Ehitusfoorum

Radikate läbiroostetamist ei karda kui seal pidevalt "värske" vesi sees on?

Radikad on seest mustad?
See tehakse 2 süsteemse boileriga - Vesi pole must ja on mittevärske.

@bladerunner - kas on oht, et "värske" vesi paneb rohkem roostetama? Miks ta boilerit ei pane roostetama?

@Kalvis - küsimus oligi selles, et kas ja miks peab tegema kahesüsteemse boileriga ja mis juhtub kui ei tee.

rye kirjutas: 01 Sept 2025, 16:30 @bladerunner - kas on oht, et "värske" vesi paneb rohkem roostetama? Miks ta boilerit ei pane roostetama?

Ma ei tea, millist boilerit sa mõtled, kuid kui tehase omi, siis need on tavaliselt seest emaileeritud või töödeldud millegi korrosioonivastase ainega, kuid radikad minu teada seest ei ole töödeldud. Roostetamise põhjuseks on vist ikka "värskes" vees sisalduv hapnik. Võin eksida.

rye kirjutas: 31 Aug 2025, 22:56 Tekkis küsimus, et kas võiks äkki ülal joonisel tarbevee boileris teise spiraali ära jäta ja tarbevee otse läbi radikate lasta?
Radikad panen nagunii uued ja soojusvahetus paraneks.
Kas on mingi põhjus miks ei võiks läbi uute radikate käinud vette juua?

Uskumatut jama ikka suudate välja mõelda.
Tarbevesi on ikka tarbevesi ja radikates ringleb küttevesi.

Ega need radikad igavesti uueks ei jää.
Paake on mitmesuguseid ja küttevee poolel:
1. Tekibki punakas roostene vesi.
2. Vees ujub sellist valget saasta, ilmselt emaili tükke.
3. Roostevabal paagil ei teki sadet.

Kui küttevesi läbib paagi siugtoru siis jällegi on eelistatud roostevaba materjal.

Võta selline pump kus on kahe tsooni funktsionaalsus sisse ehitatud. Sellisel juhul kui radikad matsu ei vaja, tehakse ainult madalat tempi; kui ainult radikad vajavad tehakse kõrget ja kui vajavad mõlemad, siis segatakse. Ega siin muud optimeerimist väga rohkem teha ei kannata, sest lisaks kõigel eeltoodule, tarbevee tempi sa välistempi järgi muutuma panna ei saa.

nexus4 kirjutas: 01 Sept 2025, 21:58 Võta selline pump kus on kahe tsooni funktsionaalsus sisse ehitatud. Sellisel juhul kui radikad matsu ei vaja, tehakse ainult madalat tempi; kui ainult radikad vajavad tehakse kõrget ja kui vajavad mõlemad, siis segatakse. Ega siin muud optimeerimist väga rohkem teha ei kannata, sest lisaks kõigel eeltoodule, tarbevee tempi sa välistempi järgi muutuma panna ei saa.

Selle teema esimesed kolm lehekülge keerleb selle ümber, et sellist pumpa pole.
Kõik teevad kõrge temperatuuriga vett ja segavad selle jahedamaks põrandale.

Coolhouse kirjutas: 01 Sept 2025, 19:31 Uskumatut jama ikka suudate välja mõelda.
Tarbevesi on ikka tarbevesi ja radikates ringleb küttevesi.

Aga kas oskad seletada miks ei või radikatest tarbevett läbi lasta, kui uued radikad panen?
Nii ei tehta on hea vastus, aga miks nii ei tehta?

rye kirjutas: 02 Sept 2025, 08:39

nexus4 kirjutas: 01 Sept 2025, 21:58 Võta selline pump kus on kahe tsooni funktsionaalsus sisse ehitatud. Sellisel juhul kui radikad matsu ei vaja, tehakse ainult madalat tempi; kui ainult radikad vajavad tehakse kõrget ja kui vajavad mõlemad, siis segatakse. Ega siin muud optimeerimist väga rohkem teha ei kannata, sest lisaks kõigel eeltoodule, tarbevee tempi sa välistempi järgi muutuma panna ei saa.

Selle teema esimesed kolm lehekülge keerleb selle ümber, et sellist pumpa pole.
Kõik teevad kõrge temperatuuriga vett ja segavad selle jahedamaks põrandale.

Sellist pumpa mis nui neljaks teeb radikatesse ja põrandasse korda mööda küttevett sul ei olegi vaja. St. kui mõlemad küttekehad vajavad energiat, siis toimub alati segamine, sellest ei pääse. Kui aga radikate kontuur hetkel kütmist ei vaja, siis kahetsooniline pump lähtub põrandakütte vajadusest. Vt. nt. Mitsubishi ecodan pumpa, seal on mõlemale tsoonile eraldi küttekõver.

rye kirjutas: 02 Sept 2025, 08:41

Coolhouse kirjutas: 01 Sept 2025, 19:31 Uskumatut jama ikka suudate välja mõelda.
Tarbevesi on ikka tarbevesi ja radikates ringleb küttevesi.

Aga kas oskad seletada miks ei või radikatest tarbevett läbi lasta, kui uued radikad panen?
Nii ei tehta on hea vastus, aga miks nii ei tehta?

Pakuks 1 ‘ eks põhjuseks et hakkab seal elutsema mingi paha bakter. Kuna sa ei lase sealt läbi nii kuuma vett koguaeg. Kunagi uurisin ka seda teemat miks ei tohi läbi lasta… oli mingi konkreetne põjus, aga ei mäleta….
1 põjus on jah siiski korrosioon….

rye kirjutas: 01 Sept 2025, 16:30 @bladerunner - kas on oht, et "värske" vesi paneb rohkem roostetama? Miks ta boilerit ei pane roostetama?

@Kalvis - küsimus oligi selles, et kas ja miks peab tegema kahesüsteemse boileriga ja mis juhtub kui ei tee.

Värske vesi sisaldab hapnikku jah ja soodustab roostetamist. Kui radikad korrektselt ära loputada siis jah, lisamaitset enam ei saa....
Kõige ohtlikum on bakteri saamine ja see bakter tekib üsna kergesti...

Kahesüsteemne boiler on imelihtne - tavaline elektriboile millel lisasiug boileris (müüakse hästivarustatud ehituspoodides)r, elektri osa on väljas või ühendad SP sanitary klemmide alla. teostab korralist eelpoolviidatud bakteri tapmisi. Nüüd ühendad SP eespool teemas mainitud emma kumma lahendusega tarbevee ringi, ühendad boileriga temperatuuri anduri ja sätid SP tarbevee tempiks 55 C. Ühenduskeemid enamuse SP manuaalides. Boileris on nüüd 55 C tagatud (tapab bakteri) + sanitary killimine 75 C), SP vahel jookseb suletud küttering (ilma hapnikuta) Tegu on standardlahendusega.

Terasplekist radikad läheks ikka üsna kiirelt läbi ja saad ühel päeval "kena purskkaevu" omale tuppa kui sealt pidevalt sooja tarbevett läbi lasta, ilmselt malm peaks suhteliselt kaua vastu, aga ka mitte nii nagu kütteveega.

Olen nüüd käinud alloleva joonisega mõne soojuspumba müüja/paigaldaja juures, et tahan sellist lahendust.
Enamasti on vastus, et nii ei tehta, nemad ka ei tee. Kui tahad, müüme kõik vajaliku, aga ise pead tegema.
Kui küsin, et miks või milles asi on, siis vastuseks jääbki, et "nii ei tehta", nemad teevad segusõlmega.
Tegelikult on see enam-vähem otse Panasonicu manualist võetud pilt, selle erinevusega, et võtan boilerist teise spiraaliga radikate kütte.

Tarbevee võtad sa kust? Sealtsamast boilerist? Lihtsalt päikesekütte spiraali kasutaksid radikate tarbeks? (sry ei suuda kõike eelpoolkirjutatut uuesti läbi lugema hakata)

rye kirjutas: 10 Sept 2025, 17:51 Olen nüüd käinud alloleva joonisega mõne soojuspumba müüja/paigaldaja juures, et tahan sellist lahendust.
Enamasti on vastus, et nii ei tehta, nemad ka ei tee. Kui tahad, müüme kõik vajaliku, aga ise pead tegema.
Kui küsin, et miks või milles asi on, siis vastuseks jääbki, et "nii ei tehta", nemad teevad segusõlmega.
Tegelikult on see enam-vähem otse Panasonicu manualist võetud pilt, selle erinevusega, et võtan boilerist teise spiraaliga radikate kütte.
Pana manualist boileriga ühendus.jpg

Eks sooja vee tünnist saab soojusvahetiga ikka soojusenergiat võtta, selle vastu ei vaidle ilmselt keegi. Ega mul (nagu ka müügimeestel, kes ütlevad, et nii ei tehta) pole põhjapainevaid andmeid millele tuginedes väita, et nii ei tehta. Oletada aga võin küll, et lahendamisele kuuluvad järgmised juhtfunktsioonide probleemkohad:
1) küttekõver tarbeveel puudub - pead kas manuaalselt koguaeg timmima või teed alati liiga kuuma vett (viimasel juhul pole ju pointi, sest esialgne eesmärk oli ju pumba efektiivsusest viimast võtta)
2) Radiaatorite küttevajadus, paagi suurus, peale ja tagasivoolu temp - kui südatalvel radikad huugavad ja tarbevesi külmaks minna ei tohi, ei pruugi tekkida hetke kus pumbal oleks aega põrandaid kütta.

nexus4 kirjutas: 10 Sept 2025, 20:16

rye kirjutas: 10 Sept 2025, 17:51 Olen nüüd käinud alloleva joonisega mõne soojuspumba müüja/paigaldaja juures, et tahan sellist lahendust.
Enamasti on vastus, et nii ei tehta, nemad ka ei tee. Kui tahad, müüme kõik vajaliku, aga ise pead tegema.
Kui küsin, et miks või milles asi on, siis vastuseks jääbki, et "nii ei tehta", nemad teevad segusõlmega.
Tegelikult on see enam-vähem otse Panasonicu manualist võetud pilt, selle erinevusega, et võtan boilerist teise spiraaliga radikate kütte.
Pana manualist boileriga ühendus.jpg

Eks sooja vee tünnist saab soojusvahetiga ikka soojusenergiat võtta, selle vastu ei vaidle ilmselt keegi. Ega mul (nagu ka müügimeestel, kes ütlevad, et nii ei tehta) pole põhjapainevaid andmeid millele tuginedes väita, et nii ei tehta. Oletada aga võin küll, et lahendamisele kuuluvad järgmised juhtfunktsioonide probleemkohad:
1) küttekõver tarbeveel puudub - pead kas manuaalselt koguaeg timmima või teed alati liiga kuuma vett (viimasel juhul pole ju pointi, sest esialgne eesmärk oli ju pumba efektiivsusest viimast võtta)
2) Radiaatorite küttevajadus, paagi suurus, peale ja tagasivoolu temp - kui südatalvel radikad huugavad ja tarbevesi külmaks minna ei tohi, ei pruugi tekkida hetke kus pumbal oleks aega põrandaid kütta.

Nagu ennist sai välja käidud, kahetsoonilise funktsionaalsusega pump teeb sinu eest siiski mõistliku optimeerimise ära:
A)Kui mõlemad küttekehad vajavad samal ajal energiat, siis toimub segamine.
B)Kui radikate kontuur hetkel kütmist ei vaja, pealevoolu temp lähtub põranda küttevajadusest
C)Kui põrandakütte kontuur hetkel kütmist ei vaja, pealevoolu temp lähtub radika küttevajadusest

bladerunner kirjutas: 10 Sept 2025, 18:13 Tarbevee võtad sa kust? Sealtsamast boilerist? Lihtsalt päikesekütte spiraali kasutaksid radikate tarbeks?

Jah. Soojuspump lihtsalt arvab, et mul sooja tarbevett kulub natuke rohkem kui tavaliselt.

nexus4 kirjutas: 10 Sept 2025, 20:20 ....
A)Kui mõlemad küttekehad vajavad samal ajal energiat, siis toimub segamine.
....

Kardan, et A) oleks suurem osa tööajast ja segamisest tahan hoiduda.

Kui panna 500l boiler ja temperatuurid 55/45 kraadi, siis 500 liitrit 10 kraadi deltaga annab 6 kWh energiat.
Ülakorrusel 3 tuba vajab igaüks umbes 1kW lisakütet, seega peaks 16kW pump kehva COP-iga tarbevee kütmise reziimi minema kord 2 tunni tagant 6/16*60=23 minutiks. See on siis väga lihtsustatud arvutus aga suurusjärgud annab kätte.

Nomaeitea, lugesin, mis ma lugesin, aga ikka ei saa aru? Kui enda mõistus ei võta, siis kas mõtekam ei oleks tutvusringkonnas jutt lahti lasta ja otsida keegi, kes kas probleemi lahenduse eest ka vastutaks. Siinses foorumis anonüümsete kasutajate aliaste nimede all pakutud lahenduste teostuste tagajärgede eest mitte keegi isiklikku vastustust ei võta.!!!

Urmas kirjutas: 10 Sept 2025, 21:17 Nomaeitea, lugesin, mis ma lugesin, aga ikka ei saa aru? Kui enda mõistus ei võta, siis kas mõtekam ei oleks tutvusringkonnas jutt lahti lasta ja otsida keegi, kes kas probleemi lahenduse eest ka vastutaks. Siinses foorumis anonüümsete kasutajate aliaste nimede all pakutud lahenduste teostuste tagajärgede eest mitte keegi isiklikku vastustust ei võta.!!!

No võta nüüd kinni mis kellele mõtekam on. Hetkel on valida kahe variandi vahel.

a) Pumbamüüja teeb harjumuspärase kehva COP-iga segusõlmega standardlahenduse ja kliendile jääb sageli petlik lootus, et vbl müüja vastutab. See on hea lahendus neile, kellel on oma aja ja mõistusega parematki teha kui siin foorumis soojuspumba parameetreid arvutada. Samas ma ise suudan aru saada miks segusõlmega lahendus kehva on.

b) Teen ise hea COP-iga lahenduse ja tean, et keegi teine peale minu enda ei vastuta.
Kuniks keegi ei suuda ära seletada või siis ma ei suuda aru saada, miks joonisel olev variant hea ei ole, siis eelistan ise vastutuse võtmist. Vbl ka feilimist ja ümber tegemist ning siinsamas foorumis julgelt teistele ütlemast et see ei tööta, kuna.... ja ärge nii tehke.

rye kirjutas: 10 Sept 2025, 20:42

bladerunner kirjutas: 10 Sept 2025, 18:13 Tarbevee võtad sa kust? Sealtsamast boilerist? Lihtsalt päikesekütte spiraali kasutaksid radikate tarbeks?

Jah. Soojuspump lihtsalt arvab, et mul sooja tarbevett kulub natuke rohkem kui tavaliselt.

Ja kui soojuspump arvab, et "sooja vett on vaja rohkem kui tavaliselt", siis lülitab elektrilised lisaküttekehad tööle.

Pane kõik need oletused numbritesse ja ei maksa loota, et akupaagist saab rohkem energiat kätte, kui sinna sisse pannakse.

Lisaks liida juurde aasta lõikes (ka suvel) kogusummas läbi SUURE akupaagi seinte lahkuv soojusenergia kogus ja võrdle seda lekkivat energiahulka mõnel talvenädalal õliradikate poolt kulutatava energiakogusega.

rye kirjutas: 10 Sept 2025, 20:56 .... Ülakorrusel 3 tuba vajab igaüks umbes 1kW lisakütet, ...

Sul võib isegi õigus olla kui 16kW küttevajadusest 3kW on ainult radiaatorid ja 13kW põrandaküte.

ping kirjutas: 10 Sept 2025, 23:02
Ja kui soojuspump arvab, et "sooja vett on vaja rohkem kui tavaliselt", siis lülitab elektrilised lisaküttekehad tööle.

Pump lülitab lisakütte sisse täpselt sellises olukorras nagu see on seadistatud

nexus4 kirjutas: 10 Sept 2025, 23:03 Sul võib isegi õigus olla kui 16kW küttevajadusest 3kW on ainult radiaatorid ja 13kW põrandaküte.

Pigem siiski nii, et väga külma ilmaga 3kW ülakorrus ja 6kW all põrandakütte vajadus.
16kW pump on üledimensioneeritud odavate tundide üleskorjamiseks / või väga kallite tundide välistamiseks.

Pumpade dokumentatsioone lapates on mul mulje jäänud, et mida võimsam pump, seda kehvem COP.
Ehk eneseülalhoiuks ja käigushoidmiseks kulub neil veidi rohkem energiat. Vahed pole küll suured.