ja silmaga suurust kaedes.
Ja veel: alumised kivid peavad olema suured (loomulikult ka "õiged" ja siis edasi sujuvalt väiksemaks),et leek põlemisel vabalt edasi pääseks ja relssidele niisuurt "itsi" ei annaks(iga leegi tipp on alati kõigekuumem)

[jannos]

Nojah, maja valmis 1886. aastal. Kahtlustan, et saun on umbes samast ajast.Kive toetavad relsid olid täitsa kõveraks vajunud.Tänapäeva relsidest olid need muidugi tunduvalt peenemad.Eks ma pean siis vana süsteemi juurde jääma.Ahi on plaanis vanadest (pae)kividest uuesti üles laduda.Kolde shamottkivid on ainult uued vaja. Loodame, et minu saun ka 100 a. vastu peab...

[Volli]

Mul olid ka esimesel ahjul relsid väiksemad kui uuele said ?
Küttekolle on kandiline aga relsside pealt edasi läheb püsti lapiti šamottkividest "toru" (3 korrust),mida hoiavad koos 2mm-st roostevabast plekist ribad ümber perimeetri.Kerisekivide raskusest ,temperatuuri muutustest ja muust tingitud "nihked" on ilusti kontrolli all ,kandilisena tehes oleks ankurdamisega pidanud oluliselt rohkem vaeva nägema ,arvan. Välimine vooder on eraldi ja salvestab lihtsalt sooja.
Idee selliselt teha tuli vanast ahjust, mis oli ühekordne(ilma voodrita,ümmargune),kive ja kogu ahju, hoidsid koos vankriratta ümbert need metallvõrud,pidasid ilusti asja koos ja disainielemendina mõjusid ka kenasti,samuti oli koormuseks veel ahjule toetuv korsten.

Väike edit: pilt koldest (PILT) ja natuke valetasin nende relsside suhtes,on ikka sedapidi nagu Veski raamatus,ehk siis teistpidi kui raudteel.