Ehitusfoorum

Muinsuskaitse kodulehel on huvitavaid lahendusi, et kuidas tuulutus lahendada. Oma kogemustest võin õelda, et probleemile ei põõrata piisavalt tähelepanu ja tihtilugi mõeldakse asjale alles, siis kui juba hallituse vesi piki kilet alla jookseb.

kui nüüd kõik need targad jutud kokku võtta, kas siis õige lahendus oleks nii, et teen kõik nii nagu hingava aluskattega tegema peab, kuid lihtsalt ülevalt harja juurest jätan lahti nii nagu mittehingaval?

Tere!
Kas need, kes olid hädas hingava aluskattega, said lahenduse oma probleemile?

Paigaldasin ise ka just “ hingava aluskatte”, soojustus kuni pennideni, hari nö tuulduv. Soovitati teha ka otsaviiludesse restid. Aga nüüd mõtlen, et kas sellise aluskatte kasutamise puhul oleks pidanud olema soojustus kuni harjani? Või kuidas see väike ülemine kolmnurk saaks piisava tuulutuse? Või aitaks soojustuse lisamine ka pennidest üles poole sarikate vahele?

Soojustada on ikka mõtet vaid köetava ruumi lage, katuslage. Mitte köetav pööning jätta soojustamata.
Soojustamata osas võib vabalt olla mitte hingav aluskate, mille vahekohad võiksid olla teipimata, lihtsalt paraja ülekattega, et ka paanide vahekohtadest õhk läbi pääseks. Ja kui hingavaga teha harjani, siis mitteköetava pööningu harjajuurest lahendada nii, et ülevalt harja juurest õhk (niiskus) välja saaks. Kui see pole mingil põhjusel võimalik, siis tuleks teha otstesse restidega ventilatsiooni avad või läbi katuse tuulutuskorstna (d).

vuuk kirjutas: 23 Nov 2025, 18:07 Soojustada on ikka mõtet vaid köetava ruumi lage, katuslage. Mitte köetav pööning jätta soojustamata.
Soojustamata osas võib vabalt olla mitte hingav aluskate, mille vahekohad võiksid olla teipimata, lihtsalt paraja ülekattega, et ka paanide vahekohtadest õhk läbi pääseks. Ja kui hingavaga teha harjani, siis mitteköetava pööningu harjajuurest lahendada nii, et ülevalt harja juurest õhk (niiskus) välja saaks. Kui see pole mingil põhjusel võimalik, siis tuleks teha otstesse restidega ventilatsiooni avad või läbi katuse tuulutuskorstna (d).

Kas mitteköetavas ruumis pole mitte kama 2, mis tüüpi aluskate on ja kas on teibitud või mitte? Peaasi, et mõlemalt poolt katet oleks tuuldumisvõimalus.

Mittehingav aluskate (nt vana tüüpi bituumenrullmaterjal) võib olla täiesti sobilik:
Vahekohad võivad olla lihtsalt ülekattega, mitte teibitud – see soodustab õhu ja niiskuse liikumist.
See on oluline, kuna hermeetiline kiht vales kohas võib hakata kinni hoidma niiskust, mis viib kondensaadi ja hallituse probleemideni.

bill25 kirjutas: 27 Nov 2025, 05:33 Mittehingav aluskate (nt vana tüüpi bituumenrullmaterjal) võib olla täiesti sobilik:
Vahekohad võivad olla lihtsalt ülekattega, mitte teibitud – see soodustab õhu ja niiskuse liikumist.
See on oluline, kuna hermeetiline kiht vales kohas võib hakata kinni hoidma niiskust, mis viib kondensaadi ja hallituse probleemideni.

Ootaks inseneride hinnangut sellele seisukohale, konkreetselt õhu ja niiskuse liikumise osas läbi lihtsa ülekatte.

Insenerina "hingavaid" aluskatteid ei kasutaks...
Insenerina välistaks seal igasuguse bituumeni baasil materjali...
Ainult minu arvamus...

Ei oska näha "hingavas" aluskattes ja SBS rullmaterjalis üldistatult kolli katuse aluskattena.
Koll on pigem põhimõtteliselt vales kavandatud lahenduses ja või valesti teostuses.
Kuna olen paaril majal näinud erinevaid plastiku baasil aluskatteid suhteliselt lühikese aja pärast lagunemas ja kuna üldiselt need on olnud suhteliselt vähe aega meie ehitistes kasutusel, siis võib ka nende ajas kestvuses kolli näha.
Muidugi ma ei saa välistada, et lagunemise põhjus võib olla selles, et aluskate oli ehitamise ajal jäetud liialt kauaks katmata pealismaterjaliga ja kahjustus seeläbi UV toimel.
PVC aluskattena on seevastu lollikindlam UV toime suhtes ja kestab kindlalt pealiskatte all niikaua kui vaja ja rohkemgi. Vaja ainult õigesti lahendada ning teostada. Jah, hinnalt on igasuguste aluskiledega ja aluskangastega lahendused soodsamad.

vuuk kirjutas: 29 Nov 2025, 08:54 Kuna olen paaril majal näinud erinevaid plastiku baasil aluskatteid suhteliselt lühikese aja pärast lagunemas

Mis katet silmas pead? olen näinud 6 talve üle elanud A-katet katusel enne kui õige katuse materjal peale läks - kilel ei olnud häda eriti midagi.

Ei tea, mis konkreetsed materjalid need olid - kahjuks ei olnud neil peal ka mingeid kirjasid, mille järgi toodet tuvastada.
Niipalju kui olen erinevate aluskatete infos tuhninud, tootjad on hakanud andma oma toodetele otsese UV käes olemise lubatud aja. Näiteks 3 nädalat kuni 2 kuud. Ei tea, kas kaugemas minevikus ka selline info aluskatete tootelehtedel olemas oli ja kui palju oli neid protsessi juhte, kes sellisele omadusele üldse oskasid tähelepanu pöörata. Samas olen lugenud, et UV kiirgus mõjub ka hajuskiirgusena peegeldumise teel. Selle mõju samuti lagundab, kuigi mõnevõrra aeglasemalt.
Arvatavalt võis algusepoole turul olla ka väiksema kestvusega tooteid.
Ja ega ainult UV ei ole see, mis avaldab lagundavat mõju. Arvatavasti tagantjärele, aga nüüd on hakanud liikuma infot, et ka temperatuuritaluvusele tuleb tähelepanu pöörata
Tavalised (mittehingavad) aluskatted tehakse peamiselt polüetüleenist (PE), mille temperatuuritaluvuse ülempiir on väidetavalt 70°C. Polüpropüleenist (PP) aluskatete (enamus hingavad aluskatteid) temperatuuritaluvus väidetakse olevat mõnevõrra suurem ehk 80°C. On ka lisandite abil saadud temperatuuritaluvamaid - kuni 110°C.
Temperatuuritaluvus võib etendada rolli väga kuumadel suvedel, kui katus võib muutuda küllaltki tuliseks.

Ei oska näha "hingavas" aluskattes ja SBS rullmaterjalis üldistatult kolli katuse aluskattena.
Koll on pigem põhimõtteliselt vales kavandatud lahenduses ja või valesti teostuses.

Põhimõtteliselt nõus kah...
Ainuke asi millest aru ei saa on see, et milleks riskialtimad lahendused "sisse projekteerida"

läks teemast välja

SBS sobib... Miks ta ei sobi... Katusekatteks...
Hetkel jutt millestki muust...

Kas SBS aluskattena on millegi poolest halb? Pildil olev SBS on tihedal servamata laudisel. Sarikate vahel soojustust ei ole.
Oli ka enne ligi 45 aastat olnud samamoodi, ainult eterniit oli enne otse ruberoidi peal ja naelad läbisid endise ruberoidi. Uus lahendus erineb selle poolest, et SBS ruberoidi peal on sariakte kohal distantsliist, siis roov vastavalt eterniidi paigaldusjuhendile, millel uus asbestivaba eterniit.

Külmal katusel - anna tuld...

Andke andeks aga mina aru ei saa. Selle difuusse aluskattega ja poolenisti soojustatud katuse kohta räägivad kõik eri juttu. Isegi osad insenerid ütlevad, et selline aluskate peaks olema harjast kinni (aluskate siis ülekattega harjast), et see niiskus mis sinna ülesse väiksesse kolmnurka jõuab, läheb läbi aluskatte välja. Aga väidetavalt sinna väga midagi ei jõuagi, kuna all on ju aurutõkkekile. Teised jällegi räägivad, et kui soojustus pole vastas, siis peaks tuul seal kolmnurgas( pennide ja harja vaheline ala) tuul vihisema nii hästi kui võimalik.
Pennide all katuslaes aurutõkkekile.

Tere. Teema läheb järjekordselt lappama. Enne arutelu võiks selgeks teha mõisted ja põhimõtted. Mis asi on aluskate ja mis asi on aluskatus (mõned kasutavad ka muid termineid, nt aluskangas, aluskile, jm - pudru missugune!"). Mõlemal on omad paigaldusmeetodid: aluskattel 4 tk ja aluskatusel 2 tk. sõltuvalt koormusest. Kus on "hingava" ja "mittehingava" aluskatte piir, ei oska isegi insenerid kommenteerida, sest see pole inseneeria. Lisaks on ka materjale, millel võib olla nii "hingavus" kui ka "mittehingavus". Mis asi on tuuldumine? Samuti on vaja selgeks teha aluskatte ja -katuse valikukriteeriumid. Nii lihtne see ongi. Kui need asjad on jäänud kokku leppimata, siis igaüks patrab oma teooriat ja naabrist ei saada mitte mõhkugi aru. See, et kolleeg "Andke andeks aga mina aru ei saa" on täiesti loomulik fustratsioon selles pudrus. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Ma siiski vaidleks vastu
Pole mingit tarvidust üle mõelda
Kontekst on selge
Kui muidu ei saa võta RT ette

Proovin nüüd kirjaldada olukorda paremini. Kuna olen nö “koduperenaine”, siis kahjuks inseneride terminoloogiat ei valda, kuid seda enam püüan seletada nii, et mind mõistetaks.
Tegu on tavalise viilkatusega. Katuse konstruktsioon väljast sisse:
Klassik profiil teraskatus
Tuulutus/distantsliist 50mm
Difusioonile avatud katusele mõeldud aluskate, sd 0,03
Soojustus (vill) sarikate vahel 300 mm ja pennide peal 500mm
Aurutõkkekile kaldlaes ja pennide all
50mm villa
Kips
Nüüd minu küsimus, kas sellises olukorras, kus soojustus ei ole harjani, peab olema harjast aluskate lahti lõigatud? Kui jah, siis kas otsaviiludes olevatest avades tuleb õhk sisse ja väljub harjast? Ainult aluskate harja pealt lahti jätmine ei tundu loogiline, kuskilt peab tulema õhk ju ka peale mis saaks harja kaudu välja minna?
Aluskatte pealmine osa tuuldub ilusti- räästast õhk sisse ja harjast välja.
Kui sellise mitmefunktsiooniga aluskatte vastas ei ole soojustust, mille all köetavat ruumi, kas siis difusioon ei toimi nii hästi? Ehk siis seal väikses kolmnurgas pennidest kuni harjani peab olema seepärast tuulduv, et mõlemal pool aluskatet on pmt sama temperatuur ja seepärast ka difusioon ei toimu nii kiiresti kui oleks nö vaja seal tühjas külmas kolmnurgas?
Tervitades
Meeleheitel koduperenaine

Tere. Küsimusest kumab läbi liigne tagasihoidlikkus. Suur osa katustarindeid projekteerijaid ei tea, mis imeloom on Sd, aga näe , koduperenaine!! teab. Kui aluskattekihil on auk sees, siis see koht ei täida oma ühte funktsiooni kahest - selleks on sadeveekindluse tagamine. Kui temperatuuride vahet ei ole, siis ei ole ka difusiooni (lause on lihtsustatud, aga selgituseks sobib ka). Kui pole difusiooni, pole ka vajadust tuuldumise järele. NB! aga õhutumisvajadus võib olla.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Märkasin samuti, et "koduperenaine" tundis "imelooma" sd =0,03... . Tunnustan omalt poolt seda sügavuti teadmist!

Tüüpiliselt peaks tuulutuskanalise sisse ehk tuuletõkke ja aluskatte vahele või "hingava" kahe otstarbelise aluskatte ja pleki või muu tiheda pealiskatte vahele saama tuulutusõhk alt tuulekasti laudade vahelt.
Üleval külmal pööningul ei pea hingav aluskate harjani minema. Selle võib näiteks tuulekindlalt kokku ühendada pennide vahel oleva villa kohal oleva tuuletõkkega. Sealt edasi katuse harjani võib minna tavaline aluskate, aga kui ei taha kahe aluskattega jamada, siis lihtsuse mõttes pole ka probleem kui läheb harjani sama "hingav" aluskate. Ülevalt lahendatakse sel juhul külmas osas "hingava" aluskattega samal moel nagu on näidatud mitte "hingavate" aluskatete paigaldusjuhendites harja lahendus.
Aluskate paigaldatakse nii, et jäetakse mõlemalt poolt harjast 10 cm puudu, et harja kohal jääb paras vahe. Et sealt ei hakkaks sisse "sadama", paigaldatakse distantsliistude peale (mõnes juhendis koguni roovide peale) aluskatte riba nii, et jääksid tuuldumise vahed, aga hari oleks kaetud. Selgitav pilt analoogsest olukorrast: Kusjuures viilkatustel on asi lihtsam. Komplitseeritumaks läheb kelpkatuste kaldu harjade lahendamisel. Sel juhul võib olla vajadus lahendada tuulutuskorstnate abil.
Lisaks peab aegsasti mõtlema ka sellele, et kui aluskatte vahelt pääseb tuulutusõhk ülevalt välja ehk pealiskatteni, näiteks plekini, siis kuidas edasi pleki alt harja juurest õhk (niiskus) välja saab... .

@Vuuk, kui külm pööning on otsaviilu avade kaudu nagunii "tuulduv", siis miks on vaja aluskatte harjaosa lahendust niimoodi keeruliseks ajada?

Lae soojustuse tuuletõkkega katmise vajaduses / mittevajaduses aga ei tundu isegi inseneridel selget seisukohta olevat (Nt hr. Piirfeldi dilemma), mis siis veel tavakodanikega.

Soojustuse sisemise konvektsiooni kohta olen lugenud ühe villatootja juhendist, et kui on paksem kui 400 mm, peab olema kihis sees "vahemembraan" konvektsiooni takistamiseks. Ja mõeldud oli puhtalt soojustuse sees temp vahedest põhjustatud võimalikku õhu liikumist. Tuulest tulenev "läbipuhumine" oleks juba teine teema.

Tere. No teema läheb jälle lappama. Kas on raske aru saada, et kui Sd on juba 0,03, siis SELLE ALUNE RUUM EI VAJA TUULDUMIST, ei ülevalt alt ega keskelt. See membraan võib (ei pea kui kalle on piisav) olla ühtne, ilma igasuguste vahedeta kinni teibitud ja toimib. Tuuldumisvahe+õhutusvahe on ALUSKATTE PEAL.
Kui aga tahta kilealust panna tuulduma, siis on tegemist "MITTEHINGAVA" versiooniga. Ja siis on tõesti vaja jätta kile alla tuuldumisvahe, mis üleval harjas peab väljapääsu saama välisruumi.
Ärge ajage ühte patta ehitusfüüsikaliselt 2 erinevat asja.
Nüüd saan aru, mis küsija juhtmed sassi ajas - tavaline Eesti inseneeria pudru.
Kui aluskate on juba 0,03 siis (insener ei tohiks küll seda välja öelda, aga praktikas pole probleemiks) pole vaja muretseda ka sisemise aurutõkkekihi pärast, sisemine kips on juba piisav.
Kogu jutt käib muidugi soojustatud siseruumi kohta. Kuskilt lipsas läbi, et seal polegi sooja ruumi. Siis on kogu teema lahtisest uksest sisse murdmine. Aluskate ei saagi oma ühte funktsiooni (difundeerida veeauru) täita, jääb siis see teine funktsioon.
Ehk kõigepealt on vaja selgeks teha mis probleemi on vaja lahendada ja alles siis valida lahendusteed. Aga mitte valida kõigepealt lahenduse ja siis vaatame mis probleeme see lahendab.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Seepärast, et...

...seal polegi sooja ruumi...

...rääkisingi, et pole vaja üle mõelda...