Kõige soodsam kütteliik eramajale

[Ac457765]

Mina saan sama tulemuse 200 m² päikesepaneelide pealt, mis muundavad 20% päikeseenergiat otse elektriks.

Ja palju puid maha võtma ja ära põletama (või kivisütt Hiinas ahju ajama) peab selle 200 m2 paneelide valmistamiseks (ka vajalike toorainete kaevandamiseks ja transportimiseks jms)?

[RaJy]

Turuhind - omahind= kasum. Kui ma saan oma metsast puu kätte hinnaga x ja turuhind on y siis ma ei küta hinnaga y vaid hinnaga x ja saan veel kasumit. No sinu loogika sellist lähenemist justkui toetab.

[trebla]

Ja palju puid maha võtma ja ära põletama (või kivisütt Hiinas ahju ajama)...

..väikesi musti koobaltineegreid ärge unustage... !!!!!

Hiinlased on oma metsalangetamise saagide ja veovankrite kulu paneelide müügihinda loodetavasti sisse arvestanud.. ? Igatahes on nende firmad jätkuvalt kasumis ning riigieelarve neil kah tasakaalus...

Mina maksin võtmed kätte oma PV paigaldise ära ja kui maamaksust selle euri, mis 200 ruutmeetri alla läheb lisan, siis see jääb mitu suurusjärku ümardamisvea taha.... Mida sinna omahinda veel peaks lisama ?

Asjakohane on märkida, et siin küttefoorumis on varasemalt gaasi konkurentsitult soodsaimaks kütteviisiks nimetatud... sellele on ehitatud viimastel aastakümnetel meil nii eramurajoone, nii kortermajade kui ka kontorite kvartaleid .. no praegu siis plekime seda järelmaksu... haubitsad ja Javelinid saatsime, maastureid ka..... praegu saab panustada sõdurite talveriietesse.. No õigemini kogu kaitse-eelarve.
Jagage see nüüd 30 aasta gaasiarvete ja naftatoodete impordi peale laiali...

.. et siis ootame seda aega, millal hiinlased ja koobaltineegrid avastavad, et peaks ikkagi ka veel mõne arve saatma... mis kujul.. ?

[Urmas]

Justnimelt omahinnaga tehtud. Omahind peegeldab nende valmis tegemiseks seotud kulusid. Kuigi ilmselt ka kõiki neid kulusid enamasti ei osata arvesse võtta. Kas oled omahinna sisse arvestanud tööriistade maksumuse/hoolduse/remondi, samuti tööriistade eluea? Maamaksu? ...

Kõigi sinu küsimuste vastuseks on JAH.!

[xil]

Mina saan sama tulemuse 200 m² päikesepaneelide pealt, mis muundavad 20% päikeseenergiat otse elektriks.

Ja palju puid maha võtma ja ära põletama (või kivisütt Hiinas ahju ajama) peab selle 200 m2 paneelide valmistamiseks (ka vajalike toorainete kaevandamiseks ja transportimiseks jms)?

Kaasaegsed päikesepaneelid koosnevad ränist (nii valgustundlik element kui klaas) ja alumiiniumist (raamid) - kvartsliivast pole suurt puudust ning alumiinium on Maa enimlevinud metall. Tõstatatud küsimust on kümneid kordi netis erinevate allikate poolt lahatud: See energia, mis päikesepaneelide tootmiseks läheb, on pisike võrreldes elektriga, mida päikesepaneelid oma eluea jooksul toodavad.
Kasvõi kõige labasemast loogikast lähtudes: Kui päikesepaneelide tootmiseks kuluks rohkem ressursse, kui on nende toodang, maksaksid päikesepaneelid rohkem, kui nende toodang sisse toob ja nende tootmine oleks majanduslikult mõttetu - keegi ei ostaks sellist toodet.

[valaskalakene]

Mina saan sama tulemuse 200 m² päikesepaneelide pealt, mis muundavad 20% päikeseenergiat otse elektriks.

Ja palju puid maha võtma ja ära põletama (või kivisütt Hiinas ahju ajama) peab selle 200 m2 paneelide valmistamiseks (ka vajalike toorainete kaevandamiseks ja transportimiseks jms)?

Kaasaegsed päikesepaneelid koosnevad ränist (nii valgustundlik element kui klaas) ja alumiiniumist (raamid) - kvartsliivast pole suurt puudust ning alumiinium on Maa enimlevinud metall. Tõstatatud küsimust on kümneid kordi netis erinevate allikate poolt lahatud: See energia, mis päikesepaneelide tootmiseks läheb, on pisike võrreldes elektriga, mida päikesepaneelid oma eluea jooksul toodavad.
Kasvõi kõige labasemast loogikast lähtudes: Kui päikesepaneelide tootmiseks kuluks rohkem ressursse, kui on nende toodang, maksaksid päikesepaneelid rohkem, kui nende toodang sisse toob ja nende tootmine oleks majanduslikult mõttetu - keegi ei ostaks sellist toodet.

See loogika oleks õige KUI päikeseenergiale peale ei makstaks. Meil on see pealemaksmine "maskeeritud" fossiilelektri hinna sees olevasse süsinikumaksu. Lisaks taastuvenergia tasu. Vabaturul ei oleks paneelid konkurentsivõimelised.

Või võtame näitlikuse mõttes teistpidi - kui päikesepaneelid oleks vabaturul konkurentsivõimelised, siis miks peaks neile või nendega toodetud elektrile peale maksma?

[trebla]

30 tootearendusaastaga jõuti sellel aastal läbi aegade kokku paigaldatud paneelide mahuga 1 TW -ni.
2 TW-ni arvatakse jõudvat 3 aasta pärast....
Nüüd juba ilma toetusteta enamasti, sest mujal maailmas neid nii palju ei maksta.
Seega on asi muutunud konkurentsivõimeliseks.

https://commercialsolarguy.com/lowest-s ... the-world/
kas seal taga on ka riikide toetused, on vaja muidugi uurida...

[Küülaline]

Kui valmis toodetud küttepuud ära müüd või ära põletad, siis pole seal omahinnaga enam midagi arvestada, mängu tuleb turuhind

Me saame ju ometi kõik aru, mida isand Urmas nende "omahinnaga" puude all mõtleb? Maha müües võiks tõesti saada turuhinna, aga siis peaks ju saadud raha eest puid (või pelleteid või elektrit) ostma ja pangaarvel oleks ikka sama seis.
Kuidas seda oma tööga saavutatud kokkuhoidu (või lisasissetulekut?) peaks siis nimetama, et te (majandusteoreetiliselt) rahule jääks?

[aero]

Kui valmis toodetud küttepuud ära müüd või ära põletad, siis pole seal omahinnaga enam midagi arvestada, mängu tuleb turuhind

Me saame ju ometi kõik aru, mida isand Urmas nende "omahinnaga" puude all mõtleb? Maha müües võiks tõesti saada turuhinna, aga siis peaks ju saadud raha eest puid (või pelleteid või elektrit) ostma ja pangaarvel oleks ikka sama seis.
Kuidas seda oma tööga saavutatud kokkuhoidu (või lisasissetulekut?) peaks siis nimetama, et te (majandusteoreetiliselt) rahule jääks?

Majandusteooria seisukohalt loob küttepuude tegija oma kasvavale metsale/tuulemurrule lisaväärtuse selleks hetkeks, kui tal küttepuud on tarbimiskohas riita saanud (ja ära kuivanud.) Siis on neil konkreetne turuväärtus ja sealt edasi ei ole väga vahet, kas omanik vahetab oma kauba toasoojuse vastu, raha vastu või mingi teise kauba vastu.

[Ac457765]

Kui mulle antakse 500 eurot ja selle saamiseks pean lihtsalt näiteks 10 km kaugusele järgi minema ja minu otsene kulu sellel järgi käimiseks on 6 eurot, kas siis kui ma selle raha ära põletan, põletasin ära 6 eurot või 500 eurot?

[xil]

Kui valmis toodetud küttepuud ära müüd või ära põletad, siis pole seal omahinnaga enam midagi arvestada, mängu tuleb turuhind

Me saame ju ometi kõik aru, mida isand Urmas nende "omahinnaga" puude all mõtleb? Maha müües võiks tõesti saada turuhinna, aga siis peaks ju saadud raha eest puid (või pelleteid või elektrit) ostma ja pangaarvel oleks ikka sama seis.
Kuidas seda oma tööga saavutatud kokkuhoidu (või lisasissetulekut?) peaks siis nimetama, et te (majandusteoreetiliselt) rahule jääks?

Praeguste hindade puhul, kui Urmas müüb puud turuhinnaga maha ja kütab selle asemel elektrilise soojuspumbaga, siis talv läbi on tuba sama soe ja kevadel on pool puude eest saadud raha pangaarvel alles.

[Coolhouse]

Kivirähk võib nii töötuks jääda!
https://www.youtube.com/watch?v=gLZNe2F8w8E

Kui Urmas on puud riita ladunud siis mis pistmist sellel turuhinnaga on?
Paistab et te pole turul kunagi midagi müünud. Kui korjata kasvuhoones tomateid ja neid turul müüa siis võib ka osa müümata jääda. Või võtke Tanel ja Kanad. Kana munes muna.... mis turuhind siia puutub?

Urmas tegi puid ja sellega seoses oli kulusid. Nüüd on puud laos. Kui Urmas on pühapäeval puudega Tallinna keskturul siis saab ta küsida turuhinda.
Kui ta puud ise ära põletaks siis võtaks ta laost puud ostuhinnaga ja pistaks ahju. Tema küte on selle võrra odavam.
Ta ei pea kuidagi iseendale puid kallilt maha müüma ( ja saadud kasumilt maksu maksma. Ta ei saa sellel juhul kasumit).
Ehk on toote soetuskulud, sellele lisandub kasum ja moodustub müügihind ehk kui soovite nii nimetada siis turuhind.
Mõni müüb hobusesõnnikut, mõni kõrvitsaid jne.
Sarnaselt on kasumit taotlev tegevus ka päikesepaneelidega elektrienergia tootmine. Aastas toodetakse mingi kogus energiat ja müüakse. Mis pistmist sellel on kas omanik omab (ei oma) maja või mitut maja???

Rahvavaenlame? Oletame et Urmas tarbib kuude kaupa küttepuid. Kui mitte siis jäävad puud (ressurss)vabaks ja kõiki neid puid on võimalik talvise tipptarbimise ajal paljudesse ahjudesse ajada.

[Ac457765]

Urmas tegi puid ja sellega seoses oli kulusid. Nüüd on puud laos. Kui Urmas on pühapäeval puudega Tallinna keskturul siis saab ta küsida turuhinda.
Kui ta puud ise ära põletaks siis võtaks ta laost puud ostuhinnaga ja pistaks ahju.

Turuhinna jaoks ei pea seda turule müüma minema. Turuhind võib olla ka selline, millise hinna eest Urmase juurde koju minnakse ja need puud riidast ära viiakse.
Nii et siis kui ma eelpool mainitud näite puhul 500 eur ära põletan, siis tegelikult põletan 6 eur?

[RaJy]

Jätame selle vaese ülereklaamitud Urmase nüüd hetkeks kõrvale. Oletame, et kusagil talus elab Andres. Tal on puuriit mida ta võiks müüa praeguste turuhindade juures 200 €/rm. Samas on probleem - ta vajab seda puuriita oma maja kütteks. Kuna Andres elab talus mis asub sügaval metsa sees ja tihti on elektrikatkestused mis kestavad nädala või kauem siis elektriküte pole alternatiiv. Pealegi pole sellest talust võimalik ilma traktorita neid puid välja vedada ja potensiaalne ostja on seetõttu nõus maksma 2'5€/rm. Samas läks Andresele nende puude tegemine maksma 15 €/rm.
Mis siis antud juhul turuhind millega Andres puid ahju ajab oleks? 200; 25 või 15?
Küsimus siis AC-le
P.S. variant ei ole ka need puud maha müüa ja 10 €/rm kasumit saada ja oma metsast uued puud tuua kuna need peaks veel kuivama ja samal aastal neid kasutada ei saaks. Naabrimehelt ka osta ei kannata sest ta küsib "turuhinda" 200 €/rm + tuleks traktoriga kohale tuua

[Ac457765]

Kedagi ei huvita kui palju kulusid Andres tegi- turuhind on see, millega ollakse nõus ostma. Turuhinda ka ei mõjuta kuidagi see, kas Andres reaalselt tahab neid müüa või mitte või mida ta peale nende ära müümist teeb, kas kasutab mingit alternatiivi või istub külmas.

[aero]

...ta vajab seda puuriita oma maja kütteks... pole sellest talust võimalik ilma traktorita neid puid välja vedada ... Samas läks Andresele nende puude tegemine maksma 15 €/rm.
Mis siis antud juhul turuhind millega Andres puid ahju ajab oleks?

Konstrueerisid olukorra, kus Andresel ei ole huvi oma puuriita müüa. Aga teoorias on see riit tema jaoks väärt täpselt selle summa, mis tal oleks vaja tasuda naabrile (või kellele iganes), kes talle sama koguse samaväärset puitu toob. Oletame hetkeks, et see riit põleb tal maha... ta ei saa seda 15€/rm asendada. Seega on see puuriit antud tingimustes Andrese jaoks väärt oma turuhinda (koos tarnekuluga). Aga kui ta peaks olema talupidamisest tüdinud ja kaaluma pikemaks reisile minekut (maja jääks kütmata) - hoopis teine asi. Saag käima, uued puud ja pakib kohvri.

(See oli teooria. Praktikas toob mees laanest metsakuiva ja ei pane enam kõiki puid ühte riita.)

[Kalvis]

Puud saavad hinna alles siis kui tehing on toimunud. Võid ju 200 € rm eest unistada/välja hõigata aga kui ostjaid pole siis pole su puud oma hinda väärt. Ostjad tekivad millegipärast alles 25 € rm juures.
Andres küttes oma küttekollet on ikkagi tema puude hinnakulu 15 € rm juures.

[Ac457765]

Puud saavad hinna alles siis kui tehing on toimunud. Võid ju 200 € rm eest unistada/välja hõigata aga kui ostjaid pole siis pole su puud oma hinda väärt. Ostjad tekivad millegipärast alles 25 € rm juures.
Andres küttes oma küttekollet on ikkagi tema puude hinnakulu 15 € rm juures.

Nende puude väärtus ei olegi see mida müüja oma märjas unenäos soovib, vaid hind millega reaalselt müüa saab ja üldiselt saab selle hinna suurusjärgu öelda ilma, et neid reaalselt ära müüma peaks. Kas peakski kedagi huvitama täpne väärtus (kui reaalselt ei taha müüa), lihtsalt põhimõtte on selles, et tuleb arvestada turuväärtusega antud tingimustes. Kes seda ei oska või ei soovi, oma probleem. Kui sa väidad, et Andres põletab puid 15 eur väärtuses, siis on see täpselt sama nagu eelpool näites tõin, et kui põletan selle 500 eurose rahatähe ära, siis tegelikult ikka ei põletanud 500 eur ära, vaid 6 eur?

Kui mulle antakse 500 eurot ja selle saamiseks pean lihtsalt näiteks 10 km kaugusele järgi minema ja minu otsene kulu sellel järgi käimiseks on 6 eurot, kas siis kui ma selle raha ära põletan, põletasin ära 6 eurot või 500 eurot?

[RaJy]

Puud saavad hinna alles siis kui tehing on toimunud. Võid ju 200 € rm eest unistada/välja hõigata aga kui ostjaid pole siis pole su puud oma hinda väärt. Ostjad tekivad millegipärast alles 25 € rm juures.
Andres küttes oma küttekollet on ikkagi tema puude hinnakulu 15 € rm juures.

Nende puude väärtus ei olegi see mida müüja oma märjas unenäos soovib, vaid hind millega reaalselt müüa saab ja üldiselt saab selle hinna suurusjärgu öelda ilma, et neid reaalselt ära müüma peaks. Kas peakski kedagi huvitama täpne väärtus (kui reaalselt ei taha müüa), lihtsalt põhimõtte on selles, et tuleb arvestada turuväärtusega antud tingimustes. Kes seda ei oska või ei soovi, oma probleem. Kui sa väidad, et Andres põletab puid 15 eur väärtuses, siis on see täpselt sama nagu eelpool näites tõin, et kui põletan selle 500 eurose rahatähe ära, siis tegelikult ikka ei põletanud 500 eur ära, vaid 6 eur?

Kui mulle antakse 500 eurot ja selle saamiseks pean lihtsalt näiteks 10 km kaugusele järgi minema ja minu otsene kulu sellel järgi käimiseks on 6 eurot, kas siis kui ma selle raha ära põletan, põletasin ära 6 eurot või 500 eurot?

AC võiks muidugi korraks peeglisse vaadata - absoluutselt mitte kellelegi pole suutnud oma tõekspidamisi oma trollimise ajaloos selgeks teha - ehk peaks oma mõttemaailmas korrektuure tegema.
P.S. Põletasid ikkagi 500 € vaatamata sellele, kui palju olid panustanud selle kättesaamisele jääb pangatähe väärtus samaks. Puuriit õuepeal on muutuva väärtusega rahas - sõltub turust ja veel väga paljudest muutujatest.

[Ac457765]

No mis selle 500 euroga siis on, põletaksin ära 500 või 6? Liiga keeruline küsimus?

[tabarabarap]

[quote=Ac457765 post_id=418862 time=1665087317 user_id=21834]
No mis selle 500 euroga siis on, põletaksin ära 500 või 6? Liiga keeruline küsimus?
[/quote]

Sa lihtsalt süllogismi ohver, põletad 500 ja kulutad selleks 6 . Aitab kui paned kulud eraldi ridadele ja selgitused taha. Transport 6,idiootsus 500 jne

Võid ka panna oma prognoosi eraldi ridadele unelm 1, unelm 2 ja hiljem saad analüüsida kas põletasid oma arust 6 või 500 ja kas lepahalg riidas on turuväärtusega kullakang või hoopis tulevikuväärtusega futuur või naabrimehele müügiks lubatud optsioon jne

[Kalvis]

No mis selle 500 euroga siis on, põletaksin ära 500 või 6? Liiga keeruline küsimus?

Loomulikult põletasid ära 6€ väärtuses.
Kui aga võtta arvesse et 500€ rahatähe hankimiseks kulus 500 € siis said 494 € kahju.... Isiklikus mastaabis on see tragöödia. Ühiskonna mastaabis mitte, sest kui 500€ paberitüki omahind oli 6€ siis ühiskonna jaoks oli summa null

[Küülaline]

põletaksin ära 500 või 6

Tegelikult põletasid ära 506 €, sest selle 500 saamise omahind oli 6. Aga 500 € väärtuses küttepuude tegemine omahinnaga 6 € ei ole siiski analoogne 500 € maast leidmisega 25 km autosõidu ja siis tagasi kojusõidu bensu "omahinnaga".

[Ac457765]

Aga 500 € väärtuses küttepuude tegemine omahinnaga 6 € ei ole siiski analoogne 500 € maast leidmisega 25 km autosõidu ja siis tagasi kojusõidu bensu "omahinnaga".

On küll.
Kui põletada ära küttepuid, mille reaalne väärtus on 500 eur, siis põletasidki 500 eur väärtuses puid. Ei ole ainult otseselt rahatäht see, mis rahalist väärtust omab. Miljonärid on ka miljonärid niimoodi, et hinnatakse nende vara väärtust (ilma seda reaalselt rahaks tegemata), mitte seda kui palju neil raha pangakontol ja sokisääres on.

[RaJy]

Aga 500 € väärtuses küttepuude tegemine omahinnaga 6 € ei ole siiski analoogne 500 € maast leidmisega 25 km autosõidu ja siis tagasi kojusõidu bensu "omahinnaga".

On küll.
Kui põletada ära küttepuid, mille reaalne väärtus on 500 eur, siis põletasidki 500 eur väärtuses puid. Ei ole ainult otseselt rahatäht see, mis rahalist väärtust omab. Miljonärid on ka miljonärid niimoodi, et hinnatakse nende vara väärtust (ilma seda reaalselt rahaks tegemata), mitte seda kui palju neil raha pangakontol ja sokisääres on.

Sulle üritatakse selgeks teha, et puude väärtus on subjektiivne - ei saa olla nii, et küttekontor müüb mingi hinnaga ja siis on kõikide puuriidad sama hinnalipikuga.
Kõige kallim hind on ilmselt tanklast või poest ostetud võrkkotis müüdav puu, aga ilmselt neid ostetakse - muidu ilmselt ei müüdaks.
Teine äärmus oleks saekaatri laudade ja prusside järkamisjäägid - mu naabrimees müüb sellist kaupa, üsna korralik kaup pliidi või kerise kütmiseks ca 30 cm jupid 1,2x1x1 kuhjaga konteineris 15 euroga (konteiner tuleb tagastada).
Vahepeale jäävad siis kõik muud variandid küttepuu hankimiseks ja igaüks on oma hinnaga, ka oma metsast ise tehtud puul on oma, mitte mingi üldine "turuhind".